Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Koonduslaager - on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline
majanduskriisi. Euroopa riikidest sai enim kannatada Saksamaa. Kõik mis Saksamaal toodeti, läks USA välisturule, saksamaa majandus kukkus kokku ning tööpuudus oli suur. USA tõi majanduskriisist välja Franklin Delano Roosevelt, kes oli 4 ametiaega järjest ametis. Ta hakkas rääkima seda, et turg ei majanda ennast ise ning vaja on teha muudatusi. Koostas uue majandus plaani ,,New deal". Riik hakkas tugevalt sekkuma majandusse ning pandi piirid. Roosevelti vastased süüdistasid teda kommunismis, aga tegelikult see tõi neid kriisist välja. Nt. tekkisid riiklikud töökohad. Ta lõi miinimumpalga eest hädatöökohad, inimestel sai mingisugusegi sissetuleku, seega said nad nüüd tarbida, mis omakorda tähendab seda, et oli mõtet jälle tootma hakata. Hakati andma abirahasid ja toetuseid. Põllumajandussaadustele kirjutati ette miinimumhind. Seda selleks et farmeritel oleks põhjust toota ning linna söögiga varustada.
arendamisega. Pulse Code Modulationi nimeline algoritm (PCM) teisendab heli pulssideks ehk elektrilisteks tuigeteks ning iga pulss saab vastavalt tugevusele numbrilise väärtuse. Mida rohkem neid pulsse ajaühikus ,,võtta", seda parem on kvaliteet. Reeves täiendas süsteemi ka veaparandusalgoritmiga, mis muutis signaali igasuguste segajate suhtes küllalt immuunseks. Teise maailmasõja ajal loodi Reevesi juhtimisel esimene digitaalne otseliin Winston Churchilli ning Franklin Roosevelti vahel. Eesmärgiks polnud muidugi luua hi-fi- telefonivõrku, vaid pigem pealtkuulamiskindlat ühenduskanalit. Pooljuhttehnoloogia areng andis hoogu juurde ka
2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal lõppes Esimene maailmasõda? * Algus: 28. juuni 1914 Lõpp: 11. november 1918 9. Millised neli suurriiki langetasid suurema osa otsuseid
ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri, mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue
varju. Kokku osales ta 14-nes teleseriaalis ja 65-es filmis. Sõjaväeteenistus 29. aprillis 1937-ndal aastas võeti ta 322-se ratsaväkke määrati esimest korda tegevteenistusse 1942- se aasta aprillis Lühinägelikkuse tõttu täitis ta vähem ülesandeid kui teised. Taotles üleviimist armee õhujõududesse. Seal edutati ta kapteniks. Poliitikas osalemise algusaastad Alustas demokraadina, jumaldas Roosevelti. Populaarsus demokraatide seas langes. 1964. a. toetas Barry Goldwaterit kõnega. Kõne oli hüppelauaks suurde poliitikasse. Abielud ja lapsed 1. abikaasa Jane Wymaniga, 2 tütart. Maureen ja Christine (suri pärast sündi). Michaeli adopteeriti. Abielu lahutati 1949. 2. abikaasa Nancy Davis, 2 last, Patti ja Ron. Jäid elu lõpuni kokku. California kuberner Võitis valimised Edmund G. Browni ees ja andis ametivande 3. jaanuaril 1967.
Saksa käsutuses oli rohkem lennukeid ja kogenumad piloodid, kuid inglismaa suutis lahingus peale jääda. Saksamaa ja NSV Liidu vastastikused ründeplaanid: Hitler koostas sõjaplaani NSV Liidu vastu ,milles pidid saksa väed esimese asjana Punaarmee väed sisse piirama. NSV Liit oli läänerindele kogunud suured väed, mis pidid saksa väed sõja algul sisse piirama. Nende sõjaplaanid olid ühesugused. Atlandi harta- sõlmiti 14. aug 1941 sõjalaevapardal USA presidendi Roosevelti ja SB peaministri Churchilli vahel, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Põhimõte:Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu Moskva võimu alla sõja lõppedes.
Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine. EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast. *Seadusandlik võim Riigikogu: ühekojaline, 100 liiget, valimised iga 3a. järel.*Täidesaatev võim: valitsus ministrid ja riigivanem. *Kõrgeim võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt
2)Mitte- jõuda Moskvasse. 3)Süd- jõuda Mustale merele NB! NB! NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis lahingud Britannia pärast –esimene tagasilöök saksale teises tingimusteta alla). mailmasõjas Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil Atlandi harta- 1941. aastal sõjalaeva pardal USA presidendi 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). kokkulepe, milles sõnastati saksamaa-vastase sõja eesmärgid ja NB! NB! NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning
rühma kätte. 4.Seleta: Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Uus Kurss: Nii kutsuti Roosevelti reformide kava Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias KGB: luureorganisatsioon venemaal Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Maffia: kuritegelik organisatsioon Sufrasetid: naiste õiguste eest võitlejad Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt
Saksamaa vastu. Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 1940.a sügisel ründas Saksamaa koos Itaaliaga Kreekat ja vallutas Jugoslaavia Atlandi harta Atlandi harta oli 14.augustil 1941 aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940
aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud peale presidendivalimisi, ta suri. Franklin Roosevelt suri 63-aastaselt 12. aprillil 1945. Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas
Kommunistidearvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Fasistidele ning Natsionaalsotsialistidele oli meelepärane rahvuse üllistamine , enda hädades võõrriikide süüdistamine ning reeturitest riigijuhtide tümitamine. Lemmikuks oli neil maha teha teisi rahvusi ja Kommuniste. 8. Loetle USA erakonnad ja Inglismaa erakonnad USA-Demokraadid, vabariiklased Inglismaa-Konservatiivid ja Leiboristid 9.Mõisted 1) Inflatsioon-raha väärtuse langus 2) New Deal-President Roosevelti majandusreformid 3) Börsi krahh-aktsiate hinna väga järsk langemine 4) Majanduslik liberalism-vaba majandus 5) Suur depressioon-majanduskriisi põhjustatud seisund 6) Briti impeerium-Suurbitannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. 7) Henry Ford-Esimene inimene ,kes tegi auto masstoodangu liini. 8) Al Capone-1920.aastate lõpul oli ta Chicago allilma mõjuvõimsamaid inimesi.Pandi vangi maksude maksma jätmise eest.
Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS USA majandus õitses kuid neljapäev, 24 oktoober 1929. A oli New Yorgi börsil must päev. Inimesed soovisid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid väga madalale. Taas kaotasid väga paljud inimesed oma töökoha. Seda aega nimetati ka suureks depressiooniks. Kriisist väljumiseks koostati Roosevelti Reformikava. Sellega üritati luua ka inimestele uusi töökohti. Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid, see andis tööd miljonitele inimestele. DEMOKRAATIA 1920.-1930. AASTAIL Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Sest nüüd lubati valima kõik mehed alates 21.
KÕIKIDE TEISTE TEADLASTE OMA JA POPULAARKULTUURIS ON NIMI "EINSTEIN" HAKANUD TÄHENDAMA ERAKORDSET INTELLEKTI JA GENIAALSUST. • 1933. AASTAL, AJAL, MIL SAKSAMAAL TULI VÕIMULE ADOLF HITLER, OLI EINSTEIN PARAJASTI AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES EGA LÄINUD TAGASI SAKSAMAALE, KUS TA OLI OLNUD BERLIINI TEADUSTE AKADEEMIA PROFESSOR. • TA ASUS USA-SSE ELAMA JA SAI 1940. AASTAL USA KODANIKUKS. TEISE MAAILMASÕJA KÜNNISEL AITAS TA HOIATADA PRESIDENTI FRANKLIN ROOSEVELTI, ET SAKSAMAA VÕIB VÄLJA TÖÖTADA TUUMARELVA, JA SOOVITAS USA-L ENDALGI ALUSTADA SELLESUUNALISI UURINGUID. LAPSEPÕLV • EINSTEIN SÜNDIS WÜRTTEMBERGI KUNINGRIIGIS. TEMA ISA HERMANN OLI ELEKTRIINSENER JA ETTEVÕTJA, KES TOOTIS ALALISVOOLUSEADMEID. KUID 1894 PIDI TEMA ETTEVÕTE TEGEVUSE LÕPETAMA, SEST ALALISVOOL JÄI ALLA VAHELDUVVOOLULE. • EINSTEINIL OLI 2-AASTAT NOOREM ÕDE MARIA, KEDA HÜÜTI MAJAKS. ALBERT JA MAJA OLID OMAVAHEL VÄGA LÄHEDASED
· Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis) · USA immigratsiooni-poliitika Suur ülemaailmne majanduskriis. Suur depressioon 1929-1933 Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: - riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA) - riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa) Uus kurss ehk New Deal · Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava · Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M. Keynesi väitel ei suuda majandus end ise reguleerida, et vältida kriise (varasem majandusteooria uskus turu ise- regulatsiooni võimesse)
tähendab, et tootmismahte tuleb veel vähendada, kuna toodangule ei ole piisavalt ostjaid. Mõnede majandusteadlaste arust oleks saanud kriisi vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud, sest uute toodete jaoks polnud piisavalt ostjaskonda. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest. Franklin D. Roosevelti algatatud kriisist väljumise kava 'New Deal' tähendas ulatuslikke majandusreforme. Selleks oli aga vaja muuta mitte ainult USA valitsuse, vaid ka tavaliste ameeriklaste mõtteviisi. Riik sekkus innukalt majandusellu, mida varasemad valitsused ei olnud rahuajal teinud. Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon. Selle peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid oma põllupinda ja karja arvu
rolliga lõplikult ära harjuda. Kaasnesid suured kulutused võidurelvastumisega, vajadusega hoida oma vägesid teistes riikides ning osalemisega lokaalsetes sõdades. Neil oli majanduse kiire kasvutempo , mis võimaldas hoida kaitsekulutusi 5-6% piires RKPst ning samas suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
Kriis levis kiirelt üle maailma. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi . 1932. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes koostas reformide kava, mille nimeks oli Uus Kurss ehk ''New Deal''. . 1933 aastal hakkas kriis vaibuma, kuid lõplikult väljuti kriisist alles pärast Teist maailmasõda. 4. Selgita Roosevelti refermikava sisu: (6 punkti) Põllumajanduses: Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ning riik maksis vähendamise eest hüvitisi. Eriti innukaid tootmise vähendajaid ka premeeriti medalitega. Panganduses: president sulges pangas ja keelas neid vastava loata taasavada. Lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku. Suudeti aga ka suur osa inimeste hoiuseid taastada. Sotsiaalhoolekades: luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jm. Korraldati ka hädaabitöid.
protsendini. Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi. Üha vähenev nõudlus viis hinnataseme ja palkade kiire languseni: kolme aasta jooksul langesid tarbijahinnad 30 protsenti, palgad isegi rohkem. See halvendas veelgi inimeste ja ettevõtete olukorda, sest nende võlakohustused jäid samaks, kuid tulud vähenesid. 1932. aastal presidendiks valitud Franklin D. Roosevelti new deal pani lõpuks aluse majanduse taastumisele ja optimism naasis ka aktsiaturule. Dow tõusis aastail 1933–1937 üle 60 protsendi ja suur majanduskriis oligi ajalugu. Hoolimata möödunud aastakümnetest on mitmed selle kriisi õppetunnid endiselt aktuaalsed. Tänapäeval mõistetakse, et deflatsioonispiraal on ummiktee, millest majandus iseseisvalt välja ei rabele. Lisaks saadakse aru, et pangad, mis on rahandussüsteemi toimimise seisukohalt olulised, tuleb päästa.
Versailles' süsteem Versailles' rahulepingus kirja pandud tingimused, mille alusel Saksamaa pidi loovutama oma alasid. Maailmarevolutsioon Vasakäärmuslaste (kommunistid) seisukoht maailma muutmiseks. Inflatsioon Raha väärtuse langemine. Deflatsioon Raha väärtuse tõstmine. Devalvatsioon Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt. Prosperity Õitseng, Ameerika ühiskonna nimetus enne Suurt Depressiooni. Uus Kurss Roosevelti majanduspoliitika Suure Depressiooni ajal, riik hakkas sekkuma majandusküsimuste lahedamisesse. Keinsianism Keynes'i poolt tehtud viis majanduskriisist välja tulemiseks. Reparatsioon Sõjatrahv. Repressioon Igakülgne tagakiusamine, enamasti poliitilistel eesmärkidel. Reini stsoon Relvavaba stsoon Reini jõe piirkonnas. Lepituspoliitika Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika Saksamaa suhtes, lubati peaaegu kõike, peaasi, et sõda ei tuleks.
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põlati
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D
Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese
Prospetity ajastu 1920'ndatel. Must neljapäev 24.10.1929 NY BÖRSIKRAHH. (8) Millal ja miks puhkes ülemaailmne majanduskriis? Kriis sai alguse USA'st 1929 aasta oktoobris. Tekkis kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riigi mitte sekkumine majandusse, pangad andsid laenu väga kergelt, ameerika majandus oli kiiremini arenenud, kui euroopa ja euroopa ei jõudnud Ameerikast kohale toodavaid kaupu osta. (9) Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? a) kehtestati kontroll panganduse üle b) riik hakkas reguleerima põllumajandust c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja
gruppide osalemist poliitilises elus 11. MRP- mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 12. Atlandi Harta- 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 13. Holokaust- käsitleb juutide vastu toime pandud genotsiidi Eestis Teise maailmasõja ajal. 14. ÜRO- 26
oma kätte, siis Suurbritannias tehti vaid väikesed muudatused. Majanduskriisil oli suur roll uue sõja tekkes. USA-st sai 1920.aastal maailmamajanduse juhtriik, kuna tema kahjud sõjas olid olnud minimaalsed ja nii suutis ta muutuda eurooplaste võlausaldajaks. Kuid 9 aastat hiljem puhkes USA-s majanduskriis seoses väärtpaberite hindade järsu kukkumisega. See mõjutas suuresti teiste riikide majandust, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriisist väljumisekss kehtestas USA Roosevelti reformid, mis levisid ka mujale demokraatlikesse riikidesse. Diktaatorlikud riigid väljusid kriisist majanduse juhtimise riigi kätte usaldades. Arvan, et edukaim kriisist väljuaj oli Suurbritannia, kuna sinna avaldas majanduskriis kõige väiksemat mõju. . Ma arvan, et kui inimesed oleksid majanduskriisi ajal mõelnud, et mis neid II Maailmasõja ajal ees ootab, siis oleks nad äkki suutnud sõda ennetada.
Milles seisnes isolatsionism USA välispoliitikas? Paljude arvates olid tänamatud eurooplased süüdi USA'd tabanud hädades. Dominioon koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Koalitsioon valitsus, mille moodustavad mitu erakonda Rahvarinne Prantsusmaal 1930. aastatel fasismiohuga võitlemiseks loodud pahemerakondade ühendus. Sufrazettid Naiste võrdõiguslikkuse eest võitlejad Suurbritannias Uus kurss President Roosevelti algatatud ulatuslik majandusreformide kava Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Totalitaarses diktatuuris kontrollitakse isegi inimeste mõtteid ja inimesed elava d hirmuõhkkonnas. Autoritaarses riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, aga rahvas sageli mingit suurt survet ei tunneta. Kava demokraatia kriisi kujunemise kohta. Muutused ühiskonnas
ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus. See keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu. Sellegi tekkisid kuritegelikud rühmitused ja nende ühendused Ameerikas. Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaatne · Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte. · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle.
Eesmärgiks oli taastada muistse Rooma hiilgus. 8. Mis või kes olid? *agresso- sõjaalgataja ja vallutaja. *Berliini-Rooma telg- 1936. sügisel Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. *komiternivastane pakt- selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda
hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks
aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks Nende sammudega oli juba kujunenud teljeriikide-vastane (ehk Hitleri-vastane) koalitsioon. 3. Atlandi Harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Teherani konverents - Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani
Keinsianismi põhimõteteks olid, et riik peab sekkuma majandusellu (kõigi vahenditega tarbimist laiendama), riik tekitab kunstliku inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti võimuletulekuks 19 000. Oma esimesel võimuloleku päeval sulges ta kõik pangad. Roosevelt sõlmib diplomaatilised suhted NSVLiga, 1935 kuulutatakse välja neutraliteedipoliitika.
Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised. Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline diskrimineerimine, mis avaldus kõikjal - nii rongis kui koolis. · Reformide ajastu. 19 . sajandi lõpul algas Ühendriikides ulatuslik reformiliikumine, mis püüdis ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosevelti ajal tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle ning laiendati riikliku järelvalvet nii mõneski muus valdkonnas. Lisaks sellele astus ta aktiivselt üles ka loodusvarade kaitsmis teemal. Üldjoojntes jätkasid sama poliitikat ka järgmised presidendid. · Muudatused välispoliitikas. 19. sajandi lõpust alates oli Ühendriikide välispoliitika põhiline eesmärk võimu kehtestamine Lääne poolkeral.
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest,
Hoover ei võtnud ette midagi, et rasket olukorda veidigi leevendada. Selle asemel, et inimesed oleksid investeerinud, hakati nüüd senisest enam säästma – võeti raha pankadest välja ning hoiti seda kodudes. Presidendivalimistel aastal 1933 sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaliseks ning võitjaks tuli demokraatite kandidaat Franklin Delano Roosevelt. Oma valimiskampaania ajal kõneles ta ’’uue kursi“ kehtestamise vajadusest USA majanduses. Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud keegi oma raha pangast välja võtta. Lisaks uuele presidendile aitas USA’s majanduskriisist üle saada ka Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu.
a sai USA presidendiks Roosevelt, ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Ise ta asus teostama reforme, selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Dealiks. Selle kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. 1933.a hakkas USA majandus paranema. Börsikrahh 24.oktoobril haaras kauplejaid suur hirm, kõik soovisid oma aktsiad maha müüa, sest riik otsustas suurendada laenuprotsente. Tähtsamad Roosevelti reformid * Kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad ja lubati need alles loaga avada * Riik hakkas reguleerima põllumajandust: põllumeestele maksti selle eest, et nad vähendaksid vilja tootmist * Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse * Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest 3. Demokraatia 1920.-1930. aastail Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda tuntud, mis kujunesid Inglismaal 19.sajandi algul.
ÜRO Jane Leppmets 9.c ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loodi 26.juunil 1945. aastal. Algselt oli selles 51 riiki, kuid praegu on sellel liikmeid juba 193. ÜRO peakorter asub New Yorgis. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Ajalugu ÜRO loodi asendamaks Rahvasteliitu. Üheks esimestest sammudest ÜRO loomisel oli 14.augustil 1941 Roosevelti ja Churchilli avaldatud Atlandi Harta. Sellega nõustunud riigid allkirjastasid 1.jaanuaril 1942.aastal Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni. Organisatsiooni loomine pandi kindlalt paika 1943.aasta oktoobris Moskvas Üldise Julgeoleku deklaratsiooniga. ÜRO põhikiri ehk harta ÜRO aluseks on ÜRO põhikiri ehk harta. Sellele kirjutati alla 26.juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945. Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene,
valituse-poolset rahalist toetust; president Hooveri korraldusel aeti see rahulik meeleavaldus sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste tulemused, mis toimusid novembris. Neil sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaks; võitjaks tuli demokraatide kandidaat Franklin Delano Roosevelt. („Must...) 8 4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT President Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta. („Must...) Samal ajal esines Roosevelt tihti raadios;tema raadiokõnesid hakati tookord nimetama kodusteks või perekondlikeks vestlusteks (ingl k. fireside chats) ja neis avalikustati valitsuse edasine tegevuskava majanduskriisi ületamiseks
Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president . Tema valitsemisaeg oli 4.märts 1933 - 12.aprill 1945. Talle meeldis väga ajalugu . Ta luges palju ja ema õpetas talle keeli. Tema ema oli talle suureks abiks , sest kuni 14.eluaastani õpetas ema teda . Ja siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. See nimi on juba keeruline kuid sellel oli riigi parima erakooli maine . Roosevelt oli eeskujulik õpilane ta oli populaarne sõprade seas kui ka õpetajate. 1899. aastal jätkas ta oma õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal polnud ta enam nii hea õpilane vaid üle keskmise . Suurt huvi hakkas talle pakkuma poliitika . Peale Harvardi ülikooli jätkas ta veel õppimist. Bakalaureuseks oli ta juba saanud ,kuid ta soovis midagi muud siiski . Ta liikus edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Mis oli viimane kool , kus ta õppis. Anna Eleanor Rooseveldil oli tema elus suur roll või õigemini tähtsus . ...
F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5. Seleta mõisted: Compiegne´i vaherahu (lk 8), reparatsioon (lk 9), Berliini-Rooma telg (lk 18), Uus Kurss (lk 23). Compiegne´i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918. aastal ja sellega lõppes sõda. reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale (hüvitismaks) Berliini-Rooma telg 1936. aastal Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia liit. Uus Kurss Roosevelti koostatud tegevuskava. Riik sekkus majandusellu, taastus pangandus. 6.Pildid lk 8, 10, 17-25 ja kaardid lk 14.
Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. 1933. aastal, ajal, mil Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler, oli Einstein parajasti Ameerika Ühendriikides ega läinud tagasi Saksamaale, kus ta oli olnud Berliini Teaduste Akadeemia professor. Ta asus USA-sse elama ja sai 1940 USA kodanikuks. Teise Maailmasõja künnisel aitas ta hoiatada presidenti Franklin Roosevelti, et Saksamaa võib välja töötada tuumarelva, ja soovitas USA-l endalgi alustada sellesuunalisi uuringuid. Lõpuks viis see Manhattani projekti loomiseni. Maailmasõjas toetas Einstein liitlasi, aga mõistis hukka äsjaavastatud tuumalõhustumise kasutamise relvana. Hiljem kirjutas ta koos filosoofi Bertrand Russelliga alla Russelli-Einsteini manifestile, milles rõhutas tuumarelvade ohtlikkust. Kuni oma surmeni
kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Okupeerimine- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine. Annekteerimine- võõra riigi territooriumi (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Uus Kurss- Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava majanduskriisist väljumiseks. Totaalne sõda- isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek ei maksnud midagi, ainsaks eesmärgiks oli sõda võita, sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine. Kollektiviseerimine- talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. 7. Sündmuste järjekord:
tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal. 20.Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus. 21.Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin, Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire. Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks. Sõjakurjategijad kohtu alla. 22.Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945 Saksamaa alistub. 23.Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub. Nagasaklile ja Hiroshimale heidetakse tuumapommid USA poolt. 24.II MS tagajärjed – 1) inimkaotused 50-70mln inimest. 2) sõjakulud. 3) maailma poliitiline kaart muutub. 4) saksamaa okupeeritud aladeks. 5)
*vead noorte demokraatiate põhiseadustes *vead valimisseadustes 2.Mille poolest erinesid sotsiaaldemokraatide vaated kommunistide omast? Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. 3.Mis suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda 1920 aastatel Tääliste valimisõiguse andmine 4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D. Roosevelti majanduskriisist välumise kava e New Deali tähtsamaid reforme: *riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aas...
elu, meeleolu enamasti sünge. Laiemalt levis nn regionalistide looming. Regionalistid olid romantilisemad, nad väärtustasid väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Kuulsaim regionalist oli Thomas Hart Benton. Veel Grant Wood ja Andrew Wyeth. 1929. aasta majanduskriis kukutas kunstnike teenimisvõimalusi katastroofiliselt. 1934. aastal presidendiks saanud Roosevelti uus majandus- ja sotsiaalpoliitika andis neile võimaluse ühiskondlike hooneid kaunistada ja natuke nii teenida. Tööd said ka abstraktsionistid. Mehhiko kunst 1930. aasta seinamaali kunstile Ameerikas andsid olulist eeskuju Mehhiko monumentalistid. Seal oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal olulisel kohal ja enneolematu tasemega. Valitsus andis kunstnikele ise suuri tellimusi seinamaalidele, mis olid poliitilise sisuga. Diego Rivera, José Clemente jpt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
