indukts. mõõtmiseks) Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele 2. 3. Paluge juhendajal skeem kontrollida. 4. Mõõtke juhendaja poolt antud voolutugevuse Ie korral pinge Ue(x) väärtused solenoidi keskpunktis ja vähemalt kümnes punktis mõlemal pool keskpunkti etteantud sammuga. Kandke mõõtmistulemused tabelisse. 5. Esitage andmed juhendajale kontrollimiseks ja seejärel lülitage seadmed välja. 6. Arvutage Ue(xi) ja arvestades seadme parameetreid (S1, N1, n) ning ringsagedust ω, leidke eksperimentaalsed väärtused fexp (xi) valemist (8), lugedes seal f(xi) võrdseks fexp (xi). 7. Arvutage valemi (3) abil vastavad teoreetilised väärtused ft (xi). ∆ f ( x) 8
while x B : A A+H A + 2H A + 3H ... 3 Function Funktsiooni graafik 4 Joonis 1. Funktsiooni graafik punkti (0;17) ümber Joonis 2. Funktsiooni graafiku üldkuju Programmi selgitus Antud programm leiab iseseisvalt ühe ette antud funktsiooni reaalarvulisi lahendeid 5 kasutaja valitud vahemikus ning kasutaja poolt valitud sammuga ja väljastab saadud tulemused ekraanil. Esiteks kuvab programm kasutajale ette antud funktsiooni. Siis palub kasutajal sisestada eraldi algväärtuse A, sammu H ning lõppväärtuse B. Programm salvestab talle antud väärtused ning hakkab alates ette antud x-i väärtusest A iga sammu H tagant funktsiooni väärtust arvutama. Olenevalt sisestusest käitub programm järgnevalt: Juhul kui x-i arvuline väärtus saab võrdseks kasutaja poolt määratud B
Karjamaade rajamise kulud · Seemnesegu 70 eur/ha (1100 kr/ha) · Karjamaa rajamise (maaharimine+külv) kulu ca 500 eur/ha (8000 kr/ha) Tarastamise kulud: · Elektrikarjusega 1 traat: 1 km tara 385 eur ehk 0,38 eur /j m (6000 kr -6 kr/jm) + paigaldustasu Sobib kasutamiseks lühiajaliseks karjatamiseks, ei ole kindel lammaste püsivaks pidamiseks! Tarastamise kulud püsitaradel Püsitara 5 pingutatud 2,5 mm ,,kuuma" traadiga (immutatud postid 15-20 m sammuga, 2 m pikkused, tavapostid Ø80 mm, nurgapostid Ø120 mm): materjali kulu postid+ traat+ jm 1,1-1,6 eur/jm (17...25 kr/jm) koos tööjõu kuluga 2,9-3,5 eur/km (45...55 kr/jm) Püsitara traatvõrguga (immutatud postid 6 m sammuga, , 2 m pikkused, Ø80 mm): materjali kulu postid+ traatvõrk+ jm 2,9-3,5 eur/jm (40 kr/jm 45...55 kr/jm), koos tööjõu kuluga 4,3 eur/ jm (68 kr/jm) Tänapäeval ehitatud lambalaut, kus kasutatakse kergeid konstruktsioone, seinamaterjale Lambalauda sisevaade
ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,...
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns)
B) omavahel: külgedega kokkupuutavate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga (metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed. Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7.
Ethel Rosenfeldt 12b Artikli analüüs Lugesin artiklit pealkirjaga ,, Töötaja lahtilaskmine muutub hõlpsaks". See ilmus interneti leheküljel Tarbija24.ee eile, 18-ndal detsembril 2008. Autoriteks on Kai Kalamees ja Kaire Uusen, kes on Postimehes majanduse ja poliitika valdkonna reporterid. Artikkel käsitleb üleeile, 17-ndal detsembril, uue töölepingu seadusega tehtud muudatusi. Selle artikli põhiprobleemiks on uue töölepingu seaduse see osa, kus tööandjale on antud suurem võimalus oma alluvat koondada enne lepingu lõppemise tähtaega. Taustaks: töölepingu seaduse ettevalmistamisega seotud konsultatsioonid algasid juba 2007 aasta alguses. Eesmärgiks tööõigust kaasajastada, kuna viimane töölepingu seadus on kehtiv alates 1992. aastast. Osapoolteks on töövõtja ja tööandja. Uue seaduse kohaselt võib nüüd tööan...
Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja lavapealne tegevus sellele alla ei jäänud. Kõrva poolt kergesti eristatav oli klavessiin, mille kõla on heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ
Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845 12,5 2,852 12 2,813 11,5 2,793 11 2,774 10,5 2,755 10 2,731 9,5 2,703 9 2,67
Kätelseis õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetades käed maha (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis. 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina. Sild Silla sooritamiseks võib rakendada mitmesuguseid lähteasendeid, nagu põlvitus, harkseis, tiriseis jne. Sild harkseisust laskumisega taha Laskumine, mis algab põlvede ja puusade etteandmisega, jätkub käte viimisega üles ja painutusega taha. Käte viimisel on kaks moodust: käte viimine kaarega alt ning käte viimine ülalt (üle pea). Viimane moodus on õigem, kuna käte viimisel üle pea muutub keha raskuspunkti asetus,
Kõrvaltegelasteks on Krõõt ,Lambasihver ,Juss ,Mari ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Peategelasi oli kaks , kelle vahel käis vaidlemine ja sõdimine. Andres Paas oli väga töökas, sihikindel ja tugev mees, kiire sammuga. Pearu Murakas meeldis juua , kiitles väga palju , tahtis enda rammu näidata kakeldes, kuid rammu poolest jäi ta Andresele alla .Samuti ka egoistlik ja kaval . Minu arvamus : Alguses arvasin , et raamat on üsna pikk ja igav. Kuid raamatut lugedes hakkas huvitama , ei tahtnutki lugemist lõpetada tahtsin teada mis järgmisena juhtub . Ka tänapäeval tuleb väga palju ette naabrivahelisi sõdimisi ja sõnavahetusi. Kuigi maade pärast kaklemisi on tänapäeval vähem.
................................. ...................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaalarvuti ML330V 3.) USB ostsilloskoop PicoScope 2205 4.) Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Sageduse ja perioodi mõõtmine. Mõõtmised on tehtud vahemikus 10 kHz kuni 100kHz sammuga 10 kHz. Andsime signaali sagedusmõõturi HP53131A esimesse kanalisse ning mõõtsime sagedused ja perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1. Mõõtevead leidsime etteantud valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Tabel 1 mõõdetud sagedused ja perioodid ning lubatud mõõtevead
l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b M 2:1 6
Grilli ja saiasoojendaja konstruktsioon on läbinisti roostevabast terasest, piisakaitse on läbipaistvast akrüülist. [2] 10. BESTMARK GYROS GRILLID 1. Gaasi- ja elektrimudelid 2. Suurused sõltuvad lihakeha kaalust 3. Erinevad tsoonid Tsoonidel reguleerimisnupud, kaasas spetsiaalne nuga. [3] 6 11. BESTMARK LAAVAKIVI GRILLID Laius sammuga 300 ja 400 mm. Sügavus 600, 650, 700, 800, 900 mm. 1. Olemas nii gaasiga kui ka elektrilisi 2. Elektrilised ilma kivideta, veevanniga 3. Küpsetuspinna suurus, kW võimsus 4. Erinevad restid eri toodetele [3] 12. BESTMARK PLAATGRILLID Laius sammuga 300 ja 400 mm. Sügavus 600, 650, 700, 800, 900 mm. 1. Sile : laineline 2. Terasest : kroomitud : keraamiline 3. Küpsetuspinna suurus 4. kW võimsus [3
16 8 Monteeritav rb. karkass Talad h Ristkülikristlõikega talad: tüüplaiusega a Lõugtalad: 30…70cm, keha laiusega 30…70cm, tüüpkõrgusega 50…120cm Itüüpkõrgusega ja HI talad: sammuga tala50…120cm, 10cm, keskosas soovitatavadkülgedelt sammuga ristlõike b vähendatud 10cm). Kompostiit ristlõikega, mõõdudLõugtalad ontalad: 40x60, võivad
l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b M 2:1 6
10. Elevaatorite kasutusala, liigitus ja põhimõtteline skeem. Elevaatoreid kasut mitmesuguste puistematerjalide ja tükklastide transportimiseks vertikaalsuunas või suure, üle 60 kraadi kalde all kuni 50m kõrgusele. Liigitatakse: 1. Veoelemendi tüübi järgi: a) kummeeritud tekstiilist lint b) puks- või veerikpukskett 2. Veoelemendi liikumiskiiruse järgi a) aeglasekäigulised b) kiirekäigulised 3. Tööorganite sammu järgi a) lühikese sammuga b) pika sammuga 4. Tööorgani tüübi järgi: a) koppelevaatorid (puistematerjal) b) korvelevaatorid (taarastatud üksiklastid) c) riiulelevaatorid (üksiklastid). Koosneb veetav trummel või ketiratas, laadimiskolu, kopp, veoelement, korpus, vedav trummel või ketiratas, lossimisrenn, veoelemendi pingutusseade. 11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade pulbriliste ja peeneteraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaalsuunas kuni 2km
Pärast katoodi 10...15-minutilist soojenemist reguleerige anoodpinge juhendaja poolt antud väärtusele U a. Oodake kuni anoodvool Ia jääb enam-vähem konstantseks. 5. Määrake anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidvoolu tugevusest. Selleks mõõtke anoodvoolu Ia väärtused juhendaja poolt etteantud solenoidivoolu Is väärtustel, või muutke solenoidi voolu tugevust nii, et anoodvoolu tugevus muutuks etteantud sammuga. Protokollige nii solenoidi- kui ka anoodvoolu väärtused. Solenoidivoolu samm valitakse tavaliselt 0,1 A, kuid anoodvoolu kiire muutumise osas võetakse see väiksem, näiteks 0,05 A. Anoodvoolu samm anoodvoolu kiire muutumise piirkonnas valitakse vahemikus 0,1 0,2 mA. Mõõtmistulemused kandke tabelisse Anoodvoolu sõltuvus solenoidvoolust Ua = ... V
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt...
kasutada ka võimlemisvahendina. · Tõstab energiakulu tavalise käimisega võrreldes kuni 55% · Tõstab südame löögisagedust kuni 17 lööki minutis · Suurendab hapnikutarbimist tavalise käimisega võrreldes kuni 58% · Parandab hästi aeroobset vormi · Ei koorma põlvi ega teisi suuri liigeseid ning on seetõttu turvaline ala ülekaalulistele · On hea ettevalmistus suusahooajaks. · Astu reipalt, mõõdukalt pika sammuga. Pea meeles rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed liiguvad keha lähedal, tõuge kepiga tehakse igal sammul, suunaga võimalikult taha, nii et käsivars oleks täielikult välja sirutunud. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e.
3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid: S21=P1-P0 (port 1) S21=P2-P0 (port 2) 2 Mõõdetud võimsus Ülekanne (S21) Sagedus, P1 P0, P2 P0,
jooksudest lühikestel ja pikkadel distantsidel ning batuudihüpetest kukkumishirmust jagusaamiseks. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12m. Hoojooks sportlane teeb umbes 7 pikka sammu, mille käigus saavutab kiiruse 8 m/sek. Järgmise 3-5 sammuga peab ta tasakaalustama kurvis tsentrifugaaljõu, et mitte kiirust kaotada. Ta hakkab sammude tihedust kasvatama. Hoojooksu ja äratõuke ühendamine Eelviimasel sammul on välimine jalg kõverdatud ja teine jalg, millelt tehakse äratõuge, on sirge. Äratõuge Sportlane tõukab end äratõukejalalt tugevalt üles. See võimaldab tal valmistuda pöördeks, mille ta sooritab jalgade, puusade ja õlgadega. Hüpe Äratõuke jätk
Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused,
Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Ajalugu aastatel 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusmaterjalid Liimpuit referaat Koostanud: Timo Reinpõld Juhendaja: Kai Pajumaa PÄRNU 2011 Sisukord Mis on liimpuit?.....................................................................................................................lk. 3 Kasutusala .............................................................................................................................lk. 4 Liimpuidust postid ja talad....................................................................................................lk. 5 Liimpuitkilp...........................................................................................................................lk. 5 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................lk. 6 Mis on liimpuit?...
mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kergejõustikuvõistlustel 1850 aastal. Tehnika areng läbi aegade Paigalt kuulitõuge Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt. 1866. aastal registreeriti esimene kuulitõukerekord 10.62. Video... http://youtu.be/aoP7A2KY_fs Juurdevõtu sammuga kuulitõuge Seisti paremal jalal ringi tagumises ääres, küljega tõuke suunas. Andes vasaku jalaga hoogu, hüpati paremal ringi keskele ja, mõlemad jalad maas, tõugati. Nii tõukas Heino Lipp (eestlane). 1950. aastal püstitas ta Euroopa rekordi 16.93 ja aasta hiljem 16.98. Video... http://youtu.be/N4ZATpCGLo Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm. Kiilsilluse ladumine KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Banaanid 300,00 Sidrunid Apelsinid 200,00 100,00 0,00 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Kuu Koosta funktsiooni y=ax2+bx-c graafik vahemikus -25 kuni 25, sammuga 1. a, b, c väärtuseid võib vabalt valida, st nende väärtuste sisestamiseks on vaja luua kohad ja funktsiooni väärtuste arvutami a b Redigeeri graafikut. y=ax2+bx-c 1 2 y-telg asub koordinaatide alguspunktis; Funktsiooni võrrand on joone peal, legendi ei ole. x y
muusikateadlane ja saatejuht. Anne Erm pani aluse Tallinna rahvusvahelise festivalile "Jazzkaar". Festivali peetakse tänu tema algatusele Eesti muusika visiitkaardiks. Kevadise jazzipeo kontserdid toimuvad kahes hoones – Vaba Laval ja Punases Majas. Saali oli tekitatud meeldivalt mahe atmosfäär, mis oli hästi välja kukkunud. Oivaline kooskõla ja tunded, mis läbivad kohalolijaid, oli meeliülendav. Korraldajad võivad rahul olla iga sammuga, mis nad teinud olid. Selline igaaastane festival on üheks väga suureks sümboliks meie musikaalsele rahvale. Ühinesid välismaa kõige meisterlikumad muusikud ja loovad koos Eesti interpreetitega uusi vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata maailmakultuurist
2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. Kvadratuur-faasimodulatsiooni korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus "kvadratuur-faasimodulatsioon"), mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi. Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema veakindluse. Binaarne e. 2-faasiline Kvadratuur e
a. Siseseinad on tehtud täispalkidest lõbimõõduga 200mm. Kõik seined ei ole kandvad. Palke millegagi kaetud pole seega näevad välja võimalikult looduslikud. 8. Lagi a. Hoonel on plaanitud laudadest lagi, mille peal on 300-400mm soojustust. 9. a. Hoonel on kuubetuumenrullkate, mille all on 330mm soojustust. Selle all on vineer, mille peal on õhu ja aurutõke. Kõik see on profiilpleki peal, mis toetub 600mm sammuga liimpuittaladel. 10. Uksed ja aknad a. Uksed on täispuidust ja sepistega. Aknad on täispuidust ja kahekordse klaaspaketiga 11. Trepp a. Trepp on valmistatud betoonist. Invaliididele on mõeldud alumiiniumist kladtee. Küte ja ventilatsioon Kuna palgil on hea omadus akumuleerida sooja siis on hoonel talvel soe ja suvel meeldivalt jahe. Looduslikult püsib palkmajas ka hea ja värske õhk. 1. Ventilatsioon a
PÄRNUMAA KUTSHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Paul Kennedi KETTSAAGIDE AJALUGU JA NENDE KAUTAMINE Referaat Pärnu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. 2 Mootorsaag Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma. 3 Tuntumad brändid: Stihl, Husqvarna, Jonsered, Partner...
Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kui hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülged ühe käpalöögiga. Selline käpalöök on ka inimesele surmav. Jääkaru
2400 1960 1,6 2700 1500 0,78 3000 700 0,66 Koostasime mõõtetulemuste põhjal ASK graafiku 2. Kontrollisime saadud tulemust lineaarselt muutuva sagedusega signaali abil (Sweep). Spektri jälgimiseks oli ostsilloskoop spektrianalüsaatori reziimis. Paistab küll sama kujuga. 3. Võtsime punkthaaval üles raadiotrakti amplituudkarakteristiku. Uvälj= f(Usis). Saadetavat signaali muutsime 100 mV sammuga vahemikus 100 mVpp 1 Vpp . Koostasime mõõtetulemuste põhjal amplituudkarakteristiku tabeli ja graafiku. U välj [mV] U sis [V] 100 3,4 200 5,6 300 8,4 400 10,6 500 12,2 600 13,8 700 14,2 800 14,4 900 14,6 1000 14,6 4. Kontrollisime saadud tulemust lineaarselt kasvava amplituudiga siinussignaali abil.
Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled eemaldatakse alles siis kui materjal on läbinisti kuivanud Kõik avad ja määrduda võivad vertikaalpinnad tuleb katta. Tööriistad Vaader Segukamm Kellu Hõõruti Krunt poorsetele aluspindadele (vajadusel) Liimisegu Soojustusplaadid Armeerimissegu Viimistluskrohvi krunt Polümeerkrohv Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2
Argipäev vajab muinasjutte Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse, seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides. Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud- nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud? Suurem osa muinasjuttudest, mida me raamatulehtedelt lugeda võime või vanaemadelt
3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6. Keerasime üks attenuaator asendist 0 asendisse 50. Tegime uued mõõtmised. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 2) on toodud allpool. 7. Keerasime attenuaatori tagasi asendisse 0 , seejärel keerasime üks faasiregulaatoritest põhja. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 3) on toodud allpool. 2
Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. Kehaasend muutub järk-järgult püstisemaks. Sammupikkus ja sagedus suurenevad iga sammuga. Oluline on võimalikult kaua säilitada madalat asendit (maha vaatamine) vähemalt 10 meetrit ning siis alles läheb pea üles ning võetakse püstine jooksuasend sisse. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m.
Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ... 2,5 m. Postide otsa tuleb naelutada postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate
Igat uut tööle tulijat intervjueerib ja värbab vastava osakonna juht, millisesse osakonda inimene tööle on plaanitud. Tööjõu värbamine toimub ettevõttesiseselt, vajadusel ka väljaspoolt ettevõtet, kasutades erinevaid kanaleid, näiteks veebilehekülg Hyppelaud ja CV keskus. Organisatsioon pooldab ettevõtte sisest värbamist, et aidata neile lojaalsete ja võimekate töötajate karjääri edendamist. Sellise sammuga hoiab ettevõte oma kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning samas mõjub töötajatele motiveerivalt. Intervjuu käigus selgus, et ettevõttes toimub sihikindel ja plaanipärane töötajate karjääri juhtimine ja arendamine. Karjääri planeerimine on oluline töötajale kui ka organisatsioonile. Töötaja karjääri planeerimine toimub lähtuvalt organisatsiooni vajadustest, millega püütakse vastavusse viia ka töötaja enda arenguvajadused ja soovid. Töötaja karjääri seostamiseks
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993
Kristallilise ehitusega jäätunud vee tükid lendlevad õhuvoolude mõjul kaootiliselt, moodustades maale jõudes paksu, valge, jalge all krudiseva kihi. Jäätunud ja pooljäätunud vee segu on ideaalne tihedate peopesasuuruste sfääride vormimiseks, millele käega õige algkiiruse ja lennunurga andes võib hetke pärast kuulda sellega pihtasaanud liiklusmärgi vibratsioonist tekkinud kõminat (või sellega pihtasaanud juhusliku mööduja jõminat). Kõnnin hoogsa sammuga ja autode ees oma õigust nõudes mööda ülekäigurada. Tunnen, kuidas õhumolekulid miljonite kaupa mu näo vastu liiguvad, raadio järgi kogunisti kiirusega 15 meetrit sekundis. Selline külm tuul ei tee enesetunnet just meeldivaks, seega tõmban jope kapuutsi üle pea - aitab kahekihiline riie ju vägagi hästi kahe kõrva vahelist halli klompi soojas hoida. Läbi paksu kapuutsi on soojuse väljakiirgumine väga väike ning mul hakkab kohe parem. Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi
Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mängu suvalisel hetkel ning seab väljaku algasendisse. Aitab reguleerida soovitud nurga suurust ühe kraadise sammuga. Ehk soovitud viskenurk. Enne joone ületamist tõuseb oda antud nurgast vähekene kõrgemale. Globaalsed muutujad: Staadion As Shape Jooks1 As Shape Jooks2 As Shape Oda As Shape ViskeNurk As Range Kaugus As Range TegelikNurk As Range ViseLoeb As Boolean HetkeNurk PausiPikkus PI e Protseduurid: MuutujadPaika() VäljakAlgAsendisse() Jooksmine() Vahetus() MuudaOdaNurk(JooksuHetkeKaugus) ViskaOda_Click() Lõpp_Click() Paus(PausiPikkus) Vastab objektidel Staadion.
lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal. Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va.
Nendele hoiukohtadele pannakse tavaliselt aeglaselt liikuvad kaubad. Spetsiaalriiulid : Üldjuhul tootjate kataloogid selliseid riiuleid ei sisalda, need valmistatakse eritellimuse alusel. Madal ladu konsoolriiulitega : Universaalseid ei ole olemas. Võimaldavad kõikidele hoiukohtadele vaba juurdepääsu. Sageli kinnitatakse konsoolriiulitele spetsiaalsed kassetid. Kauba võtmine kassetist on lihtsam ja turvalisem. Konsool elemente on võimalik riiuli postidel kindla sammuga ümber tõsta millega saab reguleerida hoiu ruumi. Peenkauba tehnoloogia Peenkauba riiulid vahekoridoride erinevate laiustega. Peenkauba tehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on 22,3m ja vahede kõrgus 0,30,5m. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt 1,41,6m võimaldavad kahel käsikärul teineteisest mööduda. Kolme kuni viie korruselised peenkauba riiulid on küllalt efektiivsed, tooted paigutatakse korrustele,
1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja majandusiseseisvust, ENSV kodakondsust, kritiseeriti Karl Vaino ja Bruno Sauli tegevust. Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989
Franco saatis rindele lisajõude ja vabariiklasi ähvardas ümberpiiramine. Seepeale tekkisid nende leeris poliitilised arusaamatused ja nad asusid taganema. Olukorra muutis raskeks pidev pommitamine nii maalt kui õhust, tunda andis ka natsionalistide varustuslik ja arvuline ülekaal. (s11) Suvel ja sügisel 1938 olid lojalistid juba enamvähem kindlad oma lüüasaamises. Vaatamata sellele võeti ette pealetung Ida-Hispaanias Ebro jõe juures. Selle sammuga lootsid näidata head võitlusvõimet ja et ülejäänud demokraatlik maailm tuleb neile appi. Suve keskel ületatati Ebro ja tungiti edasi umbes 40 kilomeetrit. Gandesa juurde olid natsionalistid rajanud aga tugevad kaitsepositsioonid ja pealetung takerdus. Lojalistid alustasid otserünnakuid kaevikutele. Mõlemad pooled kannatasid suuri kaotusi. Natsionaliste toetasid sakslased õhurünnakutega. Vabariiklaste armee löödi novembriks algpositsioonidele tagasi. (s12)
·Lihvlint on madala kvaliteediga. 3. Lihvitud kilbi paksus ei ole ristisuunas ühtlane. · Surutid on kulunud või saastunud. · Surutid ja etteandekonveier ei ole paralleelsed. 4. Tooriku eesimise ja tagumise serva lähedal on · Surutite ebatäpne asend. lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. · Lihvlindi tagakülg on tolmuga saastunud. · Surveklots on kulunud. 6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
