talupoegadele katekismust ja kirikulaule õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati ka piibli tõlkimist. Hariduse kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suureline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast seda, kui asustati 1648. aastal Tartu külje all Piiskopimõisas seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ning ainsaks õpetajaks oli Bengt Gottfried Forselius. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmesitrid ja köstrid. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama
Diakonisside Seltsi Väikelaste Õpetajate Kool Tartu Eesti Lasteaia Selts 1905 esimene rahvuslik lasteaed Lasteaedadel oli oma kodukord ja päevakava,aastakava Puudus ühtne õppekava Töökavas eristub kolm tegevuse liiki: mäng, laul ja töö. hakati teadvustama lapse arengut koolieelses eas ning tähtsustama professionaalset õpetust Eesti Vabariigi periood Lasteaedade võrgustiku laienemine üle kogu Eesti Tartu Lasteaednike Seminar ajakiri ,,Lasteaed" Eesti Lasteaednike Selts Alustati lasteaiaseaduse väljatöötamist Kokkuvõte Koolieelse pedagoogika kujunemist Eestis saab vaadelda läbi lasteasutuste kui institutsioonide asutamise ja pedagoogide koolitussüsteemi kujunemise. Lasteaedades olid levinud Fröbeli pedagoogika põhimõtted, kus olulisel kohal oli lapse võimete ja tundeelu harmooniline arendamine ning elamuste pakkumine. Tegevuse keskpunktis oli laste mäng, millega
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajas...
mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm", · "Mu isamaa nad olid matnud"; "Süda tuksub" · Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
Rootsi võimu sisenemisega tuli ka uus Luteri usk, ning rootslased arvasid, et inimene peaks usu põhitõdede õpetamise kõrvalt ka ise seda uurima, ning lugema piiblit. Selle tõttu oli vaja talupoegi harima hakata. Välja koolitati palju uusi õpetajaid. Kuna õpetada oli vaja väga palju talupoegi, siis hakkas nappima õpetajaid. Selle probleemi lahendamisega hakkas tegelema Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal. Juba samal aastal loodi Tartu lähedale ka esimene õpetajate seminar, mida juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja 1631 rajati Tartusse ning Tallinnasse Johan Skytteli eestvõtmisel esimesed Gümnaasiumid. Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati semina...
EESSÕNAD ABOVE kohal above the shelf ON peal on the desk on Monday evening UNDER all under the bed BEFORE enne before the meeting AFTER pärast after the movie WITH kellega/ millega connected with the profit FOR eest / jaoks pay for the products for 200 euros DURING kestel, vältel during the seminar FROM ... TO millest milleni from 9 to 5 from the hotel to the beach IN sees in May in the office AT sees, juures at the window akna juures at the dentist's at the airport at school at home at work at the weekend at night at nine o'clock at the beginning of the year TO sisse go to work NEXT TO kõrval next to the post office
MEDITSIINITRADITSIOON, mis levib Aleksander Suure vallutuste kaudu kogu toonases maailmas. Kaasaja Euroopa tsivilisatsioonile on Kreeka traditsioon oluline, sest siis kujunes välja kaasajalgi lugupidamises püsiv empiiriline, valdavalt materialistlik lähenemine meditsiinis. Kuidas see alguse sai, vaieldakse võibolla haavaravaist, võibolla sportlaste ettevalmistamisest (ideaalse keha kujundamise kõrvaprodukt oli arusaam kehavigade olemusest). 4. SEMINAR Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta 19. sajandi alul toimub elu-surma vastandamise kontseptsioonides muudatus. Aristotelese mudeli järgi on tegemist korrelatiivse vastandumisega, st elu ja surma vaadeldakse kui vastastikku seotud ja sõltuvaid fenomene. Oluline oli siin sj elu loodusteaduslik defineerimine (bioloogia sünd). Surmast sai peegel elu seletamiseks. Jõutakse olukorrani, kus surma hakatakse pidama elu enda poolt esile kutsutud fenomeniks
7 OÜ Nanny24 lastehaigused, lapse eale vastav toitumine, lapse esmaabi, majapidamis- ja koristustööd, kommunikatsioonivahendite kasutamine, olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine Koolitus lõppeb lapsehoidja kutseeksamiga, mille sooritajad saavad lapsehoidja kutsetunnistuse. Lapsekasvatuse seminar Koolituse käigus sooritatakse praktilisi ülesandeid, rollimänge ning jagatakse vastavaid näpunäiteid laste kasvatamise, eaga seotud probleemide, turvalisuse ja paljude muude probleemide kohta. See koolitus on ennekõike mõeldud noortele lapsevanematele, tulevastele lapsevanematele ja väga oodatud on ka kõik isad. Vastavate teenuste hinnad on kujunenud arvesse võttes turuolukorda, konkurentide hinnataset, samuti ettevõtte siseseid kulutusi, arvestatud on ka töötajate palgakuluga.
Infotehnoloogia Instituut VEEBIÜLEKANDED. TEHNOLOOGIA Ainetöö Õppejõud: Tauno Õunapuu, MSc Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Veebiülekanded (webcasting) on laiemas mõttes mingi sündmuse ülekanne üle interneti samaaegselt paljudele kuulajatele ja vaatajatele. See võib olla tele- või raadiosaade, konverents, kontsert, loeng või seminar ning palju muud. Veebiülekannete all mõistetakse tavaliselt lineaarset ja mitte- interaktiivset, voogedastust üle võrgu, kuid autor puudutab töös ka interaktiivset meediat (live webcast/media) ning veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas,
Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 ning õppematerjalide eest 1015 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus, laulmine, klaveri,
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud :
Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlves Hermann sündis Põltsamaa Tarvastu kihelkond elas Tormas. kihelkonnas Võhma külas Kõksi küla sepa pojana Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine
Tänu Rootsi riigile paranesid haridus- ja kirikuolud. Reduksiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi riik raha, millest investeeriti ka hariduse arenguks. Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar, mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne grammatika, need raamatud ühtlustasid eesti keelt, muutsid lihtsamaks eesti keelest arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel...
Runolaul Kumb on meile omasem- laul või pillimäng? Miks? Rätsepa pill Nimeta jumalikke ja kuratlikke pille. Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem.... „Vanemuine” Mis on vanimad pillid? Kui vanad? Põhjenda. Wirkhaus Kuidas levis Eestisse ja Eestis lõõtspill? Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks?
asutajatest. · Peeter I- oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser 31. jaanuarist 1721 kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. · Aleksander I- Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 18161819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool. · B. G Forselius- forseliuse seminar, kirikuõpetaja perest, hukkus 1688 · Anton Thor Helle- tõliks Eesti keelde esimese eesti piibli. · Abraham Lincoln- oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist. · Washigton- Ameerika esimene president, Iseseisvusdeklaratsioon. · Napoleon- oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli suurepärane väejuht.
Jossif Stalin KOOSTAJA: Päritolu Haridustee 1888-1894.a. Gori kirikukool 1894-1899.a. Tbilisi vaimulik seminar ( õpingud katkesid) Karjäär 1898.a. liitus sots.dem. liikumisega "Kolmas grupp" 1901-1902.a. VSDTP Tiflisi&Batumi komitee liige 1903 VSDTP lõheneb, Stalinist saab bolsevik 1903-1917 vahistati 7 korda erinevate kuritegude eest Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb
Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrustega teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra. Samuti kehtestab ka muud sotsiaalsed tagatised. Kasutatud materjal: ,,Töölepingu seadus", ,,Avalik teenistuse seadus", ,,Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord." Riigiteataja.ee ja Olga Lavrova Äripäeva seminar ,,Lähetused". 4
Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686. aastal välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal.
Käsitöö alal säilis tsunftikord. Töötasid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed.17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas
Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806
Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. 1630.aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631.aastal avati ka Tallinnas gümnaasium. Tartu Ülikool avati 15. oktoobril 1632, kus oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus ja arstiteaduskond. Õpiaeg kestis kokku 9 aastat.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste LÕE-1 LOOVUS KINGITUSEKS LASTEAIAST Essee TALLINN 2009 Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad ei ole loovad, või et neil ei ole kunstiannet. Kas see ka alati nii on, seda me ei tea. Võimalik, et inimesed pole endas seda loovat poolt veel avastanud, kuna nad pole kunagi kunstiga eriti tegelenud. Võib-olla jääbki see avastamata. Kõik saab ju alguse lapsepõlvest. Kodust ja ka lasteaiast. Mida aga peaks lasteaiad tegema, et nende võsukestest kasvaksid loovad inimesed? Esiteks arvan ma, et lasteaias peaks olema piisavalt kunstilisi tegevusi. Nendes saavad lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeel...
Keskaegsed ülikoolid Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroop...
Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte................................................................................................8 Kasutatud allikad.................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Ave Hüüs LÕE-1 JÄÄKMATERJALID ettekanne TALLINN 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................... 3 1.JÄÄKMATERJALID................................................................................................ 4 2. JÄÄKMATERJALIDE KASUTAMINE LASTEAIAS................................................. 5 3.MITTE MILLESTKI MILLEGI TEGEMINE............................................................... 6 3.2. Värviline vaas.................................................................................................. 6 3.3 Kilevaip............................................................................................................ 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.............................
liikuma paremuse poole. Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud, likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tnuvrne on nende meeste t eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama. 1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas, Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel ppida polnud vimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tlkida Uut Testamenti
Liivi sõda sai alguse 15581583, mida valitsesid Rootsi,Taani,Poola. Rootsi valitsemise aegtõi eestiala mõisnikele kaasa uue korramida nimetatakse reduktsiooniks, mis tõi kaasa mõisnike riigistamise, mis tähendab et võrreldes muistsevabadusvõitluste valitsejate võimu korraga tõi nüüdrootsi mõisniketele maksu maksmise. Võime lugeda, et tänu rootslastele on oluliseks muutunud eesti talurahva harimine. 1686.a loodi tartu õpetajate seminar. Kuulus õpetlane Forselieus võttis 2 eesti talupoissi endaga rootsi kuninga juurde, et näidata et ka eesti inimesi on võimalik harida, rootsi kuningas andis loa avada eestis talurahva koolid.Suureks näiteks enda kodukoha piirkonnal on 1687a avatud Äksi talurahva kool, mis on üle300 aasta vana ning seda peetakse üheks vanimaks kooliks. Rootsi valimse aeg tõikaasa karmid valitsuskorrad võrreldes kõikide teiste valitsejatega. Samal ajal oli saarelääne piiskopkond taanlaste
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE PÕLETUSED JA NENDE ESMAABI Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 PÕLETUSTE LIIGID....................................................................................................... 4 TERMILINE PÕLETUS..................................................................................................... 5 5.1 ESMAABI TERMILISTE PÕLETUSTE PUHUL.........................................5 ELEKTRIPÕLETUS......................................................................
16 saj Eesti ala jaguneb: Rootsile- Põhja-Eesti Poolale Liivmaa Taanile Saaremaa 17. saj esimeses pooles loovutavad Poola ja Taani alad Rootsile ning alates 17. sai keskpaigast kuulub kogu Eesti ala Rootsile kuni Põhjasõja aluseni. 7) Iseloomusta õppimisvõimalusi Rootsi ajal (õ lk 25) - õpetati lugema - tehti selgeks usu põhitõed - loodi rahvakoolide võrk (mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva) - asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar - alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid - 1632. aastal asutati Tartu ülikool 8) Millise eesmärgiga rajas Forselius enda seminari? B. G. Forselius rajas oma seminari eesmärgil talurahvakoolidele õpetajate saamiseks 9) Milline oli Põhjasõja tagajärg Eestile? Eesti läks Venemaa kätte. 10)Iseloomusta talurahva eluolu Rootsi ajal (õ lk 23-24) - mõisates hakati rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut - talupoegasi vajati ühe rohkem
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ...
enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK aktsionär kormoran restoran alkohol leegionär revisjon apelsin makaron sanitar brigadir martsipan sekretär etalon materjal semafor formular miljonär seminar följeton musketär sumadan inventar palagan talisman karahvin pelikan terminal komissar pensionär tribunal kontrolör personal tärpentin koridor portselan veteran KAKS TÄISHÄÄLIKUT agronoom mandariin silikoon arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene
Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg 1700 Põhjasõda, Venemaa, Poola ja Taani ei olnud rahul Rootsi ülemvõimuga 1700 - Narva lahing, Rootsi võit 1701 Venemaa alistab Tartu, Narva 1721 Uusikaupunki rahu, Eesti ja Liivimaa Venemaa koosseisu Talupoegade elu halvenes Tööstuse areng, manufaktuurid 1739 eestikeelne piibel 1816 talurahvaseadus, pärisorjuse kaotamine Teoorjus Rahvuslik liikumine: O.W.Masing, Kr.J.Peterson 1858 Mahtra sõda
Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni
vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik.
varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse
võimalik naasta oma lapsepõlve. Saan läbi mängida nii oma vanu lemmikuid kui ka kaasaegsemaid mänge. Näen enda ümber lõbusaid naerusuid ja mulle meenuvad mu enda emotsioonid samas vanuses. Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Igale lapsele jääb alatiseks oma lemmikmäng või lelu, aga seal kõrval on mängumaailmal pakkuda veel palju huvitavat. Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Piia Kreitsman Essee "Mäng, mängimine" Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2012
vaestele ja kodututele, ta kombineeris tavapärase hariduse, moraalse ja religioosse kasvatuse praktilise tööga). Stackelberg oli huvitatud kuidas on Pestalozzi õppeviise edasi arendatud. Gustav Suits on Stackelbergi nimetanud lausa „Pestalozzi jüngriks“, kui see püüdis Fr. R. Kreutzwaldist (direktoriameti kõrval pidas Stackelberg ka Tallinnas pansioni, kus sai prii elamise teiste seas ka F. R. Kreutzwald) koolitada plaanitsetava seminari õpetajat. Kuuda seminar, mis alustas tegevust alles 1854.a Eestimaa kuberneri ja rüütelkonna vastuseisu tõttu, laskis välja 16 lendu ja seminari lõpetas ligikaudu 320 noort, kellest üle 290 töötasid vähemalt mõnda aega õpetajana. Seminari ülesandeks oli talurahvaseisusele vajalike elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse vaimus. Õppetöö toimus eesti keeles ja oli valdavalt tasuta, kuid õpilastel tuli ülalpidamiskulude katteks teha koolitalus tööd.
Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja · 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal
Egiptuse religioon ja kunst Egiptuse usund • Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid: ◦ jumalakultus ◦ kuningakultus ◦ surnutekultus ▪ maagia on eraldi nähtus • avab meile Egiptuse usundi Jumalakultus • jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) ...
............................................................................................................................ 8 Õpetajate seminar ...................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
