Töölepingu seadus - artikli analüüs (5)

Ethel Rosenfeldt 12b
Artikli analüüs
Lugesin artiklit pealkirjaga „ Töötaja lahtilaskmine muutub hõlpsaks“. See ilmus interneti leheküljel Tarbija24.ee eile, 18-ndal detsembril 2008. Autoriteks on Kai Kalamees ja Kaire Uusen, kes on Postimehes majanduse ja poliitika valdkonna reporterid.
Artikkel käsitleb üleeile, 17-ndal detsembril, uue töölepingu seadusega tehtud muudatusi. Selle artikli põhiprobleemiks on uue töölepingu seaduse see osa, kus tööandjale on antud suurem võimalus oma alluvat koondada enne lepingu lõppemise tähtaega. Taustaks: töölepingu seaduse ettevalmistamisega seotud konsultatsioonid algasid juba 2007 aasta alguses. Eesmärgiks tööõigust kaasajastada, kuna viimane töölepingu seadus on kehtiv alates 1992. aastast.
Osapoolteks on töövõtja ja tööandja. Uue seaduse kohaselt võib nüüd tööandja oma alluva koondada või lahti lasta ette teatamisega vaid 15 päeva kuni 3 kuud. Ja viimane kehtib ka ainult nende töötajate kohta, kellel on tööstaaži juba 10 aastat. Positiivne külg selle juures on, et ettevõtjatel on paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et firmad ei pankrotistuks. Uus seadus aitab ka firmaomanikel raha säästa koondamishüvitiste arvelt, nimelt koondamishüvitisena tuleb maksta 1-3 kuu palk, millest ettevõtja peab igal juhul ainult ühe kuu palga maksma, kuna 2 või 3 kuu palga hüvitise väljamakse korral katab ülejäänud töötukassa. Töövõtjatele on hea uudis see, et uue seaduse kohaselt on võimalik saada rohkem töötuskindlustushüvitist – senise 50% asemel on peagi võimalik saada esimesed 100 päeva 70% palgast. Ka töötu abiraha suureneb 1. jaanuarist 2010 samale tasemele kui pool alampalka. Enam ei maksta ka öötundide ja puhkepäevadel töötamise eest lisa. Uue töölepingu seaduse vastuvõtmine on ühiskonnas palju vastukaja leidnud nii poliitikute kui ka tavainimeste seas. On väga palju vastakaid arvamusi . Reformierakonna liige Tõnis Kõiv usub, et uus seadus tõukab majandust tõusu suunas ja Rahvaliitu kuuluv Mai Treial arvab , et see ei taga majanduskasvu, Keskerakonna liige Ain Seppiku arvates viib uus seadus ühiskonna sotsiaalsesse kriisi, kuna inimeste ebakindlus tuleviku ees kasvab. Netikommentaaridest võib järeldada, et paljud inimesed pole uue töölepingu seadusega kuigi rahul.
Isiklukult arvan, et uus töölepingu seadus oli vajalik. Selle mõju ette ennustada on küll raske, kuid leian, et see on üldkokkuvõttes kasulik, nagu ütles ka IRLi kuuluv Ott Lumi, et uues seaduses pole mõtet näha Eesti majanduse päästeinglit, kuid tegemist on olulise sammuga majandusseisaku kiiremaks ületamiseks.