elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokliima. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. 1. SISEKLIIMAT MÕJUTAVAD TEGURID Inimese loomuliku tegevuse tagajärjel tekivad õhku paratamatult niiskus ja süsihappegaas (vee kasutamine, inimese hingamisest ja kehalt niiskuse eraldumisel). Samuti võivad saasteained ruumi sattuda ehitusmaterjalidest, sisustusest, välisõhust, pinnasest jm. Sisekliima põhilised parameetrid on ehitusnormidega paika pandud. On kolm soojusliku mugavuse klassi: A, B ja C, kusjuures A on kõrgemate ja C kõige madalamate nõudmistega.
TÖÖKESKKONNA FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Ruumi sisekliima  siia alla kuuluvad õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus. Arvestada tuleb ka , milline on tööruumis olevate esemete ja pindade temperatuur, kas nad kiirgavad ise lisasoojust või jahutavad ruumiõhku. See kuidas me tajume ruumi sisekliimat sõltub ka inimese organismist (individuaalsed iseärasused) näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest
normaalne, nõuetele ei vastanud ainult üks proov, lubatud piiri ületati vähe.paneelmajade paneelide tsemendisisaldus olin suurem kui normaalne , sellest võivad tekkida praod, külmakindlust vähendada. Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad. Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured
KAASAMISE RAKENDAMINE MUUTUSTE JUHTIMISEL Ologobo C. Andrew, Saudah Sofian, 2012 Individual Factors and Work Outcomes of Employee Engagement.. Procedia-Social and behavioral Sciences, 2012 (40): 498-508 Töötajate kaasamine organisatsiooni juhtimisse. On suur vahe, kas ettevõttes töötavad lihtsalt palgalised, või on nad kaasatud laiemasse projekti. Töötajate kaasamine mõjutab ettevõtte sisekliimat, inimeste lojaalsust ja tõstab tööviljakust, töötulemused paranevad. Suurem arv kaasatud alluvaid aitab organisatsiooni meelitada rohkem andekaid töötajaid, kui mittekaasatud töötajad on vähem viljakad, puuduvad sagedamini töölt, nendega kaasnevad suuremad koolitus-ja värbamiskulud. (Gallup 2005). Hooper (2006) väidab, et Austraalia majandus kaotab 51 bljonit dollarit aastas tööliste ebarahuldava kaasamise tõttu. Suurim vara organisatsioonis on tema töötajad ja tihe kommunikatsioon ning koostöö. The International Survey Research (2003) kirj...
· eesmärk teha end teistele inimestele võimalikult mõistetavaks · MINA-sõnum: 1) käitumise kirjeldus 2) ausate tunnete nimetamine 3)käitumise konkreetne mõju MULLE Selge eneseväljenduse mõte on näidata oma tundeid ja seost juhtunuga, mitte solvumist, mida kellegi käitumine on põhjustanud. 11 Suhtlemisoskused: Konflikti lahendamise oskused · Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjuvad väga otseselt töösooritusele. · Mõistlik on asjad nelja silma all sirgeks rääkida. · Tark kollektiiv loob endale reeglid, kuidas omavaheline suhtlus käima peaks ja kuidas asju selgeks vaieldakse. 12
lahendust sisemise õhkkonna parandamiseks ei ole, saab siiski anda mõne tähise, mis juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid. Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus. Igas organisatsioonis peavad inimesed ise välja mõtlema ja ütlema, milline lahendus neile sobib. Otsekohese ja praktilise tagasiside kogumine töötajatelt on keeruline, kui meeskond pidevalt kasvab ja kolleegid asuvad teises linnas või riigis. Vahetu suhtlus on ettevõtte edu tagamisel
taandunud selleni, et ühel hetkel inimene lihtsalt ,,plahvatab". Ja kui tal juhtub sel hetkel relv käepärast olemas, siis on lood kriitilised. Hüpoteesi tõestamine Koolitulistamisi on võimalik ennetada, kui on võimalik ennetada eelpool toodud põhjuseid. Loetleme paar meie meelest sobivat vahendit koolitulistamiste ennetamiseks. 1. Hea sisekliima Üheks kõige paremaks ennetustöö võtteks peetakse kooli head sisekliimat. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl kirjutas, et mida sõbralikumad ja mõistvamad on suhted õpilaste ja õpetajate vahel, seda vähem on õpilastevahelisi konflikte. Vägivallajuhtumid on kooli üldise õhkkonna indikaatorid ning viitavad probleemidele kooli organisatsioonikultuuris. Seega tuleks rõhku panna ka väärtuskasvatusele. 2. Meelemürkide ennetustöö
Samas on meil kodus palju värve ja seetõttu peab jälgima ka värvitoonide kokkusobimist ja arvestama selle valiku koosmõjuga. Erinevad värvikooslused mõjuvad erinevalt. Rahulik värvikujundus loob hea tausta värvilistele sisustuse detailidele. See on alati kindel viis, mis pakub head tausta tugevatele kontrastidele. Värvilised seinapinnad on jälle heaks taustaks rahulikule sisustusele. Värvide valikuga mõjutame igaljuhul oma kodu sisekliimat - suhteid! VÄRVIDE VASTASTIKUNE MÕJU Meid ümbritsevas ruumis ei näe me kunagi üksikuid eraldatud värve, vaid värvide kooslusi.. Värvikombinatsioonis on iga üksik värv mõjutatud oma naabervärvide poolt. Värviõpetuse alused on valdavalt kunstnike poolt välja töötatud. Kõige enam rakendamist on leidnud Johannes Itteni kolmel primaarvärvil põhinev värviring. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende
primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri TFA kohta aastas Kriteeriumite 1 – 3 paikapidavust peab olema kontrollitud arvutuslikult tarkvarapaketiga PHPP ja õhupidavust peab olema mõõdetud meetodil Blower-door test, kusjuures mõõdetav väärtus on n50 näitaja, standardi EVS-EN 13829 alusel. Passiivmaja kriteeriumid on natuke erinevad eluhoone ja muu otstarbega hoone jaoks. Kui kõik passiivmaja kriteeriumid on täidetud, võib hoones eeldada väga head sisekliimat. Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones. võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi. 5 3. PASSIIVMAJA PÕHIMÕTTE JA EHITUS Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid.
Selleks, et teenindaja oleks hea klienditeenindaja peab tööandja teenindajat motiveerima ning innustama. Inimene, kes on sisemiselt motiveeritud on võimeline saavutama kõike mida ta tahab ja suudab. Väljas pidiselt saab töötajat mõjutada kiituse, preemia, koolituste ja muude soodustustega. Tööandja saab parandada klienditeeninduse taseme tõstmiseks ka organisatsiooni sisekeskkonda, luues usalduslikke suhteid, muutes või täiendades ettevõtte sisekliimat ning korraldades ühisüritusi. Oluline on töötajat tunnustada. Inimest võib pingutama panna laituse ja lubadusega, et halva töö korral 4 leitakse tema asemele keegi teine. Karistamise ja hirmutamisega ei õnnestu töötaja motiveerimine kunagi. Töötajat ei tohiks vaevata konkurentsikartus, vallandamishirm ega preemiast ilmajäämine. Oluline tegur teenindamises on keskkond, kus teenindus toimub. See peab olema alati
· Difusioonile avatud konstruktsioon; · Talvel soe, suvel jahe; · Sertifikaat ,,natureplus"  kõigi koostisainete täielik deklaratsioon; · R-sümbol  fossiilsete toorainete säästmisaste; · Väga kõrge kvaliteediga loodustoode, lubatud kasutada ehituses; · Hallitusseenekindluse osas maksimumhinne 0 · Väga kvaliteetne Baierimaal toodetud soojustusmaterjal. Kanepivildid 7 Kanepivildid mõjutavad sisekliimat. Nende võime ümbritsevast keskkonnast niiskust imada ja kuiva õhu korral seda uuesti eraldada parandab eluruumis valitsevat kliimat ning kaitseb puitkatteid niiskuse kõikumiste eest. Kanepivildirullid Ujuva põrandana paigaldatud parkett- ja laminaatpõrandatealla paigaldatav nõeltega varustatud kanepifliis. Kanepivildid on saadaval erineva laiuse ja paksusega. Kanepivildiribad Kanepivildiribasid kasutatakse eraldusribadena, vaheseinaribadena kergete vaheseinte puhul
Ma ütlen neile korduvalt, et ütle mulle sina, aga vahel ütlevad ikka teie. Selles mõttes on vahel olnud raske tiimitunnet, vabamat läbisaamist saavutada. Kas juhid tahavad tagasisidet saada? Kindlasti. Juht on ju üksi. Tal ei ole kellegi juurde minna, kes tal kätt hoiaks. Kui mina oleksin juht siis ma laseks täita igal aastal anonüümseid küsimustikke ning laseks rääkida ka psühholoogiga. Sealt saaks tagasisidet, kes on mingis valdkonnas kui hea juht, kuidas hinnatakse sisekliimat jne. Aga muidugi jääb oht, et kui inimeselt anonüümselt küsitakse, kas meeldib või ei meeldi, siis nad ütlevad kasvõi igaks juhuks halvasti, et äkki läheb siis paremaks. Kui avalikult küsida, siis öeldakse, et kõik on korras. Mina, kui juht ei näitaks oma halba tuju alluvate peal välja, ei halvustaks oma meeskonda ja tööd, isegi kui ma selles väga pettunud oleksin. Kui töötajal on isiklikud probleemid (nt
Rekonstrueerimist on saanud tunda ka Estonian Airi personal. Koondatud on pea üle 100 inimese, sh ka kaks juhatuse liiget. Samas sai pilootidega sõlmitud kollektiivleping. Estonian Air püüdleb hea töökeskkonna loomise poole, mis motiveeriks erinevaid töötajategruppe töötulemuste saavutamisel. Ettevõtte soov on värvata ja hoida andekaid, erinevaid isiksusetüüpe, rahvusi, kultuuritausta, rassi või sugu esindavaid töötajaid. Estonian Air peab head ja motiveerivat sisekliimat äärmiselt tähtsaks - positiivset töökeskkonda ja soodsaid arenemistingimusi erineva taustaga töötajatele. Turunduse seisukohast on oluline, et kõik töötajad tegutseksid ühise eesmärgi nimel ning oleksid alati turundusstrateegiatest teadlikud. 1.3.3 Finants Estonian Airi tulevik sõltub suuresti poliitilistest otsustest. Hetkel on riigi rahaline süst ettevõttesse ellujäämiseks hädavajalik, kuid eesmärk kasumlikuks ettevõtteks saada tuleb
- lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste tõttu olles lisaks tulepüsivad ning niiskuskindlad on äärmiselt laia kasutusalaga. Alates eksklusiivsetest interjööridest kuni tööstus- ja põllumajandushooneteni. 12 KLAASVILLPLAATIDEST RIPPLAED Põhiplaadiks on
Värv nakkub paremini hööveldamata puiduga kui hööveldatud. Teatud määral kaitsevad nad ka puitu lagunemise eest ning on üpris vastupidavad. [11] Pilt 3. Punase Rootsi värviga palk sein [11] 8 8. Kokkuvõte Kui tuleb mõte kodu värskendada, sobivad hästi looduslikud värvid, mis moodustavad inimese tervisele ja majale hea sisekliima, samas annab panuse keskkonna säästmisse. Ruumide sisekliimat mõjutavad ehitise asukoht, soojus- ja veekindlus, ventilatsioon jmt tegurid. Siseruumides kasutatavatest on levinuimad kaseiin ehk kohupiimavärv, munaõlitempera ja lubi- ja lubiliimvärv. Need värvid on kasutuses olnud aastasadu ning leidub tänaseni vanematest hoonetest ning eelkõige vanade majade puhul, kus on tegemist ehitusaegse traditsiooni jätkamisega. Looduslik värv haakub kõige paremini lähedase materjaliga aluspinnaga. Üldiselt sobivad
sein – must või tume sein, mis on asetatud maja välisseinast paar sentimeetrit eemale, nii et moodustub ohuvahe. Õhk ringleb loomulikul teel soojusvoogude põhimõttel. Nii tuulutusavadega aknaid kui Trombe’i seina on ideaalne ara kasutada külmadel päikesepaistelistel talvepäevadel.  Veel soovitusi päikesekiirguse kasutamiseks kodus: • Sobivad aknakatted aitavad hoida head sisekliimat. Sel moel välditakse suvel vajadust kasutada õhukonditsioneeri ja aidatakse talvel hoida soojust. Tähtis on paigaldada aknakatted nii, et need suunaksid päikesekiirguse ruumidesse ainult soovitud aastaajal. • Maja lõunaküljes kasvav lehtpuu varjab lõunapoolsed aknad. Lehed annavad suvel varju, kuid langevad sügisel maha. • Väljapoole akent võib paigaldada katted: see takistab suvel päikesevalguse langemist
saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik  (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud  (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal  (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks
homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis Õõnes silikaattellis  Vt silikaattellis, selle erinevusega, et silikaatellisel on õõnsused, mis muudavad antud kivi kergemaks. Keraamiline tellis  Valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides. Värvus  punakas. Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja
Tuuletõmbused tekitavad ebamugavust, kui õhu liikumise kiirus ületab 0,4 m/s. Vältida tuleb väga niisket ja väga kuiva õhku. Normaalne õhu niiskus on 30-70%. Liigkuum ja niiske õhk ärritab silmade ja hingamisteede limaskesti ning suurendab südamehäireid, põhjustades samuti masinate seadmete häireid. Soovitav on vältida kuumi ja külmi kiirgavaid pindu.Soovitav on vältida väga külma ja väga sooja sisekliimat. Tööruumides peavad paiknema piisavad ventilatsioonisüsteemid Ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.(Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus) Käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee,
identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine. Laps ja loodus Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmised. Sellised arusaamad panid muuhulgas Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib tunnetama looduse sisemist loomust. Loodust tunnetatakse läbi kõiki meeli. Elamusi pakuvad nägemismuljed, lõhnad ja helid ning tajutakse, kuidas tuule puudutus jahutab nahka. Asjad, mis on looduses, on kohased lastele käsitsemiseks. Lapsepõlvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potensiaalile: kehale, tunnetele ja mõistusele. See tähendab, et seal peab olema midagi, mis äratab lapses huvi ja osalemistahet.
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Tseremoniaalne roll seostub organisatsiooni esindamisega. Juht esindab organisatsiooni külaliste vastuvõtul ja teistel pidulikel üritustel. Ta demonstreerib hoolitsust töötajate, tarbijate ja teiste oluliste isikute eest. Oma organisatsiooni liikmete suhtes väljendub see roll õnnitlemises juubelite puhul ja teistes ametlikes tähelepanuavaldustes. · Juhtija-eestvedaja roll Juht loob vajalikud tingimused töötamiseks. Tingimuste all mõeldakse nii keskkonda, vahendeid kui sisekliimat. Eestvedamise tegevustena võib juhtija roll avalduda tunnustamises, kriitika andmises, edutamises jne · Sidepidaja Sellele rollile iseloomulikud tegevused on näiteks osalemine konverentsidel, ühingutes jne. Organisatsiooni siseste kontaktide juhtimise eesmärgiks on teabe jagamine ja saamine aga ka ülesannete andmine ja organisatsiooni kui terviksüsteemi pidev parendamine. Tegevustena
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed .............................................................................................................................7 3.2 ...
energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid  parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka prospekt pealkirjaga "Paneelelamute renoveerimisest." Nüüd, kus elamureformi tulemusena kuulub ligikaudu 96%
Saab tekitada kasutades õhuionisaatorit. Soodsad õhuioonid on negatiivsed õhuioonid. Need aon kasulikud kuna: Eemaldab sigaretisuitsu, lõhnad, bakterid ja hallituse.Tõhustab ja kiirendab aju tegevust ning parandab õppimisvõimet. Leevendab kurnatust, stressi ja väsimust. Eemaldab allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi. Eemaldab õhusaastust, tolmu. Leevendab hingamisteede haigusi. Vähendab alkoholi järelmõjusid. Aitab tasakaalustada sisekliimat. 4.Kirjelda kuumast töökeskkonnast tulenevat mõju inimesele ning kuumastressi: Tekib dehüdratsioon, mis põhjustab töövõime vähenemist, nõrgendab funktsionaalsust,põhjustab kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal-
Saab tekitada kasutades õhuionisaatorit. Soodsad õhuioonid on negatiivsed õhuioonid. Need aon kasulikud kuna: Eemaldab sigaretisuitsu, lõhnad, bakterid ja hallituse.Tõhustab ja kiirendab aju tegevust ning parandab õppimisvõimet. Leevendab kurnatust, stressi ja väsimust. Eemaldab allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi. Eemaldab õhusaastust, tolmu. Leevendab hingamisteede haigusi. Vähendab alkoholi järelmõjusid. Aitab tasakaalustada sisekliimat. 4.Kirjelda kuumast töökeskkonnast tulenevat mõju inimesele ning kuumastressi: Tekib dehüdratsioon, mis põhjustab töövõime vähenemist, nõrgendab funktsionaalsust,põhjustab kõhukinnisust ja urotrakti ifektsioone.(LOL) Kasvab naha verevarustus.Kuumastress ilmneb kuumakrampidena, -kurnatusena ning -rabandusena. TESTID: 1.Klassifitseeri järgnevad elektromagnetväljade allikad/tehnika nelja rühma (1-staatilised, 2-madal-
tihedalt vastu poorbetooni. Selle vältimiseks tuleb puitkonstruktsioonid (katuse- ja laetalad, ning sisevooder) eraldada poorbetoonist sobiva niiskustõkkega (bituumen rullmaterjal). AEROC ja keskkonnamõjud AEROC'i võib elu- ja viibimiskeskkonna materjali keemilise koostise osas võrdsustada betooniga. See ei eralda keskkonda mürgiseid gaase või seda tüüpi koostisosasid. Mõju sisekliimale Soome Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud sisekliimat mõjutavaid pinnakatte- ja ehitusmaterjale. Selle alusel on koostatud siseõhu kontroll- ja projekteerimisväärtuste klassifikatsioon ning juhendid nende klassidega sätestatud nõudmiste saavutamiseks. Pinnakattematerjalide saasteklassifikatsioon esitab nõudmised töö- ja eluruumides kasutatavatele materjalidele, jagades materjalid kolme klassi neist eralduva saaste (lenduvad org. ühendid, kantserogeenid jne.) alusel. Ohtlikele lendavatele ühenditele on
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
14 Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu gaasiline koostis, saasteainete sisaldus) Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav õhus sisalduvate ainete hulk) Jt. Sisekliimat mõjutavad Väliskliima Hoone kujundus ja tarindid Hoone kasutus Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus Sisekliimat tagav K-V-J süsteem 29 ... SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub: 1. Siseõhu temperatuur 2. Välisõhu temperatuur 3. Operatiivne temperatuur* 4. Temperatuuride vahe 5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid
ehk kestvuskõveraid. Selgub, et need erinevad üksteisest väga vähe. Kusjuures igapäevases elus lähtutakse normaalaasta ja selleks on võetud 30 aastase perioodi keskmised temperatuurid. See illustreerib ühte põhi komponenti temp-de vahet. Esialgu vaatleme sellist varjanti kestvuskõvera selgitust kus vabasoojus puudub. Seda illustreerib joonis 3 lk 10E. Töö2 küsimused: 1. Mida nim sisekliimaks? 2. Loetleda kõik tegurid mis mõjutavad sisekliimat? 3. Mida kujutab endast ruumi kontrolltsoon ja milliseid nõudeid talle esitatakse? 4. Inimese soojusvahetus ümbritsva keskkonnaga ja mida kujutab termon regul mehanism? 5. Kuiv termomeetri temp ja märg termomeetri temperatuuriks? 6. Mida kujutab endast kiirgus temperatuur ja kuidas ta määratakse? 7. Mida kujutab endast kiirgusliku(radiatsioon) temp asümeetria? 8. Optimaalne temperatuur mida kujutab? 9. Mida kujutab endast operatiiv temperatuur? 10
kasutusse ka püsiva elukohana. Vanade ehitiste energiatõhususe parandamise lahenduste valikuvõimalused on väiksemad ja kitsendavaid tegureid on rohkem. See teeb renoveerimislahenduste väljatöötamise keerukamaks. Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
olukordi, kus teised ei jaga temaga sama arvamust, ent ometi ei arene igast lahkarvamusest konflikti. Seega on konfliktil vähemalt veel üks komponent – emotsioonid. Kui emotsiooni situatsioonis ei ilmne, ei arene ka konflikt. Konfliktiks areneb eriarvamus alles siis, kui üks tunneb, et tema arvamus on õigem, ning hakkab seda teisele peale suruma ning teine selle peale vihastab.  Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjutavad väga otseselt töösooritust. Konfliktide tasandid. Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valikute tegemisel. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla, mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta vasturääkivad teadmised, näiteks kui mingi tegevus on samal ajal nii kahjulik kui ka meeldiv
Kõik algab olukorra kindlakstegemisest ehk korrapärasest sisekommunikatsiooni auditist. Ka auditi korraldamisel tuleks sisesuhtlust käsitleda juhtimisvahendina ning seada laiemad eesmärgid kui pelgalt sisesuhtlus. Lisaks töötajate rahulolule info liikumisega (kanalid, infoallikad, info liikumine liigiti, 33 info sisu vms) võiks audit näidata, kuidas hinnatakse sisekliimat, juhtimist ja töökorraldust ning milline on töötajate motivatsioon ja identiteet. Vahel arvatakse, et laiema eesmärgi seadmisega trügitakse personaliuuringute mängumaale. Kuid sisekommunikatsioon ongi lahutamatult seotud organisatsioonikultuuri ja töötajate motivatsiooniga. Praktika näitab, et kui inimesed pole töökeskkonnaga rahul, hakatakse negatiivset suhtumist üle kandma ka sisesuhtlusele. Kui uurida ainult organisatsioonisisest info liikumist, võivad negatiivsed
Joonis 4.5 Elanike poolt küsitud probleemide esinevuse jaotus vastavalt hoonepiirete õhupidavusele. 113 Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsis olulist rolli, mõjutab otseselt hoone küttekulusid ja sisekliimat. Tuleb aga meeles pidada, et hoonepiirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Kui nendest üks ei toimi normaalselt, siis korralikust elamust on asi kaugel. Õhupidavate piiretega hoone kogu õhuvahetuse peab tagama toimiv ventilatsioon. Õhuvahetus võib olla tagatud loomulikul teel või mehaanilisel teel, tähtis on, et vajalik õhuvooluhulk oleks tagatud. Kui pole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhupidavate piiretega elamus kvaliteetset sisekliimat
Mikrobioloogiline sisekliima Mikroobid, hallitusseened. Hallitusseeneeoste sissehingamisel või kontaktist nahaga võib inimesele tekkida allergia. Hallitusseened võivad toota õhus lenduvaid osakesi. Tolmulestad palja silmaga nähtamatu ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta väljaheited on üks peamiseid allergeene. Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid, kuna bakterid on niiskuslembelised siis leidu neid rohkem niisketes kohtades. Sisekliimat mõjutavad ka lemmikloomad. Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse. Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja
kasutamine. Ehitised aja jooksul vananevad. Ehitis on pidevas seoses teda ümbritseva väliskeskkonnaga. Ehitis ise mõjutab väliskeskkonda ning väliskeskkonnal on oma vastumõju ehitisele. Ehitus- ja kinnisvarasektor on üks kõige enam ressursse vajav ning vastavalt ka neid ressursse kulutav majandusvaldkond. Seepärast muutuvad nii omanikele kui ühiskonnale oluliseks sellised küsimused nagu:  Millised ehitised tarbivad vähem energiat, et anda kasutajale mugavat ja sobivat sisekliimat?  Milline peab olema ehitis, et selle kasutamise käigus tekiks vähem erinevaid jäätmeid?  Milline peaks olema projektlahend, et kasutamise käigus oleks ehitist kõige ratsionaalsem kohandada tulenevalt muutuvatest vajadustest?  Millised hoone ehitamisel kasutatavad materjalid on ohutud, millised aga võivad tekitada riski kasutajate tervisele?  Kas püstitatud ehitis on sobilik asukohas, kuhu see on
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Töökoha väärtuste muutumine ei ole omane üksnes inimestele. Muutused toimuvad ka 1/nnäänanl/Hifl |U luul iuiiii uvi organisatsioonides. Ettevõtted muudavad oma prioriteete, muudetakse töötajate vastutusvaldkondi ja muutused juhtkonnas mõjutavad ettevõtte sisekliimat. Schein (1992) ütleb, et inimesed määratlevad end oma tööelus niinimetatud See materjal annab karjäärinõustajatele ja personalispetsialistidele palju mõtteainet. karjääriankrute kaudu. ..Inimese karjääriankur on arenev teadlikkus sellest, milles ta tugev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
