Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Igor Stravinski (0)

1 Hindamata
Punktid
Igor  Stravinski
Rebeka  Kübard
11
1 .k
1 lass
Igor Fjodorovitš Stravinski 
► Sündis 1882.aastal ja suri  1971 .
► Kuulus vene helilooja,  dirigent  ja pianist.
► Pidas olulisimaks muusikaliseks 
väljendusvahendiks rütmi,  loominguline  
protsess algab rütmiidee  leidmisest
► Kuulsamad  balletid  “Petruška”, “ Tulilind ” ja 
“Kevadpühitsus” ehk “Püha kevad”
Igor Stravinski
Ballett
► Muusikaline lavateos, milles on ühendatud 
tants,  muusika , kirjandus ja kujutav  kunst .
► Balleti aluseks on tavaliselt  kirjanduslik  
süžee.
Petruška
► Ballett Petruška loodi 1911.aastal.
►  Esietendus  toimus Pariisis
► “Petruška pärastlõuna” ballettilavastust on 
esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal.
►  Rahvusooper  Estonias toimub balleti 
esietendus 15.novembril 2013.
Petruška
► Teose alus­  nukkude  al egoorilised  seiklused  ehk 
nukudraama, mis meenutab commedia  dell ’ arte 
traditsioonilist kolmnurka.
► Balleti üldiseloomustus – novaatorlik, õpetlik – inetu, 
kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt 
võluvad kui sisemiselt tühjad.
► Muusika eripära – uuendused nii rütmis kui ka 
harmoonias, taktimõõtude vaheldumised, 
polütonaalsed episoodid.
► Peamised tegelased­ Petruška, Maur ja baleri n.
Balleti sisu
► Petruška on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, 
kes ta on, miks ta tunneb nii nagu ta tunneb ja 
miks ta nii väga igatseb baleri ni järele.
► Teemaks on  identiteet  ja inimese olemus: 
inimesed on need, kes nad on ning peavad seda 
tunnistama, et olla võimelised  muutuma
► Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on 
peategelaste  konflikti allikaks.
Näited
►  http://www.youtube.com/watch?v=hfUgAv2Yew4
 
►  http://www.youtube.com/watch?v=7szruqRfhDQ
 
►  http://www.youtube.com/watch?v=Y7H5dEbyxsg
 

Document Outline

  • Igor Stravinski
  • Igor Fjodorovitš Stravinski 
  • Slide 3
  • Ballett
  • Petruška
  • Slide 6
  • Balleti sisu
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Näited
Vasakule Paremale
Igor Stravinski #1 Igor Stravinski #2 Igor Stravinski #3 Igor Stravinski #4 Igor Stravinski #5 Igor Stravinski #6 Igor Stravinski #7 Igor Stravinski #8 Igor Stravinski #9 Igor Stravinski #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RebekaKybard Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Petruška pärastlõuna
2
rtf

"Petruška pärastlõuna"

baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli "Seherezade",prantsuse helilooja Claude Debussy "Fauni pärastlõuna" ja vene helilooja Igor Stravinski "Petruska". Etendus algas Maurice Raveli lauludetsükliga, mida laulis Karmen Puis, ta oli ka ainuke solist terve õhtu jooksul. Ta laulis ooperit, mis oli väga võimas ning muljetavaldav. Esinesid välismaalt ballettitantsijad ning muusikalist poolt pakkus meile Vanemuise Sümfooniaorkester, mille peadirigent on Mihkel Kütson ning kontsertmeistriks on Kristel Eeroja- Põldoja. Olles esimest vaatlust näinud, olin ma üsna nördinud, kuna pool tundi

Muusika
XX sajandi muusika
13
doc

XX sajandi muusika

......................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................... 3 Sergei Rahmaninov...................................................................................................... 5 Carl Orff........................................................................................................................ 5 Sergei Prokofjev.................................................................................................

Muusika
20-sajandi heliloojad
21
doc

20. sajandi heliloojad

............................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21

Muusika
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

Peatselt oli kasutusel muusikalise materjalina peaaegu kogu eelnev m. ajalugu oma stiilidega, isegi 19. saj., mida alles eemale tõrjuti, samuti muusika väljaspoolt Euroopat. Näit. Ameerikast tuli music-halli esteetika, dzässi mõjud: Hindemith Süit 1922 (rag ­time, boston), Stravinski Sõduri lugu (rag-time), Ravel viiulisonaat (blues). 21 Igor Stravinski (1882-1971) mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 ­ kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918.

Muusikaajalugu
Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

• Plakatid laval (ooperi majanduskriisi kujutamine. lõpumarss) 13 Weill ja Brecht lähevad tülli, kuna Brecht nimetas Weilli „vale Richard Straussiks“. Ta heitis Weillile ette, et tema meloodia on sama kaunis ja võrgutav, kui R. Straussi meloodia. Brecht meelest kunst ei tohi võrgutada vaid peab mõtlema panema. 6A. Paralleelselt 1920.-30. aastatel Prantsusmaal neoklassitsim. Stravinski „Oedipus Rex“ („Kuningas Oidipus“), Honegger „Jeanne d´Arc tuleriidal“. Prantsusmaa (1920-1930ndad) Tugevad klassitsistlikud traditsioonid (alates prantsuse barokist – maalikunstis klassitsism) Huvituti antiiktragöödiatest (Sophokles) Neoklassitsism – Prantsusmaal seotud vene heliloojatega, sarnaneb uusasjalikkusega. Üldiselt tonaalne Neoklassitsismi üks põhiheliloojaid Igor Stravinski (1882-1971)

Muusika
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun