Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria-Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha.
Maapäev sai Eesti omavalitsuseks, 2. Eesti ühendati üheks kubermanguks. Algas kiire parteistumine (peamised olid Demokraatlik erakond, Maarahvaliit, Tööerakond). Vene eeskujul tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud (TSN). tekkis kaksikvõim, mis 1917. a. juulis ajutise valitsuse poolt likvideeriti (võimule jäi ainult ajutine valitsus). Enamlased valmistasid põranda all ette relvastatud riigipööret. Käis I Maailmasõda, sakslased jõudsid 1917 sügisel Eesti saartele, Eesti sai loa luua rahvusväeosasid. 25. aug. 1917 Tõnisson käis välja Eesti iseseisvuse idee 23. okt. 1917 Enamlased haarasid Tallinnas võimu enda käte. *11. nov. 1918 Eesti 11. nov. sõlmiti Compiegne vaherahu. Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Hakkas eksisteerima Eesti Vabariik, mis oli üliraskes olukorras (omariikluse teostamise kogemused puudusid, ükski riik seda ei tunnustanud, kõikide
08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07.1916 Somme'i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid. Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult. *1917 nov-dets Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt
Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks sellised) (lk 94); Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid osutada Poolale igakülgset abi, juhul kui Saksamaa peaks teda kuidagiviisi ohustama. Sakslased üritasid suruda Poolale peale nõudmisi mitte ainult Gdanski, vaid ka teiste alade suhtes
· Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp
· Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp
ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabu- nud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täielikult koloniseeritu Preisimaast.
Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse sundmobilisatsiooni ja eesti mehed pidid minema Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt. Paljud mehed, kes üldsegi sõjaväkke minna ei tahtnud põgenesid läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast kartsid. Populaarseks sihtkohaks oli ka Kanada. Läände põgenemine oligi üheks viisiks, kuidas sõjaväekohustusest kõrvale hiilida, mõned inimesed varjusid ka metsas
Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat Narva kultuur Jõe alamjooksul muististe uurimisel leitud kammkeraamikat Esimesed teated kiriku kohta 1346.a. Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia (üldinfo) Vikipeedia (raad)
Kanada 2014 Kanada • Pealinn – Ottawa • Riigikeeled – inglise keel ja prantsuse keel • Pindala - 9 984 670 km² (2 maailmas) • Rahvaarv - 35 406 657 • Rahvastikutihedus – 3,4 in/km² Kanadi Majandus • Kanada on arenenud riik Põhja- Ameerikas • 11 koht maailma majandusel • SKT elaniku kohta – 52940 $ • Metsatöö ja näftatööstus on kõige olulisemad sektorid majanduses • Tööpuuduse tase 7,1% Rahvastik Rahvastiku koosseis Hiinlased; 3% Poolased; 2%Juudid; 1% Põlisrahvas; 5%Inglased ja iirlased; 34% Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,5...
koormiste liik teokohustus. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad. Naised olid isa või oma abikaasa eestkoste all. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole
1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse
taha Ribisteriga abielluda. Kloostris, aga Agnese tädi Magdalena Zoege praktiliselt piinab teda ja paneb ta üksinda ühte kongi kinni, kus ta kellegaga suhelda ei saa. Samal ajal on Gabriel Sagorskist saanud kuulus vene väejuht ja ta tuleb oma vägedega Tallinna piirama. Gabriel hiilib linna ja saab teada, et Agnes on kloostrisse pandud ja tal on plaan ta sealt vabastada. Järgmisel päeval korjavad rootslased, sakslased, parun Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena
varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Prantsuse sõjajõudude vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Sx. ja Prant
Iseseisvus mõte leidis palju toetajaid. Kuna enamlased ajasid asutava kogu valimised laiali , taibati et manifenst tuleb ettelugeda revolutsioonilisel teel , selleks mõeldi kasutada ajavahemikku venelaste taandumise ja sakslaste pealetungi vahel. Saksa pealetung algas 18 veebruaril1918. ja 2 nädalaga tõrjuti enmalased Eestist välja. Eesti iseseisvuse välja kuulutamiseks moodustati päästekomitee. Prooviti Haabsalus manifest ette lugeda , kuid selle olid juba sakslased hõivanud , ka Tartu oli nende päralt , siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakondadesse laiali, et nad selle esimesel võimalusel ette loeksid , esimesena avanes võimalus Pärnus. Rahvuslaste abiga võeti ka Tallinn enamlaste võimult üle. Tallinnas loeti manifest Reaalkooli trepil ette ja kohe pärast seda marssisid linna sakslased ja Eesti iseseisvus peatati.Saksamaa moodustas balti hertsogiriigi. Eestlased pöördusid Saksa poole palvega
protesteerisid kommunistide vastu) -Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de jure/enamlased ajasid koosoleku laiali) -> Vanematekogu *Eesti diplomaatilised delegatsioonid välisriikides *1918 katkestavad enamlased Asutava Kogu valimised *Jäädakse lootma Saksamaa pealetungile Iseseisvuse väljakuulutamine *1917 Saksamaa käes Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa *1918 veebruar alustasid sakslased üldpealetungiga *Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist. *Tekkinud võimuvaakumis: Eesti Päästekomitee ja kirjutati manifest -Päästekomitee J. Vilms, K. Päts, K. Konik *23.02.1918 loetakse esimest korda Pärnus ette *24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik. -Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts) *25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti Vabadussõda Üldised faktid
4) Vene revolutsioon ja selle mõjud 5) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 6) Revansistlike meeleolude levik Saksamaal 7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le 8) Et vältida edaspidi sõdade vallandumist, loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme'i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise-
· Sajandi lõpul hakkati lõpule viima agraarümbrtkorraldusi ja raharendi juurutamist. Tööstus ja linnastumine 19.sajandil: · Tööstus arenes tänu raudteele ja linnastumine toimus tänu tööstuse kiirele kasvule. · Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858) · Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres. · Esialgu domineerisid linnas sakslased, kuid sajandi teisel poolel olid linnlased enamsati eestlased aga nad olid ikka teisejärgulised, sest juhtpositsioonil olid ikka sakslased. Raudteede rajamine ja selle mõju: · 20.saj alguseks ühendas raudtee kõiki linnu (v.a Kuressaare) · Raudteede välja ehitamine ühendas Eestit tugevemini Venemaa, Läti ja Euroopaga. · Raudteede rajamine kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3
asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene bloševike rühmitusi, mille toetajad osalesid Maanõukogu valimistel. Maanõukogu valmised olid üpris keerulised. Hääletusest osavõtt polnud väga aktiivne. Mõnes maakonnas oli hääletanute % umbes 30, Saaremaal ainult 17,7%. Valitud saadikute üldarv oli 62. Peale eestlaste oli veel esindatud sakslased ja rootslased. Sügiseni olid Eesti poliitikud Venemaast lahkulöömise vastu. 1.3 Oktoobripööre Enamlaste riigipöördeplaan nägi ette võtta enne Petrogradi oma kontrolli alla lähemad suuremad keskused – Tallinn, Kroonlinn, Helsingi. Selleks moodustati siin Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtšinki ja Viktor Kingissepaga. Tallinnas alustati tähtsamate objektide hõivamist juba 23. oktoobril , lõpule viidei veretu võimuvõtmine 25. oktoobril
Eesti Vabadussõja algus 28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse
Bletchley on suur ja uhke mõis, mida tavainimesed teadsid kui raadio tootmisfirmat, kuid tegelikkuses oli brittide salajase koodi murdmise baasiks. Saksamaa on äsja kuulutanud Inglismaale sõja ning Alan Turing läheb intervjuule Bleatchleysse, kus pannakse kokku tiim parimaid krüptolooge. Nende ülesandeks saab olema lahti kodeerida sakslaste sõnumid Enigma masinas. Kuna käimas on sõda, 3 mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele. Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks. Kuna suur hulk inimesi töötab selle kallal ning ka palju raha investeeritakse sellesse. Kui Alan Turing ei saa Hugh Alexandrilt soovitud raha masina ehitamiseks, kirjutab ta kirja Winston Churchillile ning too seab Alani juhiks. Alan saab 100 000 naela enda soovitud masina ehitamiseks ning tiimi muutmiseks. On aru saada,
See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik iive on sündimuse ja suremise tagajärjel saadud andmed s.t kui palju sündis või suri, rohkem või vähem teatud aja jooksul. Suhtelist loomulikku iivet kasutatakse parema ülevaate saamiseks ja teiste riikidega võrdlemiseks. Ränne ehk migratsioon
Kumm ja vulkaniseerimine Gertu Õunap 11A Kautsuki leiutamisest Esimesed kautsukisarnased ained valmistas 20.sajandi algul Tartu Ülikooli professor I. Kondakov ning esimene tööstuslik sünteetiline kautsuk saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid piiritusest, seega teraviljast ja sakslased lubjakivist ja kivisöest. Leiutajad Jalgrattarehvi leiutas sotlane Dunlop, kes valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud kasutusalaks oli vahend pliiatsikirja eemaldamiseks ehk siis kustutuskumm - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Koostis Kummi koostises on Kautsuk, väävel, tahm või mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid.
Nimed Marmortahvlil Jüri Ahas on lihtne koolipoiss, kes elab Tartus. Ta käib kommertskoolis. Tema klassis käivad nii sakslased kui venelased. Ahas oli selline poiss, kes sai kõikide inimestega hästi läbi. Ahase vend oli punaarmees, kuid kuna hetkel oli hetkel oli saksa okupatsioon, siis ta ei olnud oma venda ammu näinud. Ühel hetkel vajas Eesti sõjavägi sõdureid ja koolipoisid mobiliseeriti sõjaväkke. Ahas ei tahtnud alguses minna, kuid varsti sai ta aru, et kuulub sinna. Mõne aja pärast saadeti koolipoisid rindele. Nende juht oli Käsper. Nad olid ka kümnekesi 200-300 venelase vastu, kuid ei taganenud
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. VASTUPEALETUNG JÄTKUB Veebruarist maini toimusid ägedad kaitselahingud. Sõjategevus jõuab Eestist väljapoole Eestlased vallutavad Pihkva ja jõu...
SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile
Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid eestlaste ja liivlaste vastu. Oli vaja korraga Eestis ja Leedut, kuid see oli võimatu, otsustati Eesti kasuks. 1208. tungisid sakslased Ugandi mk ja algaks MVV. 1210 piirasid eestlased sisse Võnnu linnuse, kuid nad lasid jalga, sest saks. said abiväge. Neid jälitati, peitsid end metsa. Ümera lahing. Mk järjest langesid. 1211 piirati sisse Viljandi linnus. Anti alla . Mk ühendasid jõud, et sakslasi lätis hävitada. 1211. Piirati sisse Turaida linnus. Kuid taaskord said teised abiväge ja seekord langeti. 1212. Sõlmiti vaherahu 3 aastakse (ees ja saks)
1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse. Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu 1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist.
Jõuti päris kaugele: Pihkva, Pertograd. Eesti väed tegutsesid ka Läti suunas, suur osa NVm poolt hõivatud. Paljud lätlased sõdisid hoopis Nvm vägedes, sest varem juba tekkinud rahvusvägi ja olid üle läinud millegi pärast (läti punased kütid). Eestlased tegid koostööd sakslastega, sest saksa väed olid sinna jäänud, kui pidid kapituleeruma. Läti valitsus kasutas neid saksa vägesid kokkuleppel, et võidelda Nvm-ga. Eestlased Põhja-Lätis, sakslased lõunas ja vabastati venelastest. IV juuni juuli 1919: sõda sõjas ehk Landeswehri sõda Konflikt eestlaste ja sakslaste-baltisakslaste väeüksuse(Landeswehr) vahel. Eestlased ja sakslased said keskel pärast venelaste minemaajamist kokku. Sakslased ei jäänud aga pidama, vaid liikus põhja poole, et saada ka Põhja-Läti ja Eesti, et rajada baltisakslaste riik. Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased
pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati rahvahääletuse alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60 % elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Loomaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast "Poola koridoriga" Ida-Preisimaa.
vastu, kuid sellegi poolest Austria-Ungari kuulutas 28. juulil 1914 Serbiale sõja. See oli Esimese maailmasõja algus. Austria-Ungari sõjakuulutusele vastuseks alustas Serbiat toetav Venemaa mobilisatsiooni. 1914. aasta augusti esimestel päevadel astusid sõtta Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. V Sõja käik Aasta, Läänerinne Idarinne Muud rinded üldiseloomustus 1914 Sakslased tungisid Belgia Vastamisi: Oktoobris 1914 astus sõtta Saksamaa sõjaplaan kaudu Prantsusmaale, Saksamaa Venemaa Türgi, kujunes rinne lähenesid Pariisile. + Kaukaasias, Egiptuses, purunes, Sakslaste edasitung peatati Austria-Ungari Lähis-Idas. Sõttaastunud
Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated. 2.Millised uued relvaliigid töötati välja Esimese maailmasõja käigus? Kuivõrd osati neid kasutada? Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid. Esimesed tankid, mida kasutas USA, tekitasid vastastes täieliku paanika, aga liitlased ei osanud seda ära kasutada, sakslased toibusid kiiresti ja õppisid neid soomushiiglasi kiiresti purustama. Sakslased leidsid, et need relvad on mõttetud ja ei hakanud ise tanke tootma. See eest liitlased täiendasid oma tanki varusid pidevalt ja see tagas neile Saksa vägede ees suure eelise 3. Millised traditsioonilised väärtused sattusid Esimese maailmasõja ajal kriisi? Seninetraditisooniline peremudel sattus kriisi, sest mehed eraldati ju oma perekonnast ja naistel tuli hakata tööl käima, et peret ülal pidada
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei
äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid juba valmis sõjaks, kuid Suurbritannia peaminister otsustas leida lahenduse ilma sõjata. 1938. aastal 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti ka nõustuma Tsehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. Prantsusmaa ja Suurbritannia ei astunud
nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida Venemaa sügavustesse. · 10. Miks oli oluline Moskva lahing? · Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? · 1942 Stalingradi lahing sakslased kapituleerusid · 1943 Kurski lahing sakslased kandsid taas suuri kaotusi · 1942 Midway merelahing ameeriklased purustasid jaapanlaste laevastiku · 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail 1944-1945? · Karjala (Soome) · Eesti · Läti · Leedu · Ida-Poola · Bessaraabia (Rumeenia) · 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude Liiduga? · Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta
vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas endised juhid, sest nood hävitati ka, et poleks Eesti meelseid inimesi. Eesti kaotas veel umbes 10 000 inimest. Terve Eesti taheti venestada. 7. Suvesõda (suvi 1941) iseloomustus: Saksamaa alustas pealetungi Nõukogude Liidule. Selle tagajärjel venelased taganesid. Sel ajal tegutsesid eestlased ka aktiivselt kuna lootsid, et sakslased aitavad neil oma iseseisvust taastada. Punaarmee ei lahkunud Eestist vabatahtlikult ning kuna nad olid sunnitud taganema, siis korraldasid nad hävituspataljoni. See tähenda, et nad hävitasid kõike ja tapsid kõiki, keda ei suudetud maalt välja vedada. Tagajärjed Eestile: Saksamaa sai Eesti endale ja paljud inimsed kaotasid oma kodud ja varad tänu venelaste poolt korraldatud hävituspataljonidele. 8. Saksa okupatsioon (1941- 1944)
Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade sundis neid 100-300 km taganema. kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? 1945 aprill/mai – Berliini vallutamine 1942 Stalingradi lahing –sakslased kapituleerusid 1943 Kurski lahing – sakslased kandsid taas suuri kaotusi 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? 1942 Midway merelahing – ameeriklased purustasid jaapanlaste 1. sept 1939 – algas II maailmasõda laevastiku 22. juuni 1940 – sõlmiti taas Compiegne’i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail vahel 1944-1945
-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai
6. Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk.62) Milline oli ülestõusu tulemus? (lk.66,67) – 1343 – 1345 Põhjused: talupoegade rasked kohustused maaisandate ees; taani kuninga suutmatus Eestimaa alasid valitseda; vasallide isepäisus, allumatus; Osapooled: taanlased; Harju-Viru vasallid; sakslased; eestlased; Algas Harjumaal > läänemaa > kohtumine Paides (4 kuningat, 4mai) > 14mai sõjamae lahing > 24juuli ülestõus saaremaal > 1344 sakslased saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) –
*suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917 *positsioonisõda e kaevikusõda. (ehitati välja 2-3üksteisele järgnevat kaevikute liini, jalaväe jaoks rajati kindlustatud punkrid) *1915 aprillis kasuasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi Inglise kaitse vastu, kuid Saksa väed löödi siiski tagasi. *sõtta astusid Itaalia ja Bulgaaria *1915 üritasid Inglased haarata oma kontrolli alla Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid.
Itaalia Sissejuhatus · Ametlik nimetus Itaalia Vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 301 323 km2 · Rahvaarv 60 380 912 elanikku · Riigikord parlamentaarne vabariik · Tänapäeva riikluse algus 1948 · Raha ühik euro · Riigi keel itaalia · Rahvastiku tihedus 200,4 inimest/km2 · Religioone kuuluvus katoliiklased(99%) · Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni...
riikidesse Immigrant välismaalt teise riiki elama asunud inimene Migratsiooniamet - avalik asutus, mis otsustab, kellel on õigus jääda riiki. Migratsiooniamet uurib ja kontrollib nende inimeste avaldusi, kes soovivad resideeruda riiki, tulevad külla, otsivad kaitset tagakiusamise eest või omavad kodakondsust. Kuhu ja miks on eestlased rännanud ? 1) 1920. 2. veeb Tartu rahulepingu alusel 2) 1939. a - 1940. a Balti sakslased 13000 inimest 3) Suurküüditamised Siberisse : 14. Juuni 1914.a 10000 inimest : 25. - 29. Märts 1949 20000 inimest 4) 1944. a sügis- Läände koos taanduva Saksa sõjaväega u. 90000 inimest. Saksamaale ja Rootsi , sealt edasi USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. 5) Praegu: Soome , Iirimaale, USA-sse, Austraaliasse, Suurbritanniasse töö- ja elukoha vahetamise pärast
territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti laskurkorpus. Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad. Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljonist suuremaid väeosi, kuid rindeolukorra halvenedes hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna see ei toonud soovitud tulemusi, alustati osaliste üldmobilisatsioonidega. Peagi kuulutati välja ka uus üldmobilisatsioon, millest põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse. Soome armeesse ei satutud sunniviisiliselt. Sinna läksid eesti noormehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel
Poola köök. Lühidalt Poolast: Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola pealinnaks on Varssavi ning Poola kuulub ka Euroopa Liitu. Poola Vabariigi pindala on 312 685 km2. Seal elab 38 626 349 inimest. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt, kuid üle 95% elanikkonnast on siiski poolakad. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Toit: Kolm päeva küpsev bigos Poola köök on rikas, ehkki kodust kaugemal mitte väga kuulus. Selle parimaks palaks peetakse bigost, mis on justkui kogu Poola ühel taldrikul
Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu.
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud
Peamisteks allajäämise põhjusteks olid sõjalise taseme erinevus ja väike rahvaarv. Eestlased polnud muistse vabadusvõitluse ajal ühtne rahvas, puudus maakondade vaheline koostöö, mistõttu ei olnud eestlastel suurt edu lahingutes. Eestlastel polnud ka sõjalist väljaõpet ja pikemaajalist kogemust. Puudusid liitlasriigid ja abiväed. Saksamaal olid sellel ajal koolid ja teadus oli kõrgemalt arenenud, kui Eestis, seega osati seal teha paremat sõjatehnikat. Sakslased kasutasid kiviheitemasinaid, piiramistorne ja müürilõhkujaid, millest eestlased kuulnudki polnud. Kaitsevarustusena kasutati rõngasturvistikke, lisaks olid sakslastel elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk sõjakogemus. Eestlased pidasid vapralt vastu, kuigi lõpuks andis vastase ülekaal tunda ja tuli ristiusk vastu võtta.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
