Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882, vana kalendri järgi siis 5. juunil. Tema vanemateks olid Fjodor Stravinski ja Anna Holodovskaja. Tema isa oli Poola päritolu laulja, kes oli Maria teatri solist ja ema mängis hästi klaverit. Stravinski oli neljalapselises peres kolmas laps. Igor hakkas võtma klaveritunde 9 aastaselt. Kuigi pere oli muusikaga seotud, tahtsid vanemad, et Igorist saaks advogaat. Igor käis palju isaga teatris kaasas, millest sündis ka eluaegne kiindumus lavamuusikasse. Igor õppis aastate 1901-1905 aastani Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides muusikat. 1903. aastal hakkas Igor õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni, harmooniat ja orkestratsiooni. 1905
Igor Stravinski Rebeka Kübard 11.klass Igor Fjodorovits Stravinski Sündis 1882.aastal ja suri 1971. Kuulus vene helilooja, dirigent ja pianist. Pidas olulisimaks muusikaliseks väljendusvahendiks rütmi, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Kuulsamad balletid "Petruska", "Tulilind" ja "Kevadpühitsus" ehk "Püha kevad" Igor Stravinski Ballett Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013. Petruska
PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOL Igor Stravinski Referaat Ergas-Ever Kask 12/9/2014 Pilt võetud: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg/220px- Igor_Stravinsky_LOC_32392u.jpg Sisukord Elulugu .......................................................................................................................
IGOR STRAVINSKI (1882-1971) Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tu...
stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele, kuid sellega ei jäljendanud otseselt küll klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid peeti siiski lugu klassikalisest vormist ning eelistati ka edaspidi selget meloodilist joont.(Annaabi) Muusikat kuulamiseks:https://www.youtube.com/watch? v=E4zIvvkhcM&list=PLF9B8DBCFC87119BC Igor Stravinski oli Venemaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Kuna Stravinski vanemad tahtsid, et pojast saaks advokaad õppis Stravinski aastail 1901–1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski- Korsakovijuures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat.
14 aastaselt sai Pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsioonieriala tudeng. Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele. EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik
Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel- figuratsioonid ja pedaliseerimine. Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N
............................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21
Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessanss, barokk, kl). Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2
...........................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951).......................................................7 Neoklassitsism.......................................................................... 8 Igor Stravinski (1882 - 1971)............................................................8 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel...............................10 George Gershwin (1898 - 1937)......................................................10 Avangardism........................................................................... 11 John Cage (1912 - 1992).................................................................11 John Cage (1988)...............................................................
1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2
3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult. Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski- Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse
Pierrot". neoklassitsism- Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski. 4. Carl Orff Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisak...
19881990. a töötas Rahvusooper Third level Fourth level Estonias Fifth level 19902009. a oli Inglise Rahvusballeti esitantsija 2009. a Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Eduri olulisemad rollid Apollo Stravinski ,,Apollos" Prints Tsaikovski ,,Luikede järves" Prints Tsaikovski ,,Pähklipurejas" Désiré Tsaikovski ,,Uinuvas kaunitaris" Age Oks Eesti baleriin 1988. a lõpetas Tallinna Koreograafiakooli Click to edit Master text styles Aastail 19891990 tantsis Estonia Second level Third level teatris Fourth level
.................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev..........................................................................................................
b. Kasutas erksaid ja aktiivseid rütme c. Tuntuim "Boolero" d. Orkestrimuusika "Hispaania rapsoodia", "Hane-ema" e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19. Neoklassitsism a. Vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. b. Baroki, klassitsismi ja renssansi zanrid ja vormid. Meloodia lühike ja vorm täpne, rütm pulseeriv, kadus programmiline muusika, väikesed orkestrikoosseisud. 20. Igor Stravinski a. Peterburis, elas Sveitsis & Ameerikas b. VENE PERIOOD: vene rahuvlikud traditsioonid ja temaatika, balletid "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" c. NEOKLASSITSISMI PER: tähtsaimad balletid: "Pulcinella"; ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus"; ooper "Elupõletaja tähelend" d. SEERIATEHNIKA PERIOOD 21. Rühmitus Kuuik a. Prantsusmaal kujunenud heliloojate rühmitus b. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulene c
muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus · Omal kohal on ka vaimukus, paroodia, iroonia, grotesk. · Stilisatsioonid Heliloojad · Igor Stravinski Looming · Igor Stravinski tähtsus 20. sajandi muusika kujunemisesloos on erakordselt suur. Tema avatus kõigele uuele ning samas vanade meistrite loomingu põhjalik tundmine oli erakordne. · Stravinski lõi tähtteoseid sakraalmuusikast jazz'ini. · Äärmiselt vitaalse isiksusena kirjutas ta suurteoseid ka kõrges eas, pärast 80. juubelit (nt. ,,Eleegia J.K. Kennedy mälestuseks"). · Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine. · Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed
Nõukogude Liitu tagasi 1936. aastal. • Tuntuimate teoste seas on ooperid "Sõda ja rahu", "Armastus kolme apelsini vastu", ballett "Romeo ja Julia" ning sümfooniline jutustus "Petja ja hunt". Ta on kirjutanud 7 sümfooniat. • Prokofjev suri samal päeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule. • Ta oli viie Stalini preemia laureaat. Igor Stravinski • -- ( 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide (kodanik aastast 1945) helilooja, dirigent ja pianist. • Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas
● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism ● Nüansid: äärmuslikest emotsioonidest hoidumine, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, lihtsustuvad harmoonia ja orkestratsioon ● Teostel klassikalised ülesehitused: vormiskeemid, idee jäi paika . . . ● Kuulsamad neoklassikud: Sergei Prokofjev (eeskujuks viini klassikud), Igor Stravinski (eeskujuks barokk), Poulenc (eeskujuks renessanss) ja Paul Hindemith ● Eestis olulisemad esindajad: Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin Paul Hindemith (1895-1963) ● Saksa neoklassitsismi väljapaistvaim esindaja ● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend."
*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia";
baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja. Olles esimest vaatlust näinud, olin ma üsna nördinud, kuna pool tundi
("Jeanne d` Arc au bcher", 1935). Ooperid Honeggeri kahest ooperist on täispikk lavateos "Kotkapoeg" ("L` aiglon", 1937), mille kaasautor on Jaques Ibert (1890- 1962). Teise, tunniajalise lühiooperi "Antigone" (1927) libretto kirjutas Sophiklese tragöödia ainetel Jean Cocteau. Ajaliselt langes teose kirjutamine kokku Stravinski "Kuningas Oidipuse" valmimisega, kuid Honegger läks Stravinskiga võrreldes täiesti vastupidist teed. Stravinski püüdis taaselustada Händeli suurte oratooriumide traditsiooni ning stiliseeris seetõttu ima muusika pisut arhailiseks, Honegger aga käsitas oma ooperit kui võimalikult modernistliku helikeelega muusikalist tragöödiat. Vähe sellest, helilooja alustas siin oma eksperimente prantsuse keele prosoodiaga- kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus jms nähtused. Teose vokaalses safaris avaldub see lauljate artikulatsiooni erilise rõhutamises ning muusika
(ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur -- loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane - kõik kaubaks - fetisiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi. Uued revolutsioonilised jõud: 1) prükkarid ja asotsiaalid,
polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed olid avaldatud Universal Edition-is ja teda kutsuti üles mängima neile kogu Euroopas. Ta oli nüüd hästi tuntud ka kodus. Ta kirjutas kindlaid Tantsu muusikaid (1923), mida kasutati kontserti tähistamisel 50. aastapäeval Budapestis, tal tekkis tuulevaikus tema
Karlheinz Stockhausen Saksamaa avangardism ,,Kontakte" Pierre Boulez Prantsusmaa avangardism ,,Struktuurid I" Arnold Schönberg Austria ekspressionism ,,Kuu-Pierrot" George Gershwin Ameerika ekspressionism ,,Rhapsody in Blue" Igor Stravinski Venemaa neoklassitsism ,,Kevadpühitsus" Carl Orff Saksamaa neoklassitsism ,,Triumfid" Maurice Ravel Prantsusmaa impressionism ,,Boolero" Claude Debussy Prantsusmaa impressionism ,,Meri" Gustav Mahler Austria hilisromantism ,,8. sümfoonia"
*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga.
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailm...
Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste, agressiivsete rütmide abil (primitivismi esteetika ürgse, arhailise tähenduses): nt klaveriteos "Allegro barbaro" 1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga.
Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne
juhtumised Moskvas, kus ta on vahetult kohal, kui ka ülejäänud sündmustiku, milles tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus, Pimedusevürst Woland ja hullumaja direktor professor Stravinski. Jersalaimis arenesid sündmused Pilatuse juhtimisel, Moskvas toimus kõik Wolandi tahtel. Stravinskile pidid hullumajas tingimusteta alluma kõik Wolandi ja ta saatjaskonna ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu.
kõlavärvidest ja suurtest kontrastidest. 11. Miks oli balleti „Kevadpühitsus“ esiettekanne Pariisis skandaalne? Esietendusel Pariisis puhkes tohutu skandaal. Publik vilistas, lärmas, trampis jalgu kuni etendus katkestati! „Kevadpühitsuse“ muusikat nimetati barbaarseks ja metsikuks, sama hinnangu sai ka koreograafia. Rahvas ei olnud sellega harjunud. Kuid peale järgmiseid etendusi pahameel vaibus. 12. Nimeta 3 Igor Stravinski balletti. „Tulilind,“ „Petruška,“ „Kevadpühitsus“ 13. Mis maa helilooja oli Carl Orff? Saksa helilooja 14. Mille põhjal on loodud kantaat „Carmina Burana? Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See kogumik on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulukogumik, mis sisaldab
ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
Impressionismi, ekspressionismi ja neoklassitsismi võrdlus. Impressionism Ekspressionism Neoklassitsism Aeg 19. saj. Lõpp 20. saj. Algus 20. saj. Levik Prantsusmaa Saksamaa, Austria Euroopa Claude Debussy Arnold Shönberg Igor Stravinski Helijoojad Maurice Ravel Anton Webern Carl Orff Alban Berg Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade
Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus. Kuuik oli heliloojate rühmitus, kuhu kuulusis Darius Milhaud, Francis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre ja Arthur Honegger.Kuuiku
25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Klaverisüit op Fifth level 25 Igor Stravinski Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Pulcinella" "Mavra" Alban Berg Click to edit Master text styles Second level Third level
Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Mis on tuntumad balletid, mida ma pean teadma? Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid" Adolphe Adam, "Giselle" Leo Delibes, "Coppelia" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" Aleksandr Glazunov, "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia" Bela Bartok, "Võlumandariin"
• Plakatid laval (ooperi majanduskriisi kujutamine. lõpumarss) 13 Weill ja Brecht lähevad tülli, kuna Brecht nimetas Weilli „vale Richard Straussiks“. Ta heitis Weillile ette, et tema meloodia on sama kaunis ja võrgutav, kui R. Straussi meloodia. Brecht meelest kunst ei tohi võrgutada vaid peab mõtlema panema. 6A. Paralleelselt 1920.-30. aastatel Prantsusmaal neoklassitsim. Stravinski „Oedipus Rex“ („Kuningas Oidipus“), Honegger „Jeanne d´Arc tuleriidal“. Prantsusmaa (1920-1930ndad) Tugevad klassitsistlikud traditsioonid (alates prantsuse barokist – maalikunstis klassitsism) Huvituti antiiktragöödiatest (Sophokles) Neoklassitsism – Prantsusmaal seotud vene heliloojatega, sarnaneb uusasjalikkusega. Üldiselt tonaalne Neoklassitsismi üks põhiheliloojaid Igor Stravinski (1882-1971)
Third level Fourth level Fifth level 1884- 1940 Eesti maalikunstnik , graafik ja pedagoog Sümbolism Tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Igor Stravinski portree 1920 Click to edit Master text styles Second level Pablo Picasso Third level Fourth level Fifth level 1881-1973 Elas Prantsusmaal Oli Hispaania kunstnik , kubismi rajaja Tegeles maalikunstiga, tegi
Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile
Stjopa oli hämmingus, ei mäletanud midagi, kuid kontrollis kõik üle ja kõik oli korrektne. Äkitselt ilmusid nii kõrend kui ka kass, hiljem punapea. Woland ütles, et neil läheb korteris kitsaks ja arvavad, et üleliigne on Stjopa. Stjopa kaotab teadvuse, leiab end muuli lõpust ja küsib seal olevalt mehelt, kus ta on. Mees ütleb, et linn, mis paistab, on Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära. VIII peatükk Tegelased: Ivan Nikolajevits, doktor Stravinski Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada.
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
