Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid"
Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Radikaalsemat suunda esindas Jean-Jacques Rousseau (1721-1778) oli prantuse filosoof ja kirjanik. Ta uskus, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja sünnipäraselt on ka kõik inimesed head. Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu.
mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut? Valgustusajastul mõeldi välja liberalism, mis on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkurentsi. Töödeldi välja võimude lahususe idee, selleks, et võimu kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi
Kõike, monarhiast alustades ja surmanuhtlusega lõpetades, oli võimalik uurida, kusjuures see kehtis ka inimühiskonna kõige põhilisemate tahkude üle. Suhtumises riigikorda ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale idee, et võim lähtub rahvast ja et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Demokraatiat võib nimetada pigem sotsiaalseks kui poliitiliseks ideaaliks, sest demokraatlikud vabaduse ja võrdsuse põhimõtted ei ole ainult poliitilised. Kui võtta rahvalt võimalus teha ise otsuseid, siis sellega peatatakse rahva moraalsete ja poliitiliste võimete areng ja võetakse rahvalt võimalus õppida
Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. [1][4] 3) Jean- Jasques Rousseau(1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama
segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks. Kui esimene eeldus ei lähe läbi, on asjad veelgi hullemad. Kui vale vastus on keskeltläbi tõenäolisem kui õige vastus, siis on peaaegu kindel, et enamuse otsus viib väärale tulemusele. Seega on meil olemas vastus Platonile ainult juhul, kui neid kahte tingimust saab rahuldada. Kas neid saab rahuldada? Üheks filosoofiks, kes neid punkte vaistlikult selgesti mõistis, oli Rousseau (ehkki ta avaldas oma olulisemad kirjutised demokraatia kohta kakskümmend aastat enne Condorcet' matemaatilist argumenti). Õigupoolest on mõistlik vaadelda Rousseau "Ühiskondlikku lepingut" (muuhulgas) kui katset näidata ära need tingimused, mille korral demokraatia on parem valvurite ühiskonnast. Enne aga, kui uurime Rousseau positsiooni üksikasjalikumalt, peaksime vaatama veel üht, täiendavat vastust Platonile. Demokraatia väärtused
10. Kes oli Oranje Willem? Oranje Willem oli Madalmaade asevalitseja, kellest sai Inglismaa kuningas. Allkirjastas õiguste deklaratsiooni. 11. Valgustusaja põhijooned. · Tekkis usk mõistusesse · Rõhuti vaimsele vabadusele ja usulisele tolerantsile · Jumalale tekkis uus (deistlik) lähenemine · Tähtsustati haridust · Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13
NAIVISM · Naivistid pole kunsti õppinud, maalivad enda lõbuks · Püüavad jäljendada nähtavat, aga ei oska või ei suuda · Ei kasuta tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid · Naivismi teine nimetus primitivism · Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili
o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau o Prantsuse kunstnik o teoste teemadering avar o siiralt naiivne o maalis kohmakalt, kuid lihtsalt ja otsekoheselt H. Rousseau "Autoportree" Henri Rousseau "Unistus" Henri Rousseau "Näljas hunt viskumas antiloobi peale"
Sõda oli kõigile ja kõigele laastavalt mõjunud. Enne Esimest maailmasõda alguse saanud kunstivoolud leidsid uusi poolehoidjaid, avangardismi levik jätkus. Kunstis toimus tormiline areng. Tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. 19. sajandil tekkis uus kunstivool, mida nimetatakse naivismiks, vahel ka primitivismiks. Tegelikult on see ainus kunstivool, mis on maailmas koguaeg eksisteerinud. Naivismi tähtsamateks esindajateks on prantsuse maalikunstnik Henri Rousseau, horvaadi kunstnik Ivan Genralic ja paljud teised. Naivism Naivism ehk primitivism on kunstivool, mida kõikidel aegadel on harrastanud lisaks kunstihariduse omandanud inimestele ka kunstihariduseta inimesed. Kunstivoolu seisusse tõsteti naivism 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi algul. Selle kunstivoolu areng ei sõltu ajastu kunstistiilidest- ja vooludest. Väga palju paralleele, ühiseid jooni võib tõmmata
välja mõtelda" Voltaire · Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. · Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. · Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau
"harima oma aeda". "Kohtlane" (1767) selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau' filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire'i ei rahulda tegelase n-ö metslasepuhtus indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus 4.Rousseau,tema loomind ja vaated. Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU (17121778) oli inglase Defoe "Robinson Crusoe" suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp, kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl. Varakult võttis ta veendunud
õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat. Teadmiste säilitamiseks hakati looma entsüklopeediaid, mis pidid sisaldama kõiki inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust.
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid.
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14
3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat
vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750)
Maalid on tihti väga detailsed. Eesmärk elu ja kunsti piiri kaotamine Assamblaaz kollaazi edasiarendus Ready-made peituvaid varjatud jõude. Absurdsus valmisasja kasutamine. Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Duchamp, Arp, Ray, Radnitzky, Höch Magritte, Dali, Mire, Max Ernst, Tanguy, Arrak, Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Toome, Malin, oad. Rousseau - reaalsus + fantaasia, Duchamp - pidevalt uuenduslikel radadel. Magritte - Veristlik suund ebareaalne reaalsus. Kõige
loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Arouet Voltaire(1694-1778) pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Rousseau Genfis kellasepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau(1712-1778) elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetiliseks arutluseks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Kameralistid lähtusid arusaamast , et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna
............................................................................................... 4 Prantsusmaa valgustus:............................................................................................ 4 Voltaire:..................................................................................................................... 4 Charles Louis de Montesquieu:................................................................................. 5 Jean Jacques Rousseau:............................................................................................. 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos..............................................................6 Kokkuvõtte................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...................................................................................8
1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last. Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Euroopas. Näiteks Rousseau. 1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. 2. Moliere`i elulugu (vihikust) ja näidend "Don Juan".
Naivism 1. Millise kunsti puhul tarvitatakse nimetusi ,,naivism" ja ,,primitivism"? Loojaks asjaarmastajad, kes pole kunsti õppinud, teevad muu töö kõrvalt. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? Sellised inimesed on maalinud juba romantismi ajal 3. Kuidas iseloomustada Henri Rousseau kunsti? Olustik, portree, väljamõeldud eksootiline loodus, ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud, inimanatoomia vigane; maalitud püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust
EUGÈNE DELACROIX ,,Vabadus juhtimas rahvast" FRANCIS GOYA ,,Alasti maja" ; ,,Riietatud maja" FRANCISQUE POULBOT ,,Gavroche" kits FRANÇOIS BOUCHER ,,Diana pärast suplemist" ; lambuririietuses aadlikud ; ,,Marquise de Pompadour" Louis XV kallim G.MOREAU ,,Ilmutus" (Salome) GUSTAV KLIMT ,,Juudit Olovernese peaga" vapper juudi naine kes surmas assüürlaste väepealiku ja päästis kodulinna hävingust ; ,,Adele Bloch-Baueri esimene portree" HENRI ROUSSEAU ,,Isakese Juniet kaarik" (Tollimees Rousseau) J.A.D.INGRES ,,Odalisk" J.B.TUBY ,,Apolloni 4hobuse rakend" J.L.DAVID ,,Napoleoni kroonimine" ; ,,Madame Récamier" ; ,,Bonaparte ületamas Grand-Saint-Bernardi mäeahelikku" ; ,,Sabiinitarid" KAZIMIR MALEVITS ,,Põllutöölised" LEONARDO DA VINCI ,,Maarja kuulutus" (annociation) ; ,,Cena e Püha õhtusöömaaeg" ; ,,Ilus rauakaupmeheemand" ; ,,Mona Lisa" ; ,,Madonna Lita" ; ,,Leda ja luik" ; ,,Daam hermeliiniga" Krakowis
Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller! Venemaa Peeter I raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad. · Valgustuse eesmärgid · hariduste ja teadmiste levitamine
" Denis Diderot 1713-1784 - Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. - 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega. - Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet. - "Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus." Montesquieu 1689-1755 Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. - Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime.
Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud kahtlema, kas teaduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Rousseau esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast. Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides.
SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus. Prantsusmaal oli valguskirjanduse autoreid päris palju
Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat." Francois-Marie Aroute Voltaire (1694-1778) Rousseau Genfis kellassepa pojana sündinud Jean-Jacques Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau ema suri sünnitusel ning isa jättis ta maha. Arendades edasi ühiskonliku leping teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepete allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. Ta
Realism Carmen Koov, Sigrid Sepp Üldiselt Realism on 19. saj G. Courbet poolt rajatud maalistiil Realism kujutab ümbritsevat tõetruult e. realistlikult Realsimi viljeleti kogu Euroopas ja Venamaal 19. sajandi lõpuni. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Realism on romantismi vastand Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks Ta loobus õpingutest, koli Barbizoni ja maalis elu lõpuni talupoegi ning maastikke. Honore Daumier Daumier kujutas oma töödes suurlinna
despootiat(pidas seda valitsemisviisidest halvimaks). Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat ning lootis, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Rousseau: Ideaalset riigivormi ei leidnud. Arvas, et rahvas on võimu allikas. Tema jaoks oli ideaalne riik väga väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid. (3 ) Miks neid nii kutsutakse? Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele
c) loovad oma meeleolu ja maalivad kõik ühele tasapinnale. Ei hakka rohkem vaeva nägema. Kõik on ühesuguse teravusega, toonidest pole arusaada, mis asub tagapool v eespool. Puuduvad varjud. · Sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, sp ongi seda nimetatud primitiivseks. · Naivism on sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning nende teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. · ROUSSEAU tõsine naivist! Ja veel oli tolliametnik ka.Maalis olustikupilte ome ümbrusest. Iseloomulikud portreed, dzungli pildid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Detailid täpselt ja püüdlikult maalitud ning värvitud objekte nii nagu päriselt ka on. Kubistid kiitsid teda, tema kunsti siirust, esemelisust, fantaasiaküllust ja kõigi objektide muutmist
Tõde ja õigus Elus leiame end pidevalt olukorras, kus peame otsustama, mis on siiski õigem ja mida teha tuleks. Tõde võib olla hoopis teise kaaluga ja erineda sellest, mis õige, drastiliselt. Rousseau järgi võib õigust pidada ühiskondliku leppe ehk ühise tahte peegelduseks. Nii on sellel, kes mingis vaidluses peale jääb, õigus. Ja ma arvangi, et selline defineerimine jõuab kõige lähemale ka Tammsaare teose mõtestatusele. Tõde aga on see, kuidas asjalood tegelikult on ja toimivad. Need kaks tähendust põimuvad ühiskonnas eri situatsioonides erinevalt. Lähtudes Anton Hansen Tammsaare raamatus ,,Tõde ja õigus" kirjeldatud lihtsaimast sündmusest, mis pole kindlasti ainus, pole tegelikult vahet, mis on tõde. Kui naabrite vaheline vaen ulatub tõesti sellistesse kõrgustesse nagu selles teoses, on õigus selle poolel, kes kõige rohkem suudab teist süüdi lavastada. Rahva ees hea näo tegemine ja targa, sageli...
Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku. / Jevgeni Zamjatin (seda kasutan siis, kui keegi jälle mingi lollusega hakkama saab ja seetõttu end sõimama kukub.. tuleb ju kuidagi tuju tõsta) - Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. / Jean-Jacques Rousseau (sest vahel tundub mulle, et inimesed sõltuvad oma õnnes liialt teistest, unustades, et tegelikult on nende saatus nende endi kätes) - Nad uurisid inimloomust selleks, et temast õpetatud sõnadega rääkida, aga mitte selleks, et teda tundma õppida. / Jean-Jacques Rousseau (sest nii näib see kõige õppimisega olevat, aga vahel on mul vaja oma sõpradele selgeks teha, MIKS me midagi üldse õpime)
Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. Jean-Jacques Rousseau [zan zak russ'oo] (ka: Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Aastal 1794 aastat hiljem viidi tema põrm Pariisi Panthéoni.
sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordadepar par kujunemistel. Ameerika riigiv'f5imu 'fclesehitusel v'f5eti aluseks Montesquieu v'f5imude lahususe par par teooria. 1789
Kunstnikud, kirjanikud, vaimulikud moodustasid ''ringe.'' Ringide tegevusel oli vaimse sfääri määramisel väga suur roll, samuti ka poliitikas. Sel ajastul nt võrreldes tänapäevaga, vaimne tegevus mängis poliitika ja riikide kujunemise juures suurt rolli. See oli oluline ja selle vastu ei saanud. 18.sajandi kirjandus ¤ Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid kirjutavad oma teostes kasvatusest ja haridusest. Nt Rousseau ,,Emilie". Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse, seal hulgas ka kirjanduse viimine välja elitaarsest piiritletud seltskonnast. ¤ Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid. Valgustuslikes töödes on tihtipeale mited aspektid põimitud. Valgustuslikud vaated tungisid igasse eluvaldkonda. ¤ Sellel sajal muutus oluliselt ravusvaheliste kontaktide iseloom ja kõik arenguprotsessid kiirenesid. Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt
Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. Seda ajastut on nimetatud mõnikord ka utoopia kuldajastuks, pidades silmas usku võimesse inimese loomusest lähtudes muuta kogu maailma paremaks ja õiglasemaks. Ent tõsi on seegi, et mitte kunagi varem polnud Euroopa kultuur andunud nii arvukalt traktaate, romaane ja esseid paremast ühiskondlikust korraldusest ja ideaalriigist, millest Rousseau sõnade järgi polnud ühelgi võimalust realiseeruda. Valgustusajastu kuulsaimad valgustajad: 1. Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana
Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile inimese mõistuse ning inimloomuse head alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja
usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis
Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse
• Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim
Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost
Mis on valgustus? Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest.
Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism. Postimpressionismi tuntumad esindajad on muu hulgas Paul Gauguin, Vincent van Gogh, Henri Rousseau, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" Georges Seurat "Seine ja suur jaht"
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis
loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit? Nõustub, et loodusseisundis eksisteerib enesesäilitamistund, kuid lisab, et seal on olemas ka kaastunne ja seega ei ole konflikt nii kerge tekkima nagu Hobbesi ja Locki järgi. Meil on sünnipäraselt vastumeelne näha mõnd kaasolendit kannatamas Rousseau järgi. 13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse? Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema. 14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus Hobbesi järgi in
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki. (Katariina II ja Friedrich II) Charles Montesquieu - tema rajas võimude lahususe teooria e seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldi juhi all. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Ta väitis veel, et ühiskonna areng ja olek sõltub teda ümbritsevatest geograafilistest tingimustest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et väljapääs peitub rahvasuveräniteedis=võim lähtub rahvast. Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline, ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia
Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
