· Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel, 7 saj. eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani Rooma linna tekkimine · Asub 7 künkal, nende orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja
culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas
poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Orjadel puudusid igasugused õiguse, neid peeti asjadeks. Mars- Rooma jumal ROOMA JA AIANDUSE ABC Rooma villad ja aiad oli ühed maailma suurimad. Nende mõju aiakujunduse arenemisele suur. Mõjutas Inglise aiakujunduse liikumist. Villa Capodilista Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kõige tõsisemad, kalduvad kõrvale sellest skeemist, aga needki sisaldavad, peale obligatoorse "võistluse", alati ühel või teisel kujul ka "pidusöömingu" momenti Rooma teater Rooma teatrite struktuur oli väga sarnane vana Kreeka teatritele. Paljud arhitektuurilised mõjutused tulid Kreekast, kuid siiski leidub spetsiifilisi erinevusi. Näiteks ehitasid Roomlased teatrihooned oma enda valmistatud fundamentaalsetele alustele, seevastu Kreekas püstitati hoone mäenõlvale. Rooma teatrite põhidisain tuleneb Pompei teatrist, mis on alaliselt esimene püsiv teater Roomas. Teatreid püstitati üle kogu impeeriumi tänu Roomlaste võimele mõjutada kohalikku arhitektuuri, sellest tingitult näeme me tänapäeval üle kogu maailma unikaalseid Rooma teatreid. Rooma teatrite ja amfiteatrite vahel esines mõningaid sarnasusi Nad olid konstrueeritud samadest materjalidest, Rooma betoonist ning nad tagasid publikule üle terve Impeeriumi võimaluse vaadata lugematuid etendusi
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/
Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel 7saj.eKr kujunes ladina tähestik ,mida kasutame tänapäevani · Asub 7 künkal,nende orgu rajati turu-ja koosolekuplatsi foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus,Tiberi suudmesse Osti sadam(160) · Linna kujunemine oli järk-järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat(753-509eKr)
Roomaarhitektuur Kärolin Puusild 10. klass Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus 6. sajandi lõpul vabariik Rooma Külad ühinesid 8. sajandil e.K.r Rooma linnriigiks Asutati 753. a, Romulus 6. sajandi lõpul vabariik Rooma vallutas igas ilmakaares Arhitektuuri areng Kreeka mõju Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Arhitektuuri areng Kreeka mõju
arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid
pühendatud kõigi jumalatele auks. Samuti on ta vanim antiikaegne kuppelehitis. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik. Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on nad tühjad. Nissides seisid erinevad Rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. 8. Kirjelda selle sisekujundust ehk interjööri! Kõrgust on hoonel 43m. Kupli tipus on suur ava, mille kaudu saavad siseruumid valgust
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus...............
Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle Etruski tempel erines Kreeka templist, põhiplaanilt lähenes ruudule (kreeka oma oli piklik),
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused,
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.
● Hakkati valmistama koopiaid kuulsatest kreeka teostest ● Idealiseerivam laad ● Polykleitose „Odakandja„ http://kunstiajalugujne.weebly.com/uploads/2/3/8/3/23831424/732454345.jpg?220 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/Erato_monte_calvo.jpg/220px-Erato_monte_calvo.jpg Rooma maalikunst ● Vähem säilinud, kui skulptuur ● Teemad: kirjandus, mütloloogia, loodusvaade, olustik ● Tahvelmaaikunst, mida koguti ● Suurim kunstivaramu Fauni majas ● Pompeji https://europeanhistory.boisestate.edu/images/events/issus.jpg http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja-skulptuur-15-728.jpg?cb=1301547856 http://ffaasstt.swide
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem
VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel
toimusid võitlused loomadega. Sellest ajast on Colosseum varemetes. Ehitatud on Colosseum travertiinist. Sinna peale sai konstrueerida varikatuse. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Alumine korrus oli mõeldud kõrgklassile, siis tulid ratsanikud, rooma kodanikud ning ülemine korrus oli vabakslastuile. Amfiteatril oli 80 sissepääsu, mille kaudu sai rahvas 10 minutiga oma kohtadele. Areen oli veega täidetav. Varikatus. 7. Mis on Panteon? Milleks ehitatud? On tempel. See tempel oli pühendatud kõigile jumalatele.
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine.
(praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus)
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon:
saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond
Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4
Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed hellenism Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed
Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa Proosakirjandus hakkas Kreekas arenema 6.saj ekr peamiselt kolmes suunas: filosoof. , ajalooline ja retooriline.
· Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi) · Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga · Sambaid ühendati kaartega, see moodustas kaaristu ehk arkaadi · Kõige suurejoonelisem ehitis Colosseum · Colosseum - mahutas 50 000 pealtvaatajat, gladiaatorite omavaheliste ja loomade
Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks
kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon
vabakslastu teeneid. · Teised, aga saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7- aastaselt kooli. · Koolis omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirdus. · Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega. · Õpetati neile kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. · Noormehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. · Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima.
Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis neitsist · Kuningas Taaveti suguvõsa · Jeesuse täpne sünniaeg on teadmata · Püha vaimu sümboliks tuli
Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid
Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar.
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Küsimused Rooma 1. Kuhu saadeti ülikute järeltulijad? Miks? 2. Milline oli Rooma perekond? 3. Mida õpetati Roomas poistele? 1. Ülikute järeltulijad saadeti tihti peale Kreekase, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpitlase juures kõnekunsti, et valmistada riigiteestuseks. 2. Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäitus kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naiserele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meesugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui Vana-Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi. 3. Roomas õpetati poistele palju sõjalisi oskuseid. Pärast
ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja astuda ning roomlased said õhutada pingeid oma alluvate vahel. Läbirääkimised ja sõltuvustingimused tehti iga alistatuga eraldi, kus juures selle elukord jäeti puutumata. See oli vajalik, et alistatud alad ei teeks ühiseid väljaastumisi. Rooma armeekorraldus ja selle muutumine. Sõjasaak rikastas ülemkihti, samal ajal, kui talupojad, kes moodustasid sõjaväe peajõu ja pidid aastaid kodust eemal sõjaretkedel viibima, ei suutnud tihti tagada oma
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada
Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda · Thespis ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . · Dionysos Kreeka maiste rõõmude, rikkaliku saagi, veini ja lõbususe jumal, kelle pidustustest arenes välja tragöödia . KREEKA ROOMA ehitus Orgudes, orkestra, skeene Lauskmaal, lava, lavasein,
Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195 km pikk Maanteed rajati otse ja ehitati väga põhjalikult Üldse oli 80 00 km ja 372 teed Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga 37 km järele Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km Via Appia Caracalla term Kõige kuulsam term-avalik saun Ehitati alates III saj. eKr Põrandaküte, saunad, riietusruumid, veini- ja söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult kaunistatud. Ümber park ja lähedal
ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus.....................................................................................
Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud,
Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad
17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
