Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalgus on kahjulik. Selle pärast varjavad elusolendid ennast liiga suure soojuskiirguse eest. Taimedel on selle jaoks omad kohastumused. Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Võib tekkida nahavähk. Mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik. See muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab meie nahas D vitamiini sünteesi. Milline on temperatuuri mõju organismile?
laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte. Liiati kulutab keha jäätise söömisel lisakaloreid, sest jääkülm toit tuleb ju üles soojendada. Nii et lahjemat tofu- ehk soja- ja jogurtijäätist ning pea olematu rasvasisaldusega serbettjäätist võib ilma igasuguse süütundeta neelata. Hetke seisuga on kaks erinevat seisukohta jäätise avastamisest. jäätis kui selline leiutati umbes 3000 aastat tagasi Vana-Hiinas, kus seda imepäraste omadustega produkti mahlaga segatud lund sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. Teine kuulus Eesti jäätise tegija on Premia ja tema andmetel jäätise
2) ja pH hinnang universaalse indikaatorpaberiga oranzikaskollane 5 < pH < 6 - sinine pH=10 3) Kuivasse katseklaasi panna mõned tilgad lahust ja vett valge () sademe tekkeni. Tõmmekapi all tilkhaaval konts. HCl lahuse kadumiseni. On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape. Kui ma lisan veel soolhapet, siis selle kontsentratsioon kasvab ja tasakaal nihutatakse disotsieerumata molekulide suunas lahus kadub. 4) ~1,5ml lahusele lisada ~1,5ml lahust, soojendada tekkib valge sade ja eraldub süsihappegaas. 5) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, veidi tahket ja mp lahus on heleoranz. Jagasin lahus kaheks. Üks katseklaas kuumutasin veevannis lahus muutus tumedamaks. Seejärel jahutasin katselaasi lahus sai oma esimese värvi. Inidikaatori värvist on näha, et kuumutamisel pH langes (vesinikioonide kontsentratsioon kasvab), sest lahus muutus oranzist punaseks. Jahutamisel värv muutus tagasi heledamaks,
HCl lahusega: 2BaCrO4 + 2H+ 2Ba2+ + Cr2O72 + H2O b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+- ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104 Kui lahuses sisaldusid Ba2+ -ioonid, siis eraldatakse need ülejäänud lahusest. (Osa lahust on soovitav alles hoida Ca2+ -ioonide tõestuseks vastavalt allpool toodud tõestusele b). Lahusele lisada K 2CrO4 ning soojendada. BaCrO4 sade tsentrifuugitakse. Tsentrifugaadis Ca2+ -ioonid. Tsentrifugaadi kollane värvus on tingitud CrO42 -ioonide liiast. Kromaatioonide segava mõju (kollase värvuse) kõrvaldamiseks lisatakse tsentrifugaadile 10...15 tilka Na 2CO3 lahust ja keedetakse vesivannis. Tekkinud CaCO3 sade pestakse destilleeritud veega ja lahustatakse äädikhappes. Saadud värvitust lahusest tõestatakse Ca2+ -ioonid. Ba2+ + K2CrO4 BaCrO4 + 2K+ Ca2+ + Na2CO3 CaCO3 + 2Na+
informeerida. Tuletöö tegemisel on keelatud: 1) alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri või seadmega; 2) kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlevvedeliku plekke; 3) keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täielikku kuivamist ning teha neid töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvedelikku; 4) keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud. Tuletöö tegemise ajal ajutises tuletöö kohas peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. Pärast tuletöö lõpetamist peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi
1) lõhna järgi, 2) indikaatorpaberiga – märga punast lakmuspaberit hoitakse eralduvates aurudes, NH 3 toimel värvub lakmuspaber siniseks, 3) Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] + KOH – eralduva NH3 reageerimisel Nessleri reaktiiviga tekib pruun [NH2Hg2O]I sade. Analüüs: võtta katseklaasi 5-10 tilka analüüsitavat lahust, lisada konts. NaOH lahust kuni leeliselise reaktsioonini (kontrollida indikaatorpaberiga) ning soojendada. Nessleri reaktiiviga märjastatud klaaspulka (tilgutada reaktiivi pipetiga klaaspulgale) hoitakse eralduvates aurudes. NH4+-ioonide olemasolul lahuses tekib klaaspulgale pruun sade. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused NaOH lisamisega tekkis rohekassinine sade, Nessleri reaktiiviga märjastatud, hoitud eralduvates aurudes klaaspulkale tekkis pruun sade. Kirjutada reaktsiooni võrrand.
Seebi tekkimise valem: CH2 - COOC(CH2)16CH3 CH2 - OH CH OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH2 OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2 OOC(CH2)16CH3 CH2 OH Tristearaat (rasv) + Seebikivi Glütserool Seep Seebi tegemine: Võta väikesesse kolbi 5g sulatatud searasva, 10 ml etanooli, 5 ml vett ja 2-3 g kaaliumhüdroksiidi. Sulgeda kolb korgiga, mida läbib vertikaaltoru ja soojendada nõrga leegiga, aeg-ajalt segades. Rasva seebistamine lõppeb umbes 10 minuti pärast. Kui lisada mõni tilk reaktsioonisegu kuuma destilleeritud vette, siis lahustub see täielikult. Jaotada kolbi sisu kaheks: ühele osale lisada umbes 20 ml küllastunud naatriumkloriidi lahust. Lahuse pinnale kerkiv seebikiht koguda ja pressida filterpaberi või riidetüki vahel kokku. Teisele osale lahusest vesinikkloriidhapet ning jälgida rasklahustuvate rasvhapete eraldumist. Seebi kasutamine:
kestuskõveral eeldusel, et väljatõmbeõhu temperatuur on 23 oC ja sissepuhkeõhul 18 oC. Sissepuhkeõhu temperatuur pärast tagastit sõltub hetkelisest temperatuurilisest kasutegurist ja saab avaldada järgmise valemiga: tpt=tvõ+t*(tvt-tvõ) tvõ välisõhu temperatuur tvt väljatõmbeõhu temperatuur t tagasti hetkeline temperatuuriline kasutegur Seni kuni sissepuhke õhu temperatuur pärast tagastit on madalam ruumi puhutava sissepuhke õhu temperatuurist, on vajalik täiendavalt soojendada õhku kalorifeeris. Punktile, kus välisõhu temperatuuri kõver lõikab sissepuhkeõhu joont, vastavast kõrgemast välisõhu temperatuurist alates peab soojustagsti töötama väiksema koormusega. Sissepuhkeõhu temperatuuri kõvera pärast soojustagastit ja sissepuhke temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri soojustarbimist. Sissepuhkeõhu kõveraga pärast tagastit, sissepuhkeõhu temperatuuri joonega ning välisõhu temperatuuri kõveraga piiratud kujundi
ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma. Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad soojendada. See tähendab omakorda seda, et kui antropogeensed süsinikdioksiidi emissioonid täna lakkaksid, kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni (ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks umbes kaks sajandit. Maailmamere temperatuur stabiliseeruks tema suure soojusmahtuvuse tõttu alles aastatuhande möödudes alates ajast, kui süsinikdioksiidi emissioonid endisele tasemele langevad. CH4 metaan
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Millega võib olla tegu? Krambid või epilepsia, mitte liigutada, kui lõpeb hingamisteed lahti ja helistan esmaabisse 13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? Voolava vee allal, kui sai väga kahjustada siis tuleks minna emosse 14 Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? Üritan soojendada 15 Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu? Peatan põlemise kangaga, vesi , või maha ja eemaldan riided, kui saan, kutsun kiirabi, hoian voolavat vett 30 minutid. 16 Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed? Hingamine raskendatud, tasakaalu häired, minestamine, inimene ei saa aru mis toimub, kutsun kiirabi ja üritan jahutada
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad ...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
Tallinna Tehnikaülikool Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Lõputöö Koostanud: YASB Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem Etüülbensoaat on värvitu vees lahustumatu meeldiva lõhnaga vedelik, mida kasutatakse näiteks säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen ...
Indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH= 6 ning Na2CO3 pH= 10 3.Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 Lahuses on Al(OH)3 sade ja eraldub CO2 5. Katseklaasi valada 4-5 ml vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka mp-d. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Lahuse pH on happeline (oranz värus, pH=4,2-6,3). Keemiseni kuumutades muutub värvus punaseks, jahutades taas oranziks.Temperatuuri tõstmisel hüdrolüüsi ulatus suureneb. Hüdrolüüs on endotermiline protsess.
oli lahustunud 10 000 000 sestertsi ehk ligikaudu 60 000 rubla suurune varandus. Tänapäeval valmistatakse pärli imitatsioone klaasist ja tselluloidist.Nendest ainetest kuulikesed värvitakse üle kalasoomustest toodetava orgaanilise aine guaniini essentsiga ning eemalt on nad tõeliste pärlitega üsna sarnased. Pärlite " ravimine " s.t. tuhmunud pärlite läike taastamineon aktuaalne olnud üle aastatuhande.Väidetavalt pidi pärli tuhmunud helk kaduma kui seda soojendada lambarasvas või " ravida " piimaga.Samuti pärli iga pikendab nende kandmine. Pärlite kasutamine Pärle püütakse peamiselt nööpide valmistamiseks, s.o. pärlimutri pärast.Sajandeid kestnud röövpüügi tulemusena on pärlikarpide arv tugevasti vähenenud ja ,et need väärtuslikud loomakesed ei kaoks,katsutakse püüki reguleerida. Pärlipüük on ala, mida tehnika võidukäigust hoolimata tänase päevani pole suude-
16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim hommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised kehatemperatuur tõuseb 0,30,6°C pärast ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Alajahtumine, kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Tuleb eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest või jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus.
Kui pätsi sisse peita mõni täidis (nt terved keedetud munad, porgandid), avaneb lahti lõigates silmale efektne lõikepind. Laialt tuntud hakkpäts on pikkpoiss, mille koostisesse kuuluvad tavaliselt kodune hakkliha, puljongis leotatud saiapuru, hakitud sibul, muna, maitseained ja muud lisaaineid. Võib kasutada ka täidiseid, näiteks terveid keedetud mune, juurvilju, pähkleid, juustu vms. Kodust pikkpoissi küpsetatakse ahjus vormi sees. Poest ostetud pätsi saab ahjus soojendada (juhul kui on tegu küpsetatud tootega) või pannil lõikudena praadida. Igati tervitatav on hakklihast toodete sisse erinevate täidiste panemine nii saavutame huvitava ja ilusa lõikepinna. Näiteks kreekapäraselt maitsestatud ja fetajuustuga täidetud hakklihapallid, kus hakkliha on vormitud juustutüki ümber (täidiseks ja maitseaineks võib loomulikult olla ka midagi muud, nt singiga või viineriga täidetud hakkliharullid vms). Populaarsed on keedetud munaga
laigu keskelt sinine värvus - berliini sinine, mis on põhjustatud [Fe(CN) 6]4- -iooni olemasolust lahuses. Lisa ioonide tõestuseks kasutatud filterpaber protokollile. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. Fe3+ + 3SCN- [Fe(SCN)3] Fe3+ +[Fe(CN)6]4- Fe4[Fe(CN)6]3 raud(III)heksatsüanoferraat(II) Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine Mõnele tilgale etanaadi lahusele (või mõnele etanaadi kristallile) lisada 3-4 tilka konts. H 2SO4 ja etanooli. Soojendada segu 1-2 min. vesivannil. Seejärel valada katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Ettevaatlikult nuusutada - tekib iseloomulik meeldiva lõhnaga ester etüületanaat.: CH3COO- + H+ CH3COOH CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Kui etanooli asemel kasutada pentanooli (C5H11OH), siis tekib pirnilõhnaline ester pentüületanaat CH3COOC5H11. Katse 4 Tundmatu tahke soola identifitseerimine
tänapäeval alternatiivina õmblemist. Liimimine- Kasutatakse ajakirjade ,kataloogide liimimisel. Liimimisel on mugavam paksemaid tooteid kinnitada kui traatimisel kuna lehed ei rebene nagu traatimisel. Eestis kasutatakse 2 kuumliimi kuigi on olemas ka külmliimi olemasolu mida eestis ei kasutata. Tavaline kuumliim kasutatakse tavalistel ajakirjadel millel lühike eluiga. Kuumliimi kasutamisel eeldatakse eelnevat karestust ja freesimist. Hea on see,et seda liimi saab uuesti soojendada ja töödelda aga ei kannata temperatuuri kõikumist. Plussiks saab veel nimetada ,et ajakirja saab lõigata kohe pärast liimimist aga avada alles kui on jahtund. PUR(polüuretaan) liimiga saab toodet alles lõigata peale jahutust. Kuivada tahab 24 tundi. Kallim kuid kulub vähem ja ei eelda freesimist ja pikema elueaga ajakirjadele,kataloogidele. Külmliim võib lõigata alles pärast 24 tundi kuivamist kuigi on vastupidavam ja kvaliteetsem, kui kuumliim. Tegemist on liimiga
Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Ohud ja vastunäidustused vees Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga. Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on
Tulemus: Tekkis kollane sade, mis tõestas Ba2+ ioonide olemasolu lahuses. b) leekreaktsioon kollakasroheline värvus Ba2+-ioonide eraldamine Ca2+ -ioonidest põhineb nende ioonide kromaatide erinevatel lahustuvustel. Ks BaCrO4 = 1,2 ·1010 Ks CaCrO4 = 7,1 ·104 Kui lahuses sisaldusid Ba2+ -ioonid, siis eraldatakse need ülejäänud lahusest. (Osa lahust on soovitav alles hoida Ca2+ -ioonide tõestuseks vastavalt allpool toodud tõestusele b). Lahusele lisada K2CrO4 ning soojendada. BaCrO4 sade tsentrifuugitakse. Tsentrifugaadis Ca2+ -ioonid. Tsentrifugaadi kollane värvus on tingitud CrO42 -ioonide liiast. Kromaatioonide segava mõju (kollase värvuse) kõrvaldamiseks lisatakse tsentrifugaadile 10...15 tilka Na2CO3 lahust ja keedetakse vesivannis. Tekkinud CaCO3 sade pestakse destilleeritud veega ja lahustatakse äädikhappes. Saadud värvitust lahusest tõestatakse Ca2+ -ioonid. Ca2+- ioonide tõestamine a) Osale lahusele lisatakse NH3*H2O leelisese reaktsioonini
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta...
Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähesel hulgal destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri otsa puutub vastu keeduklaasi(kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka
alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. 11 Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist.
Betoonisegu termotöötlemine tähendab seda, et segu soojendatakse üle +40 °C (vt. Pilt 2). Termotöötlus on küll hea meetod suuremate külmade puhul, kuid nagu ikka igal mündil on kaks külge termotöötlus vähendab betooni lõpptugevust kuni 30% [4]. 6 Kuna betooni kuskil ,,aurukatlas" keeta ei ole võimalik, siis lihtsaim viis betoonisegu soojendamiseks on soojendada eelnevalt betooni koostisosi: segusse minevat vett (mis on eelistatum, kuna vett on lihtsam soojendada ja veel on suurem soojussalvestusvõime) ja muid täitematerjale. Kuid igale konstruktsioonile tuleks anda vastav betoonisegu eelsoojendus. Ettesoojendamine kõrgema temperatuurini pole otstarbekas, sest nii võib betoonisegu hakata transpordil paksenema. Betoonile vajalik minimaalne soojushulk on täiesti
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
Või kasutame ilmajaama abi, et ilma soojenedes vähendada kütet. Kütte juhtimise võimalused · KNX-süsteemis on kasutusel suur variatsioon andureid, millega on võimalik juhtida kõiki kütte- ja jahutuslahendusi. · Kohalolekuandureid kasutades saab kütet juhtida eri reziimides: standby, comfort, night, frost protection · Hoone saab jagada kellaaegade järgi tsoonidesse ja juhtida kütet vastavalt kellaajale. Näiteks eramajapidamises soojendada hommikul vaid kööki, vannituba ja magamistuba. Õhtul aga köetakse kogu maja pere kojutulekuks soojaks. · FAP-programm joonistab välja küttekulu graafikud, mis tagavad visuaalse ülevaate ja optimeerimisvõimaluse jne. 4 Valgustussüsteemid Hoones õige meeleolu loomiseks ja mitmesuguseks tegevuseks sobiliku valguse leidmisel mängib suurt rolli õige valguslahenduste valik
Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus, miks neid roogi tuleb kuumalt serveerida ja nõud eelnevalt soojendada. Samuti ei ole hea lambaliha kõrvale juua külmi jooke.Lambaliha selgelt äratuntav maitse ja lõhn on ühtedele meele järele, teistele jällegi vastukarva sõltuvalt inimeste toitumisharjumustest. Lõhna eemaldamiseks võib leotada liha erinevates toiduvedelikes ja marinaadides. Tugev kõrvalmaik on sageli just vanemate lammaste lihal. Selle vähendamiseks võib maitsestada liha erinevate aitsetaimedega. Hästi
jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna võimaldas selgroogsetel esimest korda ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest. Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale liikumiskiirusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate. Keskaegkond Keskaegkond oli sauruste aegkond. Triiase ajastu: Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda
1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga ning asub jäävannil, ja viin sinna veevaba AlCl 3. Seejärel lisan bromoetaani ja jälgin segu moodustumist pastataoliseks massiks. Lisan benseeni ja veel bromoetaani samal ajal jälgides, et segu oleks umbes -5 oC juures. Vajadusel lisan jäävannile NaCl. Segu võib jätta üleöö seisma või soojendada ettevaatlikult. Valan segu jää (ca 75 ml) ja kontsentreeritud HCl (ca 5 ml) segusse. Lisan veel ca 25 ml jääd ja valan vedelad kihid jaotuslehtrisse. Orgaanikakiht on oranz. Pesen seda 2 korda 50 ml 2N Na2CO3-ga (see on umbes sama, mis 10%-line) ja 3 korda 50 ml veega. Kuivatan veevaba CaCl2. Destilleerin vaakumis temperatuuridel 110-112 o C/20 mm Hg. Saagis on ca 80% teoreetilisest. 2.Praktiline osa 2.1.Reaktsioonivõrrandid
tehnilised kaalud. Töö käik 1. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5 ... 9 g liiva ja soolasegu (täpsusega 0,01 g). Lahustada eelnevalt keeduklaasi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule ∼50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära . Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina.
Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMISE TUNNUSED: · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: · Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. · Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. · Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. · Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks.
Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab
haigeks ja rikuvad elu ära. Mulle ei mahtunud pähe, miks keegi peaks üldse proovima. Vahepeal olen ainetemaailmas maad kuulanud ja avastanud, et narko polegi üks halb trip, vaid enamasti ikka mitu head. Need ei mahu ikka veel pähe. See need nii eriliseks teebki, et kogetu on rohkem kui reaalsus. Näiteks ecstasy on üks selline droog, mille mõju all on eriti tugev ühtsustunne, justkui kõik oleksid omavahel õed ja vennad, kes pole ammu näinud - palju kallistamist ja soov suhteid soojendada, isegi kui suhted on juba sama soojad kui sõbra käed. Kõlab nagu pidu. Minu meelest on empaatia üks võimas vahend. Michelle Gourley on süübinud ecstasytarvitajate mõttemaailma, kasutajatele omaseid käitumisviise, väärtushinnanguid ning jagatud arusaamu ecstasy tarvitamisest. Tema intervjueeritavad rääkisid, et neil on olnud minevikus droogide suhtes halb eelarvamus, kuid vanemaks saades, kui ligipääs einevatele ainetele suurenes, muutusid ka
Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina (vt joonis lk 4)
16) Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni. 17) Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35° C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18) Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus
KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutami...
Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu
keskele moodustub soon 8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12. Ülearune mört visake kellult nõusse Müüritööd talvel Talviseks müüritööks loetakse müüritööd kui õhu temperatuur väljas lanegeb alla +5 Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil : 1. Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes; soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest 2. Külmutusmeetodi puhul lastakse mört kohe peale kivide paigaldamist külmuda, kivistuma hakkab ta alles peale ülessulamist; et mört ei külmuks enne kivide mördi ladumist, peab ta olema piisavalt soe 3. Keemiliste lisandite kasutamine mördis, mis takistavad külmumist; kasutatakse mitmeid kloriide, potast jne. Kvaliteedinõuded
erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C Q=? juures. Selleks, et jää sulama hakkaks, tuleb teda soojendada sulamistemperatuurini, milleks kulub soojushulk Q1 = c j m(0 - t1 ) = ( 2100 1 5 ) J = 10500 J = 10,5 kJ. Edasi tuleb jää sulatada. See toimub temperatuuril 0 0C, sulamise tulemusena tekib 1 kg vett temperatuuriga 0 0C. Jää sulatamiseks vajaminev soojushulk Q2 = j m = ( 3,34 105 1) J = 3,34 105 J = 334 kJ . Järgnevalt tuleb vesi kuumutada vee keemistemperatuurini 100 0C. Vee soojendamiseks kulub soojushulk
Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. K2CrO4 + 2 AgNO3→Ag2CrO4↓ + 2KNO3 2Ag2+ +CrO42- → Ag2CrO4↓ Nüüd lisada 0,5 mL NaCl lahust. Kuidas muutus sademe ja lahuse värvus pärast NaCl lisamist? Lahus muutus helekollaseks. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) AgCl sademe teket. Ag2CrO4↓ + 2NaCl →2AgCl↓ + Na2CrO4 2Ag+ + 2Cl-→2AgCl↓ Lõpuks lisada katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendada katseklaasi tõmbe all vesivannis kuni sademe värvuse muutuseni. Kuidas muutus sademe ja lahuse värvus pärast TAA lisamist? Lahus muutus mustaks. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) Ag2S sademe teket. Reaktsioonivõrrandites võib tioatseetamiidi asemel kasutada lihtsalt divesiniksulfiidi H2S. 2AgCl↓ + H2S →Ag2S↓ + 2HCl 2Ag+ +S2- →Ag2S↓ Lähtudes hõbekromaadi, hõbekloriidi ja hõbesulfiidi lahustuvuskorrutiste väärtustest arvutada
ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus kukkuda 5-6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kinnitada kapillaar, mille põhjas on paari mm kõrguselt ainet, termomeetri kluge ja asetada koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatu kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Vesi ei tohi pääseda kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendada, kuni on märgata aine kristallide sulamist. Märkida termomeetrilt aine orjenteeruv sulmaistemperatuur. Korduskatsel alustada soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 .c madalamalt ning soojendada kiirusega 1 .c minutis. Kordukatsel leitud sulamistemperatuur märkida protokolli ja võrreldes saadud sulamisteperatuuri Na2S2O3 * % H2O tegeliku sulamistemperatuuriga ( t=48 .c), teeme järelduse aine puhtuse järgi. Andmed: T1=50 .C T2=46 .C Tegelik sulamis t=48 .C
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, soojusülekandetegurit nii vee kui auru poolel, bolieri küttepind, peamised ehituslikud näitajad, leida surve- ja liinikaod bolieris. Oluline on leida terve liini ulatuses ka survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit. Igas protsessis on vaja ka teada, millise võimsusega pumpa vaja on.
majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesti jäätub. Jää tekkimist on raske takistada, kuid probleem tuleb ikkagi lahendad. Halvasti isoleeritud katus võib selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaga on katuse kattematerjal väga habras. Üks võimalus on soojendada renne ja torusid spetsiaalse elektrikaabli abil ja taksitada nii vee jäätumist. 6. Enne ja nüüd Varem valitiehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad. Ka materjal valiti ja valmistati ette korralikult, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Seetõttu oli ka nende hooldamine enesestmõistetav. Kasutatud materjalid ja lahendused võimaldasid kulunud detaile parandada või välja vahetada vähese vaeva ja kuluga. Konstruktsioonid olid suhteliselt hõredad,
turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Erimördid · Hüdroisolatsioonimört · Kerge mört · Kiirgustihe mört · Täiteaineteta mördid Mördid talvisteks töödeks: Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil: müüritise soojendamisega, külmutusmeetodil või mördi külmumist takistavate keemiliste lisandite kasutamisega. Väliskrohvitööde tegemiseks talvel pole rahuldavat meetodit leitud. · Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes. Soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest. Müüritise soojendamine on küllalt kallis ja seepärast kasutatakse seda harva. Aurusoojenduse puhul tuleb müüritisele teha ümber aurusärk ja sinna vahele juhtida sooja auru. Elektrisoojenduse puhul asetatakse müüritise vuukidesse juhtmed, milledesse lastakse vool sisse. Soojak on kerget abiehitis, mis tehakse laotavale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
