e. Õiged vastused c) ja d) Küsimus 13 Allpooltoodust ei oma ühist tootmiskulude kasvust tingitud inflatsiooniga: Vali üks: a. hõive ja tootmise kasv b. kulutuste kasv toodangu ühiku kohta c. töötasu tempo eeliskasv d. pakkumise šokid e. intressitaseme kasv Küsimus 14 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest: Vali üks: a. 2% b. 3% c. 4% d. 5% e. tunduvalt rohkem kui 5% Küsimus 15 Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: Vali üks: a. suurenes 2% b. suurenes 18% c. alanes 2% d. alanes 18% e. jäi samale tasemele Küsimus 16 Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada: Vali üks: a. need, kes saavad fikseeritud nominaaltulu b. need, kelle nominaaltulu kasvab, kuid aeglasemalt kui hindade tase c. need, kellel on rahalisi sääste d. need, kes muutusid võlgnikuks ajal kui hinnad olid madalamad e. õiged vastused b) ja d) Küsimus 17
valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja kõneleda; • 1986. a. Tšernobõli tuumakatastroof – teave avalikuks NLs ja väljaspool NL • Suurenes sõnavabadus, võis rääkida: keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest; • Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas; • Sai alguse poliitilise elu liberaliseerimine. Chernobyl Disaster What Really Happened NSV Liidu lagunemise põhjused • Sotsialistliku majandusüsteemi omapära: – See on suuteline funktsioneerima ainult keskusest juhitava plaanimajandusena; – tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik üle viia
Tehnika areng: 1.Henry Ford tegi autotehases esimesed konveierid, autode tootmine suurenes plahvatuslikult. 2. Ferdinand Zeppelin tegi 1990.a esimese lennu 3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895. a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: tööstus muutus rahvusvahelisemaks, kaubandusfirmad kasvasid kokku. Sõja muutusid võimatuks, sest see oleks tähendanud suurt kriisi kõigile. Inglismaale jõudsid arengult järele ka Ameerika ja Saksamaa, kes tegelesid uuemate leiutistega.. Wilhelm Henry
koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes-Voldemar Veski. Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. ,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet
Esimene maailmasõda tekitas Itaallastele suuri raskusi. Palju inimesi sai rindel surma. Sõjakulud läksid liiga suureks ning tekkis hiiglaslik välisvõlg. Itaalia armeegi oli väga maha jäänud. Pariisi rahukonverentsil ei saanud Itaalia kõiki endale sõja alguses lubatud asumaid. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik elu üsna keeruline. Koalitsoonivalitsused ei püsinud koos üle aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Nendes tingimustes oli hea tõusta Võitlusliidul(itaalia k.Fascio di Combattimento), kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Fasiste juhtis Benito Mussolini. Fasistidel kogunes lühikese aja jooksul meeletult palju toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli Vana-Rooma impeerium. Varsti hakkasid fasistid looma relvastatud salku nn. Mustsärklasi kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega.
Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja
rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma.
Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. Tänapäeval tähistatakse Eestis jätkuvalt hansapäevi, millesse on
Dem aluseks on majanduslik progress. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole dem võimalik, et ainult heaolu ja haridus loovad eeldused dem väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Püüti juurutada dem Aasias ja Aafrikas arvestamata nende riikide eripära. Selle põhjuks oli optimism maj ja tehnoloogilise arengu suhtes maj jõukus lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Tehnoloogia ja kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse tõi positiivse kõrval korruptsiooni, suurenes välisvõlg, muutus elustiil, kujunesid uued väärtushinnangud, oluliseks sai raha. Ei kujunenud laia dem keskklassi, ei laienenud kodanikuõigused ja vabadused. 1980.-90. aastail lõpetati lääneühiskonna matkimine, ümberkorraldusi hakati läbi viima kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid kinnitasid, et kultuur mõjutab demokraatiat rohkem kui majandus. Rikastes riikides (Kuveit, Singapur, Saudi Araabia) on autokraatia ja puuduvad inimõigused. Samas on
20. sajandi alguses oli maailma rahvaarv 1,7 miljardit ja 1999. aastal ületas ÜRO Rahvastiku Fondi andmetel Maailma populatsioon 6 miljardi piiri. Kiire kasvu on võimalikuks teinud toidutoodangu kasv ning areng, mis on toimunud arstiabi ja hügieeni valdkonnas. Tänapäeva meditsiin ning kõrgema kvaliteediga ja suurema mahuga põllumajandus on pikendanud rahva eluiga, parandanud elukvaliteeti ning soodustanud laste saamist. Kõige kiiremini suurenes rahvaarv 1990. aastatel, kui igal aastal suurenes maailma rahvastik 80 miljoni inimese võrra. 2. Mida praegu tehakse Eestis põlevkivituhaga, mis jääb põlevkivist järele pärast tema põletamist elektrijaamades? Kuidas seda saaks veel kasutada? Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus küllaltki väike, keskmiselt 33%. Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-
● Jäädvustati ka looduse poeetilist ilu (nt. Caspar David Friedrichi „Kahekesi kuuvalgel“) Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele“ Muusika ● Muutunud on helilooja mõtlemisviis, muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand ● Viini klassikutelt võeti üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid ● Huvi tunti vanamuusika ja rahvamuusika vastu ● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja
1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c. Reaalne SKP surenes ja nominaalne vähenes d. Nominaalne SKP ei muutu e. Hinnad langesid 3% 3. Allpooltoodust lülitatakse SKP – sse: a. Koduperenaise teenused b. Kasutatud auto ostmine naabrimehelt c. Uute aktsiate omandamine börsimaaklerilt d. Õpiku maksumus kohalikus raamatuäris e. Aktsiate ostmine äriühingult 4. Kui nominaalne SKP ja hindade tase tõusid, siis: a. Reaalne SKP ei muutu
asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne. *rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust.
Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313
Päts ja peaministriks K. poliitilistest suhetes, siis orieneeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Eenpalu. Asuti teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat: Püsis Töööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Rahvasteliidu vahendusel katiseseisukord. Keelatud oli poliitiline organiseerumine. Säilis tsensuur. hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus Olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. Suurenes riigi sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: sekkumine majandusellu. suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport. Tõusis Majanduselu 1939. Aastate II poolel: Liberaalne majanduspoliitika asendus elatutustate, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. majanduliku rahvuslusega. Riigi jõuline sekkumine majadusellu.
piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike). Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks. Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu levimine e misjon sai alguse Briti saartelt, eelkõige Iirimaalt kus tegutses püha Patrick. Inglismaal Canterbury peapiiskopkond Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo
esituse ja kommentaaride kaudu vaatajale peale suruda oma käsituse ja vaatenurga, võimaldades nõnda rahvahulkadega paremini manipuleerida. Teaduse ja tehnika mõju igapäevaelule ei piirdunud ainult transpordi ja liiklusvahenditega. Arstiteaduses hakati kasutama antibiootikume väärtuslikke ravimeid mikroobide tekitatud haiguste vastu. Uued ravimid lubasid senisest edukamalt võidelda raskete tõbedega. Algas tarbeesemete massiline tootmine. Suurenes järsult kodumasinate valmistamine ning paljud esemed muutusid taskukohasteks ka tavarahvale. Seda kiiret arengut iseloomustab tööstusriikides tohutu haridussüsteemi laienemine. 1950-1970 suurenes kõrgkoolide ja üliõpilaste arv neis 2, 3 ja rohkem korda. Üha keerukamaks muutuvad tootmisprotsessid ja seadmed nõudsid teadmisi. 1950. aastaid on moes nimetatud naiselikkuse kümnendiks. Ideaal oli saledus,
d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a. kõik vastused õiged b. kasvab nõudlus krediidi järele c. säästmise kõver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c. palk tõuseb ja tööhõive kasvab d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast
Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda. 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon, toodi välja sinimustvalge lipp, sajad tuhanded lauluväljakule
Demokraatia tähendab tõlkes rahvavõimu. Demokraatiat iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuuris valitseb isik või rühm inimesi, kellel on piiramatu võim. Rahval diktatuuris sõnaõigust ei ole. Itaalias oli peale sõda raske olukord. Valitsus vahetus pidevalt ja parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otsuseid langetada. Itaali linnades suurenes tööpuudus ja see omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis tühmitus nimega Võitlusliit. Selles oli sõjaväelased ja töötud. Neid kutsuti Fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, milel etteotsa sai Benito Mussolini. Usuti et Mussolini on mees, kes viib Itaalia raskest olukorrast välja. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925
Kuidas muutsid teaduse ja tehnika saavutused ja uued kunstivoolud 20.saj. alguses inimeste mõttemaailma? 20. sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914. Sel ajal suurenesid palgatööliskonna õigused, tänu millele said paljud neist üpris jõukaks ning nad võisid endale suuremaid kulutusi lubada. Toodangu hulk suurenes märgatavalt, kui kasutusele võeti mõningaid tehnilisi uuendusi. Seetõttu hakkas inimeste mõttemaailm kiiresti muutuma. Üks olulisemaid uuendusi oli tööpinkide valmistama hakkamine. Selle võttis kasutusele Henry Ford oma autotehases, tänu millele valmisid autod mitmete päevade asemel 12 tunniga. Selle abil oli võimalik paisata müüki mitu korda rohkem autosid kui varem ning ka odavamalt, mistõttu suurenes ka autode ost
Soojas vedelikus kiireneb vedelikus olevate osakeste kiirus ja seega suudavad osakesed teha vajaliku töö, et lahkuda vedelikust. Mul hakkas toas üsna palav ja tõin endale klaasiga vett ja panin jääkuubikud ka sisse. Ma jõin vee kiiresti ära ja jääkuubikud jäid klaasi põhja. Panin siis klaasi lauale, mis jäi sinna mõneks ajaks. Hiljem märkasin, et klaasi oli tekkinud vesi ja kõik jääkuubikud olid sulanud. Jääkuubikud sulasid, sest jääkuubikute siseenergia suurenes. Põhjus oli ka selles, et jää sulamistemperatuur on 0 C, aga toas oli õhutemperatuur palju kõrgem. Telekat vaadates läks mul kõht tühjaks. Ma tõin endale köögist väikese kausiga suppi. Ma ei saanud hakata seda kohe sööma, sest see oli nii kuum, et ma olen ennast kohe ära põletanud. Niisiis ma jätsin selle natukeseks lauale jahtuma. Veidi aja pärast sain ma seda juba sööma hakata. Supp jahtus, sest supi siseenergia vähenes, tuba aga soojenes
rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale. Minu hinnangul polnud suured maadeavastused ei head ega halvad. Seda selle tõttu, et üheltpoolt küll suurenes eurooplaste maailmapilt, levisid uued põllukultuurid ja laienesid kaubateed, kuid teisalt tehti palju kahju teistele kultuuridele ja rahvastele (näiteks indiaanlased). Samuti suurenes ühiskondlik kihistumine ja orjastamine. Samas oleks see juhtunud nii või teisiti, sõltumata ajast ja annab ka praegu tugevalt tunda. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu igal asjal on omad head ja halvad jooned, siis ka suurte maailmaavastuste puhul on see nii. Avastused avardasid eurooplaste silmaringi ja
sajandi teisel poolel sisse protektsionistliku majanduspoliitka. See tähendab, et nad kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavale kaubale, ennekõike tõkestamaks Suurbritannia konkurentsi. Seetõttu oli 20. sajandi alguseks Suurbritannia ekspordi kasv võrreldes USA ja Saksamaaga kordades väiksem. Neljandaks põhjuseks, miks Suurbritannia majandus jäi alla USA-le ja Saksamaale, on 19. sajandi lõpul Suurbritanniat tabanud pikaajaline agaraarkriis. Lisaks sellele, et pidavalt suurenes vilja eksport teistest riikidest, tabasid Inglismaad ka ikaldusaastad ning see tõstis Suurbritannias põllumajandussaaduste omahinna väga kõrgele. Teraviljahinnad maailmaturul üldiselt aga langesid. Väikefarmerid laostusid, külvipinnad vähenesid ning väiksemate kariloomade hulk kahanes. Ainsana suurenes suurte karilomade hulk hakati kasvatama piimakarja ning lihaloomi. Laostunud farmerid kolisid linnadesse elama ja Esimese maailmasõja eel oli põllumajanduses
Tulemuseks on põhjaveetaseme langus suures osas Indias ning kaevude kuivaks jäämine tuhandetes külades. Haritava maa pindala vähenemine - Kõlvikute/põllumaa pinna vähenemine muudab suureneva inimkonna piisava toitmise lähiaastatel üha raskemaks. 20. sajandi keskpaigaga võrreldes on põllumaa pindala inimese kohta vähenenud poole võrra - 0,24-lt 0,12-le hektarile. Külvipinna vähenemine inimese kohta ei oleks nii tõsine oht, kui kõlvikute produktiivsus, mis suurenes viimase poole sajandi jooksul 170%, kasvaks sama kiirelt ka edaspidi. Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem, kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990-1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimest elab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025.
BALTI RIIGID Nikita Hrustsov majanduslik stabiilsus suudeti säilitada tänu naftale ja gaasile, kuid Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist: sisuline mahajäämus suurenes Narva jõe tagune ala, Petserimaa Petseri linnaga Tühistas mõned muudatused, kuid sai aru, et alternatiivi pole. isegi sõjatööstus, mis töötas täisvõimsusel ei suutnud läänega Taastati rubla sammu pidada
Perestroika püüd majandust päästa kukkus läbi. Endiselt valitses sotsialismimaades madal elatustase ja kaupade puudus. Gorbatsov kasutas majandusprobleemide lahendamisel mõtlematuid võtteid. Näiteks alkoholismi vastu võitlemiseks lasi Gorbatsov ulatuslikult maha raiuda viinamarjaistandusi. Taolised radikaalsed võtted külvasid rahvasse ainult viha ning ei aidanud kuidagi käsumajanduse arenemisele kaasa. Vastupidi, rahva vastuseis käsumajanduslikule süsteemile suurenes. Avalikustamine ehk glasnost süvendas viha nõukogulikku võimu ning süvendas huvi läänemaailma vastu. Suurenes massiteabevahendite roll ühiskonnas sotsialistliku riigi inimene nägi, kui palju paremini elavad inimesed kapitalistlikus ühiskonnas. Usk sotsialismi hääbus. Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos. Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius
sotsiaalmajandusliku kindluse alus ning sõjameestest aadelkonna juhtiv roll ühiskonnas. Mis olid feodaalühiskonna tugevused ja miks läänikord püsima ei jäänud? Üheks tugevuseks võime pidada seda, et feodaalkord tagas tugevad sõjaväed ja ustavad sõjamehed, mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. 8. Sajandil oli Frangi riigil tarvis püsivat ratsaväge ja nii viis Karl Martell feodaalsüsteemi kindlamale alusele, jagades oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükke jagades kõige lihtsam tasuda teenistuse eest ja tagada nii ka sõjameeste ustavus
Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti · 1583 Pljussa vaherahu: Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3
1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad.
ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11. Mõisamajnduse peamised tegevusalad, talupoegade jõukuse kasv ning sellega kaasnenud muutused. Peamiselt toodeti viina ja vilja. Jõukuse kasvuga said talupojad endale lubada kallimaid vabriku riided, rohkem isikliku vara, nt petrooliumlambid. 12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane.
kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2
suurenes/vähenes 4 1 1,55 1,39 Vähenes 2 1,77 1,21 Vähenes 3 1,53 1,33 Vähenes 4 1,60 1,74 Suurenes 5 1,30 1,40 Suurenes 6 0,95 1,00 Praktiliselt sama 7 1,12 1,15 Praktiliselt sama Teostades kruntimist minu valitud viisil suureneb kahe maaüksuse kõlvikulne koosseis (krunt nr 4 ja 5). Märgatavalt kompaktsemaks muutusid üksused 1-3 ning praktiliselt sama kompaktseks jäid üksused 6 ja 7. Enesereflektsioon. Kuna puutun ümberkruntimisega esmakordselt kokku, siis ei osanud arvata, et see nii
idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu.Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad
Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegae tööjõudu ja töövahendeid, uus koormiste liik - teokohustus. Põllumajanduses suurt kvalitatiivset hüpet ei toimunud. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Tööloomad - härjad, hobused. Sagedased viljaikaldused, näljahädad. (1315, külm võttis ära rukki, odra ja muu vilja) 5
aastal 2,6% 1997. aastal kiirenes majanduskasv veelgi Muutused majanduses Toidutööstus, mis oli 1990. aastate keskpaigas suunatud põhiliselt Vene turule, kannatas tänu Venemaa rahanduskriisile. 1999. aastal langes SKT 0,7% ja tööstustoodang langes -3,8% 2000. aastal algas nii SKT-s kui ka tööstustoodangus taas tõus. Kasvas kaubanduse, teeninduse ja transpordi osatähtsus. Kaubanduse osakaal suurenes SKT-s 7,0%-lt (1989) 15,3%ni (1996) Transpordi osakaal suurenes 6,9%-lt 13,2%-ni SKT-st Eesti SKT struktuur muutus sarnaseks arenenud riikide SKT-ga TEGEVUSAL 1989 1994 1996 1999 A Põllumajandu 22,01 7,2 5,2 3,3 s ja jahindus Metsamajand 1,3 1,2 1,6 us Kalandus 0,5 0,4 0,3 Mäetööstus 1,7 1,6 1,4 1,1 Töötlev 35,1 16,6 14,8 13,7 tööstus
1. Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon? Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat, arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda
Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist. Lõpetati tööstuse eelisarendamine. Esmatähtsaks muutus põllumajandus. Põllumajandus Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid
Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga tõusis 2008.a sisetulevate välisturistide arv minimaalselt(0.6%). Samas siseturism vähenes. Põhjuseks miks eesti kui atraktiive sihtkoht euroopas vähenes, või pidada teenuste hinna- kvaliteedi suhte langust (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti-stat2008-2.pdf).
isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema. Mis hakkas valesti minema: Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi kaasa pingeid ja kriise. Majandus arenes küll kiirelt aga ebaühtlaselt. Eluolu 20.saj algul: Tööstus arenes kiirelt ja see tõi kaasa agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise ehk linnastumise. Linnastumisega kaasnes arstiabi kättesaadavus ning sellega tõusis ka keskmine eluiga
Eriti Lääne-Euroopa riigid said tunda ülemaailmse makromajanduse aeglustumise ning USA majanduskriisi mõjusid. Ida-Euroopas jätkus ehitustööstus, mis toetas plaatide 10 ning mööbli tootmist. Siiski halvenes majandusolukord sedavõrd, et kahandas kogu Euroopas plaadinõudlust, eriti 2007. a viimasel veerandil. Euroopa plaaditootmine suurenes 2007. a 2,8% ning tarbimine suurenes 4,1%. Kogu kaubandus püsis positiivne, eksport ning import kasvasid. Hoolimata suurenevast impordist langes kaubandus lõpuks kolmandiku võrra. Tugev nõudlus plaatide järgi Euroopas (eriti 2007. a esimesel poolel) käsikäes USA turu nõrgenemisega on tõmmanud Aasia, SRÜ ning Ameerika tootjate tähelepanu. Hoolimata mõnedest ELi impordipiirangutest on plaadiimport Euroopasse kasvanud 10%, ületades ekspordi suurenemise(kasumid) ning põhjustades languse kogu kaubanduses
Protestantidest iirlasi valiti nüüd Inglismaa parlamenti. Sellega lootsid inglased kukutada Iirimaa lootused iseseisvusele. Kuid iirlaste rahvustunne ei vaibunud ja nad seadsid eesmärgiks Iirimaa lahutamise Inglismaast ja isikliku parlamendi taastamise. 1840. aastatel tabas Iirimaad kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda mille tulemusena suri üle 1,5 iirlase. Veel rännati teistesse maadesse, eriti Ameerika Ühendriikidesse. Parlamendireformi järel suurenes küll valijate arv, kuid töölised jäid ikka valimisõigusest ilma. Võimule saanud liberaalid viisid ellu palju reforme, mis vastasid kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele, kuid alamrahva seas tekitasid reformid pettumust. Lõpuks kasvas pettumus ulatuslikuks massiliikumiseks. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Oma nõudmistega otsustati pöörduda parlamenti, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas"
Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes
Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel
lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina.
Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid Tubane elu muutus- lauad, toolid, magamisesemed Hakati kangast kuduma Alt siledad keraamilised potid Töötegemise koormus vähenes, efektiivsus suurenes Inimeste koondumine Asva kultuuri ajastul Maaviljeluse arenemine Ader Uudsed rauatüübid- kivikirstkalme Kujunes välja hierarhia Ilma habemeta (mehed) Rauaga palju muutusi Kindlustatud asulad, sõjaline oht suurenes Viikingiajastul Euroopa sünd 1000 a.
alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral.
9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas • suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes • levisid vasakpoolsed vaated • vähenes religiooni mõju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
