baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja. Olles esimest vaatlust näinud, olin ma üsna nördinud, kuna pool tundi
......................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev.................................................................................................
............................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21
Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21 Igor Stravinski (1882-1971) mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918.
• Plakatid laval (ooperi majanduskriisi kujutamine. lõpumarss) 13 Weill ja Brecht lähevad tülli, kuna Brecht nimetas Weilli „vale Richard Straussiks“. Ta heitis Weillile ette, et tema meloodia on sama kaunis ja võrgutav, kui R. Straussi meloodia. Brecht meelest kunst ei tohi võrgutada vaid peab mõtlema panema. 6A. Paralleelselt 1920.-30. aastatel Prantsusmaal neoklassitsim. Stravinski „Oedipus Rex“ („Kuningas Oidipus“), Honegger „Jeanne d´Arc tuleriidal“. Prantsusmaa (1920-1930ndad) Tugevad klassitsistlikud traditsioonid (alates prantsuse barokist – maalikunstis klassitsism) Huvituti antiiktragöödiatest (Sophokles) Neoklassitsism – Prantsusmaal seotud vene heliloojatega, sarnaneb uusasjalikkusega. Üldiselt tonaalne Neoklassitsismi üks põhiheliloojaid Igor Stravinski (1882-1971)
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid