Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Modulatsiooniliigid (0)

1 Hindamata
Punktid
1. ANALOOGMODULATSIOONID
1.1 AMPLITUUDMODULATSIOON
Selle näite puhul moduleeritakse kandvat kõrgsageduslikku signaali helisagedusliku või infosignaaliga. Kõrgsagedusliku kandva signaali amplituud hakkab muutuma moduleeriva infosignaali amplituudi järgi. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust.
Modulatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse modulatsiooni tegurit. Modulatsiooni tegur näitab kandevlaine amplituudi muutumise ulatust protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga.
1.2 SAGEDUSMODULATSIOON
FM ( frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud.
Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi . Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime , mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest.
Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest.
1.3 FAASMODULATSIOON
Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp. Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist.
1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM
QAM-i puhul kasutatakse kahe moduleeriva signaali edastamiseks kahte kandvat laine, mis on 90 kraadises nihkes üks teisest. Kandevlaineid moduleeritakse amplituudmodulatsiooniga. Hiljem summeeritakse kaks moduleeritud signaali ja kokku saadakse signaal , mis on nii amplituud kui ka faasmoduleeritud.
1.5 SINGLE -SIDEBAND MODULATSIOON e. SSB
SSB on täiustatud versioon AM-ist, mille puhul kandva laine ja kahest ühe külgriba kaotamisega hoitakse kokku sagedusriba laiust ja saatja võimsust.
2. DIGITAALMODULATSIOONID
Digitaalmodulatsiooni korral moduleeritakse pidevat kandevõnkumist digitaalsümboleid kandva signaaliga. Signaal oleneb sümbolitest, millel on piiratud arv võimalikke väärtusi. Binaarsel juhtumil on sümboli väärtus kas 0 või 1.
2.1 ASK e. AMPLITUDE SHIFT KEYING
ASK korral muutub kandelaine amplituud vastavalt binaarse sisendsignaali väärtusele 0 või 1. Lihtsaim variant selleks on amplituudi sisse- ja väljalülitamine (on-off keying OOK), millega edastatakse Morse koodi.
M-ASK kasutab suuremat arvu amplituudi väärtusi. Allpool on näidatud 4ASK, mis edastab ühel sammul vastavalt 2 bitti andmeid.
2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK
Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. Kvadratuur-faasimodulatsiooni korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus "kvadratuur-faasimodulatsioon"), mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur-amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi. Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema veakindluse.
Binaarne e. 2-faasiline Kvadratuur e. 4PSK 8PSK
2.3 FREQUENCY SHIFT KEYING e FSK
Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
Vasakule Paremale
Modulatsiooniliigid #1 Modulatsiooniliigid #2 Modulatsiooniliigid #3 Modulatsiooniliigid #4 Modulatsiooniliigid #5 Modulatsiooniliigid #6 Modulatsiooniliigid #7 Modulatsiooniliigid #8 Modulatsiooniliigid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ArroM Õppematerjali autor
AM, FM, PM, QAM, SSB, ASK, PSK, FSK
Matemaatikast siin ei räägita, aga on pilte ja lühikirjeldused. Basic materjal.

Sarnased õppematerjalid

-Raadiotehnika alused-
14
doc

„Raadiotehnika alused”

üldiselt FM-saatjateks. Praegu on meil kasutusel sagedusala 87,5-108 MHz ja vastuvõtjatele on kirjutatud FM. Faasmodulatsioon- Modulatsioonimeetod, mille korral on faasinurga muutus võrdeline moduleeriva signaali hetkväärtusega. 38. Mida kujutab endast ühekülgriba modulatsioon (SSB)? Amplituudmodulatsiooni vorm, kus pärast kandevlaine moduleerimist signaaliga kõrvaldatakse vastavate filtrite abil üks külgriba(harilikult alumine) ning osaliselt või täielikult ka kandevlaine. Kandevlaine moduleerimisel põhiribasignaaliga tekib kaks külgrib, alumine ja ülemine, milles kummaski sisaldub kogu informatsioon ning moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida

Raadiotehnika
Side teooria
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
Anduri signaalid
10
docx

Anduri signaalid

teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. Eelkõige kasutatakse modulatsiooni selleks, et võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis.[1] Ühe külgriba modulatsioon on amplituudmodulatsiooni liik, mis võimaldab kasutada saatja võimsust ja ribalaiust tõhusamalt võrreldes kahe külgriba modulatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Seetõttu kasutatakse ühe külgriba modulatsiooni ribalaiuse vähendamiseks, kuid sellise modulaatori skeem ja häälestamine on keerukam. Praktikas kasutatakse kahe külgriba modulatsiooni vähe just suurema ribalaiuse ja vajamineva võimsuse

Mikrokontrollerid ja robootika
Raadiovastuvõtuseadmed
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

Raadiovastuvõtuseadmed
Side konspekt 2020- eksami kordamisküsimused
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is

Side
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun