Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-kü...
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH (kui pH langeb alla 5, muutub alfa-amülaas inaktiivseks). Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Valke lõhustab pepsiin, lipiide aga lipaas. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal- ehk katterakkudes. HCl aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks, ühtlasi teeb kahtutuks ka makku sattunud 11 mikroorganisme. Toidu segamisel maomahlaga tekib toitkört ehk küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
toimel neutraliseeritakse. 3. Soole e. intestinaalne faas Kui seeditud toit maost jõuab peensoolde, siis hormoon enterogastrooni toimel pidurdatakse mao sekretsiooni. Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus, selleks et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud sapi ja pankrease mahlaga. See faas on eriti tähtis kui toit sisaldab hulgaliselt rasva. V.t. edaspidi seedimine sooles. Mao funktsioonid 1.magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. 2. lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde. Kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatakse see väikeste pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. Mao tühjenemise aeg sõltub toidust. Süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem ja rasvarikas püsib kõige kauem. Duodeenumisse sattuv toidumass on küümus (chymus). 3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses
25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks metoodika on ette nähtud metallide sisalduse määramiseks proovide sellest osast, mis lahustub happes. Proovi eeltöötlemise moodusena kasutatakse happeseguga mineraliseerimist mikrolainemineralisaatoris. Reaktiivid Proovide eeltöötlemisel ja kalibreerimisel kasutatakse analüüsipuhtaid reaktiive: 1. Lämmastikhape 65% "suprapur" Merck; 2. Soolhape HCL 37% "for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 3. Sn-kloriid SnCl2 -"for trace metal analysis" (Riedel de Haen); 4. destilleeritud vesi, milliQ vesi Hg lähtestandardlahus on 1000 mg/l (automatic Spectroscopy Standard Solution, Fluca). Lahuste valmistamisel kasutasin milliQ vett. Pesulahusena kasutasin 2,5% Decon 90 lahust. Standardlahused : 2,5; 5,0; 10 ja 20 ng/ml 6MHCL, mis vaisttakse samades tingimustes kui proovid Seadmed ja vahendid 1
- amülaasi toimel algab süsivesikute lõhustamine Neel - toidu edasijuhtimine söögitorru - neelamise ajal suleb kõrikaas toidu ligipääsu kõrri ja hingetorru Söögitoru - toidu edasijuhtimine makku Magu - toit soojeneb ja seguneb maonõrega - soolhape muudab mao keskkonna happeliseks - algav valkude lhustumine pepsiini toimel - toit viibib maos 3-4 tundi Kaksteistsõrmiksool põhiline osa seedimisest: - valkude ja süsivesikute lõhustumine - kõhunäärmenõre muudab soole leskkonna neutraalseks - sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et
elektrienergiaks; suhteliselt suur investeermiskulu; tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu; vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota; pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta; päikeseelementide tootmises käib läbi palju ohtlikke materjale, mis enamasti kasutatakse pooljuhtide pindade puhastamisel. Need kemikaalid on soolhape, väävelhape, lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon; väikese kaldenurgaga paneelidel talvine hoolduskulu suurem ja energiatootlikkus väiksem. [15] 1.5.3.3. Päikesepaneelide puuduse lahendus - kombineeritud energiaprodutseerimisviis Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia
Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. 2. TÖÖ SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine – toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine seedetraktis. Ainevahetuse kõige esimene etapp. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Mehhaaniline: toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis, toidu imendumine Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks)
epiteelirakkude limast) – Pearakud sekreteerivad pepsinogeeni (proteolüütilise ensüümi pepsiini inaktiivne vorm) – Parietaalrakud sekreteerivad soolhapet (HCl) ja seesmist faktorit – G-rakud sekreteerivad gastriini (stimuleerib parietaalrakke, mao limaskesta kasvu, pankreast CCK-B retseptorite kaudu) Maonõre Koostis: – Soolad – Vesi – Soolhape – Pepsinogeen – Seesmine factor pH väga madal (>0.8): – Denatureerib tarbitud valke (sidekude ja lihaskiud) – Muudab pepsinogeeni pepsiiniks – Loob pepsiinide aktiivsuseks soodsa miljöö – HCl kombineerub Ca ja Fe-ga, moodustuvad lahustuvad soolad, millena neil hea imenduda – Kaitsefunktsioon: toiduga kaasa tulnud bakterid ei talu nii happelist keskkonda
1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse
1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL – on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse
Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa Näärmetes eristatakse viit tüüpi rakke: Vähediferentseerunud kaelarakke Mukotsüüte, mis produtseerivad lima Parietaalrakke, mille põhiülesandeks on soolhape tootmine Pearakke, mis toodavad pepsinogeeni Endokrinotsüüte, mis produtseerivad erinevaid hormoone Mao pülooruses e lukutiosas paiknevad püloorusenäärmed – erinevalt mapõhja näärmetest on lukutiosa näärmed rohkem hargnevad, nende valendikud on laiemad, näärmed paiknevad hajusamalt ning enamik neist ei sisalda parietaalrakke
1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti, maomahl MAOMAHL: koosneb kolmest komponendist: 1) HCL soolhape (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Ensüümid MAOSEIN: mao seinas on kolmekihiline lihaskest piki, ring, ja põikilihaskiht. 73) Maks, sapipõis, pankreas, nende ehituse põhimõte, nende asend ja seondumine seedekanaliga? MAKS: asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse
(reeglina täielik 360o Nisseni fundoplikatsioon). Operatsioon on laparoskoopiline. 2. Reflukshaigus ja selle tüsistused. L-A klassifikatsioon. Näidustus kirurgiliseks raviks ja meetodid. Gastroösofageaalrefluksi haigus ehk GERD on krooniline maosisu tagasivise söögitorru. See väljendub patsiendil kõrvetistena ning võib viia histopatoloogiliste muutusteni söögitorus. Põhiline põhjustaja on defektne alumine ösofageaalsfinkter ja soolhape liigsekretsioon. GERD on sage haigus, düspeptilised vaevused esinevad 1 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov kuni 10-20% elanikkonnast. GERD riski suurendavad suitsetamine, ülekaal, lahisonga esinemine ja mõned ravimid (Ca-antagonistid, nitraadid, antikolinergikumid, antihistamiinikumid)
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- ) Vesi, ammoniaak NH3 Soolad: HgCl2 Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH Seega on happe lahuses OH ioone ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissonantsioonist, kuid kõikides vesilahustes kehtib seos CH+ - COH = const = Kv (vee ioonkorrutise tähis) tähistavad vesinik- ja hüdroksiidioonide molaarset kontsentratsiooni.
Nõrgad väikene osa molekulidest on dissotseerunud. Hapete ja aluste tugevusest sõltub üldiselt ka hapete ja aluste reakts- võime. NB! Mitmetel juhtudel mõjutab hapete ja aluste reakts-võimet (suurendab) aniooni ja katiooni omadused. Näiteks: ühe ja sama kons-ga HCl-hape ja HF-hape -> HF-happe reakts-võime on oluliselt suurem, kui HCl-happel, sest F moodustab tugevaid kompleksühendeid. Tugevate ja nõrkade aluste-hapete näiteid ja pH: Happed: tugevad: soolhape HCl (1,0), lämmastikhape HNO3 (1,0), väävelhape H2SO4 (1,0); nõrgad: etaanhape CH3COOH (2,4), süsihape H2CO3 (3,8), oblikhape (COOH)2 (1,6); Alused: tugevad: Na-karbonaat Na2CO3 (11,6); nõrgad: fosfaat Na3PO4 (12,0) Prootonite konsentrats: pH=-log[H+] =>[H+]=10-pH a) pH=2,7 => [H+]=10-2,7=0,00199.. b) pH=8,8 => [H+]= 108,8 =630957344,5 c) pH= 12,8 => [H+]= 1012,8= 6,31012
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
molekulis, metalliga asendatavad jaotatakse: a) 1-aluseline: HCl, HBr, HNO3; b) 2-aluseline: H2SO4, HOOC-COOH, H2S; c) 3- aluseline: H2PO4; d) 4-aluseline: H4SiO. Hapete ja aluste tugevuse määrab happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Hapete ja aluste tugevusest sõltub üldiselt ka hapete ja aluste reaktsioonivõime. NB! Mitmetel juhtudel mõjutab hapete ja aluste reaktsioonivõimet (suurendab) aniooni ja katiooni omadused. Tugevad happed soolhape HCl (1,0), lämmastikhape HNO3 (1,0), väävelhape H2SO4 (1,0) Nõrgad happed etaanhape CH3COOH (2,4), süsihape H2CO3 (3,8), oblikhape (COOH)2 (1,6) Tugevad alused - LiOH, NaOH, KOH Nõrgad alused Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3 Prootonite konsentratsioon: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH a) pH = 2,7 => [H+] = 10-2,7 0,00199 mol/dm3 b) pH = 8,8 => [H+] = 10-8,8 = 1,58 * 10-9 mol/dm3 c) pH = 12,8 => [H+] = 10-12,8 1,5810-13 mol/dm3 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks
reageerimisel tugevama happega, nt FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahusest veega, nt Na 2O + H2O = 2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega, nt CuSO 4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 . Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni %. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape; nõrgad happed: boorhape, äädikhape. Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid; nõrgad alused: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimsest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a) pH = 2,7 , siis [H+] = 2,0 10-3 mol/; b) pH = 8,8, siis [H +] = 1,58 10-10 mol/l; c) kui pH = 12,8, siis [H+} = 1,58 10-13 mol/l. 20. Millist ainet ja materjali nim tahkeks
mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Suuõõnes ja ninaneelus on rikkalik normaalne mikrofloora, mis oma antagonistliku toime tõttu ei lase võõrmikroobidel, sh haigustekitajatel, sinna koloniseerida. Kuid suuõõnes püsiv temperatuur, niiskus, toitainete küllus, sülje leeliseline reaktsioon,
vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. *Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad: boorhape, äädikhape. *Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012,8mol/l 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused
Aluseid võib saada oksiidide lahustest veega (N: Na2O + H2O 2NaOH). Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega (N: CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4). Hapete ja aluste tugevuse määrab happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Hapete ja aluste tugevusest sõltub üldiselt ka hapete ja aluste reaktsioonivõime. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad happed etaanhape, süsihape H2CO3 (3,8), oblikhape Tugevad alused - LiOH, NaOH, KOH Nõrgad alused Zn(OH)2, Mg(OH)2, Fe(OH)3 Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Prootonite konsentratsioon: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH a) pH = 2,7 => [H+] = 10-2,7 0,00199 mol/dm3 b) pH = 8,8 => [H+] = 10-8,8 = 1,58 * 10-9 mol/dm3 c) pH = 12,8 => [H+] = 10-12,8 1,5810-13 mol/dm3 20
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. Süsivesikute imendumine: Süsivesikute lõhustumine algab suus/süljes amülaasi toimel. Amülaasi toime jätkub maos, kuni soolhape muudab ta mõjutuks. Amülaasi toimel lõhustub maos osa tärklisest sidahharidaasiks. Kõhunäärmenõre amülaas jätab lõhustamist sooles. Soolenõre disahharidaasid soodustavad lõhustumist. Vereringesse lähevad ainult monosahhariidid, nagu glükoos ja fruktoos. Valkude imendumine: valku lõhustavaid ensüüme leidub maonõres (pepsiin) ja kõhunäärmenõres (trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimase
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
Tungides naha sisemusse, takistab ta roisubakterite arengut. Nahk hõõrutakse soolaga kokku, soola kogus on 30 50% naha kaalust. Kuivsoolamine Nahk hõõrutakse esmalt soolaga kokku ja siis kuivatatakse. Seda meetodit kasutatakse väiksemate nahkade puhul. Happega soolamine Selle meetodi puhul toimub naha töötlemine seguga, mis koosneb 90% keedusoolast, 5% alumiiniummaarjasest ja 5% ammooniumkloriidist. Sool veetustab naha mälvapoole, alumiiniummaarjas toimib kinnitina, soolhape, mis tekib ammooniumkloriidi lagunemisel avaldab pikeldavat toimet. Segu kogus on 30 50% toornaha kaalust. (E. Rimmel) 1. Mille poolest erineb lambapiim lehmapiimast? a) on ca 1,5 korda kõrgema kuivaine sisaldusega b) on ca 1,5 korda madala kuivaine sisaldusega a) on ca 1,5 korda kõrgema kuivaine sisaldusega 2. Kas lambapiimas on võrreldes kitsepiimaga polüküllastamata rasvhappeid? a) rohkem b) vähem a) rohkem 3
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Vaid väga harva on võimalik iseloomuliku lõhna või esinemiskuju järgi aine ära tunda; pakendi või mahuti (vaadid, happeballoonid, gaasipudelid …) liik ja kuju on siiski olulised vihjed. Gaasiline Gaasina Metaan, kloor, süsinikmonooksiid Auruna Bensiiniaurud, lahustiaurud Vedel Puhta ainena Eeter, nitroglütseriin, äädikhape Lahusena Sinihape, soolhape, nuuskpiiritus Tahke Pulbrina Kahjurite tõrjevahendid Kompaktse ainena Kaltsiumtsüaniid, fosfor 648 Toimeviis Kahjulike ainete toimed jagatakse mehhanismi järgi füüsikalisteks toimeteks (mehaaniline, termiline, kiiritav), keemilisteks toimeteks (toksiline, söövitav) ja bioloogilisteks toimeteks (nakatav, toksiline ja sensibiliseeriv).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
