10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mann444
Õppematerjali autor
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja Âmeelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere,
kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline. Ilukirjanduslik looming: proosa ja näitekirjandus: näidendid: "Saaremaa onupoeg" (1870.a, alus Eesti teatrile), 1870.a ,,Kosjakased", 1872.a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks
1967 "Väike luuleraamat" 1969 "Luuletused" 1978, 1993 "Mu isamaa on minu arm" 2005 "Löö, süda, õitsele!" Mingi Koidula luuletuste jama "Kaugelt koju tulles"- ta oli Kroonulinnas ja nuttis taga Eestimaad, lõpuks nägi ta jälle oma kodumaad ja oli õnnelik. "Mu isamaa, nad olid matnud"- Eesti oli olnud kaua orjaikkes ja võõraste võimude all ning neil ei olnud vabadust, kuid Aleksander päästis nad. Kordamis küsimused 1. Rahvuslik ärkamisaja algus 2. Rahvusliku ärkamisaja tõusuperiood 3. Rahvusliku ärkamisaja tõusuperioodi üritused 4. Ärkamisaja ühisüritused 5. Rahvusliku liikumise lõhenemine 6. Romantism 7. Faehlmann: elu, looming, tähtsus, ÕES, "Kalevipoeg" 8. Kreutzwald: elu, looming, tähtsus, "Kalevipoeg" 9. Koidula: elu, looming, tähtsus
kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts, kelle esimene president oli Jakob Hurt, kes tegi suure töö Eesti rahvaluule kogumisel. Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada Aleksandrikool, mille komitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Too välja rahvusliku liikumise eeldused ja tagajärjed. Eestis ja Lätis algas rahvuslik liikumine 19.saj. keskpaigas, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud vabana, mitte pärisorjadena. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Oli kujunenud oma väike haritlaskond. Venemaal oli 1856.a. tulnud võimule tsaar Aleksander II, kes oli küllalt vabameelne. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste hõõrumised...Õp.lk.253 Kirjelda Eesti iseseisvuse väljakuulutamist.
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja h?
edenemine. - Aleksandri kool hävitati, nüüd põllutöökool 1888-1906 - Kohanimede venestamine, väga ei õnnestunud, inimesed kasutasid ikka eesti nimesi. - Venestamisprotsessid peatusid Nikolai valitsusega Positiivsed tagajärjed.. - Oluliselt vähenes baltisaksa mõju - venekeelsus andis eestlasteke võimalusi nn ülikoolid või karjääriks sõjaväes - vene kultuuri mõju eestis (avas eestlastele uue dimensiooni) - rahvuslik eneseteadvus selgineb - kujuneb välja Eesti õigeusu kirik - Kuna kultuuriline tegevus peatus, läks suurem tähelepanu majandusse, Eesti riigimajanduse teke - Tekkis 3 kultuurigruppi - eestlased, sakslased ja venelased Ärkamisaeg Eelärkamisaeg: kirikuõpetajad osaliselt kujundasid ärkamisaega. Nad olid avatud romantismi ideedele ja austasid talupoegi. Talupojad varustasid kirikut. Lisaks kasutasid nad ka rohkem eesti keelt ka suhtlustasemel. 1802
rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860  1885 Ajavahemikku 1860  1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu.
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid