kuigi lihtsalt. Prantsusmaa on toodetava veinihulga poolest Itaalia järel teine veinimaa Veini valmistatakse põhiliselt viinamarjadest Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Riigikord Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga viie aasta tagant , samuti valitakse president iga viie aasta järel. Muide, president Jecques Chirac on riigipea juba alates 1995. aastast. Jecques Chirac Endine Prantsusmaa president Andorra kaasriigipea Prantsuse ametiaeg kestis 2007. aastani Ta on olnud Prantsusmaa põllumajandusminister, siseministe, gollistide partei UMP peasekretär, peaminister, Pariisi linnapea, Europarlamendi saadik Nicolas Sarkozy Praegune Prantsusmaa president Sündinud 28
algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles siis saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täismine muutub kohustuslikuks. Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Kuidas valitsust moodustatakse · Peaminister - peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning poliitilised traditsioonid.
Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse
Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge Vabariik on riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (näiteks parlament) võivalijad. Keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks Patriits (pater - isa) muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim patriitsidele, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei lihtrahva liige. Vabariigi algul olid võimust eemale jäetud, kuid 265 eKr said patriitsidega võrdsed õigused
Koostati ISESEISVUSMANIFEST (Manifest kõigile Eestimaa rahvastele) mis loeti ette 23. (Pärnus) ja 24. veebruar (Tallinnas). · Veebruar-november 1918 Saksa okupatsioon Eestis. Novembris kutsuti taas kokku Ajutine Valitsus. · Rahvaväe ebaedu põhjused VABADUSSÕJAS seisnesid: 1) vastase arvulises ülekaalus 2) varustuse ja relvastuse ebapiisavuses 3) otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises 4) Meeste madalas võitlusmoraalis (!!) · Riigivanem oli Eesti Vabariigi valitsusjuht ja riigipea aastatel 19211937. · EVKL Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (a'ka VAPSID) · Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Algas VAIKIV AJASTU. Autokraatia (1935. a keelustati näiteks teised parteid). · Saksa okupatsioonil 1941-1944 moodustati kindralkomissariaat. · 1949 märts: KÜÜDITAMINE , 1941 juuli: KÜÜDITAMINE · 1989 23. aug: BALTI KETT (MRP 50. aastapäev) ·
Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi
Koostas: Karmen Jüristo 9b Juhendas: Marek Männik 2009 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Ta algatas reforme ja muutis poliitika läänemaailmale avatuks. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Praegune Venemaa president Medvedev on öelnud, et Gorbatsov on mõjutanud maailma ajalugu. Gorbatsov osaleb tänaseni riigi avalikus elus. Elulugu Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931.a. Põhja-Kaukaasias. Ta oli pärit talupoja perekonnast. Gorbatsov alustas tööd masina-traktorijaamas mehhanisaatorina.Ta õppis Moskva RÜ õigusteadust ja 1952
TEMA ÜMBERKORRALDUSED KANDSID VILJA AMEERIKA MAJANDUSE OLUKORD PARANES, KUID LÕPLIKULT TOIBUTI KRIISI TAGAJÄRGEDEST PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA MÕISTED REPARATSIOON - KAHJU TÄIELIK HÜVITAMINE SÕJA VÕITJALE INFLATSIOON - RAHA OSTUJÕU LANGUS JA HINDADE TÕUS ,,NEW DEALS" EHK ,,UUS KURSS" - ÕIGUSAKTID; REFORMID AGRESSOR - SÕJAALGATAJA JA VALLUTAJA ISIKUD WOODROW WILSON - AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENT 1913-1921 ADOLF HITLER - SAKSA VALITSUSJUHT JA RIIGIPEA BENITO MUSSOLINI - ITAALIA PEAMINISTER F.D. ROOSVELT - AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE 32.PRESIDENT
seadusandlikku võimu ühekojaline parlament, Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Presidendi ametikohta ei loodud. Riigikogus oli kuus suurt ja veel paar väikest erakonda. Erakondade rohkuse tõttu ei suudetud moodustada ühtset parlamenti ja ühe eluiga ei kestnud üle 11 kuu. Seega juhtisid eestit koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei saanud oma eesmärke täide viia. 30ndatel tabas eestit majanduskriis, elu halvenes ning inimesed hakkasid vajadust tundma kindla riigipea järgi vajadust, selleks oli aga põhiseadust vaja muuta. Seda nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 2.Autoritaarne Eesti 1934-1940 Päts ja Laidoner tegid sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseolukord, organisatsioonid suleti, ajakirjandust hakati kontrollima, keelustati poliitilised koosolekudm erakondade tegevus lõpetati, loodi üks erakond Isamaaliit, ülikoolide ja noorsoo liitude üle kehtestati range kontroll. Demokraatia asendus autoritaarse
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 milj...
levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 – uus põhiseadus, valitav riigipea, valimised, pidanuks olema aprillis 1934 märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigi-pöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks.
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
1. Mis on parlament? - Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan- parlament. 2. Kuidas nimetatakse Eesti Vabariigi parlamenti?- Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskants...
ümberkujundamine, sõnumitooja ususpuhastus, uuendusliikumine Kaliif - Muhamedi järglaste Heliotsentrism Päike on kõige rajatud impeeriumi valitseja, keskel, Maa ja teised planeedid muhamedi järglane tiirlevad selle ümber Dzihaad - Islamiusuliste püha Geotsentrism Maa on kõige sõda oma usu kaitseks keskel, planeedid ja Päike tiirlevad Emiir islamimaade riigipea ja selle ümber absoluutne monarh Mosee Islamiusuliste pühakoda
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale, kus 10 aastat tagasi oli Soome. Areng on märgatav! Siinkohal jääb meie igaühe individuaalseks kohustuseks füüsiliselt aktiivne olla ja and aka oma panus sportliku eluviisi edendamiseks Eestis. Soovin uuesti ära märkida ka meie presidendi motiveerituse ja osavõtlikkuse ning loodan, et nii aktiivne riigipea motiveerib järjest enam inimesi kaasa lööma erinevatel üritustel. Kas Eesti on spordiriik või ei ole? Sellele küsimusele ei olegi ühtset õiget vastust.
nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. 11.2 Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.
sisseveomaksud eurooplased ei saanud kaupu müüa ). See tõi esile ka palju hädasid : Kaupadele ei olnud piisavalt tarbijaid. Tööpuudus sellega kaasnes nälg, mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid. Kestis kaua aega ( 5 aastat ) oli vaja riigipoolset sekkumist, riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele. Uus kurss Ameerika Ühendriikides. USA valitsus keeldus esialgu majandusellu sekkumast. Riigipea Herbert Hoover arvas, et majanduselu suudab ise ennast reguleerida. Seda ei juhtunud. 1932. Aastal valiti presidendiks Franklin Roosevelt. Ta innustas rahvast tegema midagi, et elu paremaks läheks. Riigipea ise tegi palju ümberkorraldusi ehk reforme. Selleks koostati tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal'iks. Selle kava loomine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Roosevelti kavad aitasid ka vaeseid ning avati ainult panku, mis suutsid korralikult toimida. 1933
· Looduskeskkonna kaitse · Osalemine rahvusvahelises tegevuses tagamaks inimõigusi kriisipiirkondades 3. Riigivalitsemise vormid 34. Riigivorm e riigikord on riigi korrastuse moodus, riigi väline struktuur. · Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas). · Absoluutne monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. · Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim kuulub peamiselt parlamendile, kõrgeim täitevvõim valitsusele. · Eristatud on ka parlamentaarset monarhiat monarhile kuulub peamiselt vaid esindusfunktsioon - ,
17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige. Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929
palsam - mitmesuguste eeterlike õlide ja vaikude segu panderoll - postisaadetis pankrot - maksujõuetus paradoksaalne - näiliselt mõistusvastane, absurdne paragrahv - §-märk, alajaotis tekstis paralleelne - rööpne; kõrvutine perfektne - laitmatu personal - (asutuse vmt) isikkoosseis petrooleum - põletusaine pidzaama - ööriietus plisseerimä - voltima pokaal jalaga joogiklaas portugallane - Portugali elanik potentsiaalne - varuks olev; võimalik president - valitav riigipea prestiiz - mõjukus pretensioon - nõudlus, taotlus profaanne - võhiklik, asjatundmatu; ilmalik professionaalne - elukutseline progressiivne - edasiviiv, edumeelne propaganda - levitamine; selgitustöö prozektor - helgiheitja psühholoogia - hingeteadus psüühiline - hingeline religioosne, religioosse - usuline renessanss, renessansi - uuestisünni- ajastu (XIV-XVI saj) renessanslik - renessansile omane reportaaz - sündmuste kirjeldus ressurss, ressursi - tagavara, varu
See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja kui ettenägelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale. Jah, me peame vastu. Ärgu olgu kellelgi siin mingit kahtlust. Mu kallid kaasmaalased. Uue aasta hakul on ikka olnud heaks kombeks midagi soovida. Me teame, et need soovid saavad tegelikkuseks siis, kui me ise neisse usume ja neile kaasa aitame. Meie homne on meie endi teha. See ei selgu õnnetina valades, see ei kuku iseenesest sülle. Mul on sel uusaastaööl riigipea ja kodanikuna igaühele meist kolm soovi. Esiteks, ärgu majanduslikku laadi raskused kõigutagu meie ühist usku Eesti riigi alustesse demokraatiasse, seaduste ülimuslikkusesse ja vabadusse. Kui see usk meis vankuma lööb, siis koidab oht ka meie iseseisvusele. Mitte ükski raskus ei õigusta kõrvalteede otsimist ausale valitsemisele, ausale ärile ja kodanikuaususele. Hoopis õigem on vabaneda ülearusest edevusest, ahnusest, võimuihast, kadedusest ja muudest pahedest.
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
Hitler kirjutas ühe raamatu. Hitler sai presidentiks 1932. aastal Adolf Hitler jäi orvuks 8aastaselt Adolf Hitler võttis oma perekonnanime oma kasuisa järgi. Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Päritolu Adolf Hitler sündis 1889 ÜlemAustria piirilinnas Braunaus tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Kuidas Hitler õppis? Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavamin oli-1802 21. Georg Lurich-eesti kuulus maadleja ja olümpiavõitja 22. Jaan Tõnisson-valdas `postimehe' poliitika veerge 23. Johan Köler-eesti maalikunsti rajaja,palvekirjade aktsiooni juht 24. V.Gorbatsov- NKL viimane riigipea 25. A.Rüütel- Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. 26. Eesti taasiseseisvumine oli-20 august 1991 27. Reduktsioon-mõisamaade riigistamne 28. Animism- hingeusk 29. Uusikaupungi- rahuleping 1721 30. Pietism- usuvool luteri kirikus 31. Tartu ülikooli teadusosakonnad olid- arsti-,õigus-,usu- ja filosoofia. 32. Mahtra soda toimus- 1858 33. Stagnatsioon majanduslik,kultuuriline ja poliitiline seisak riigis 34. Dissident-teisitimõtleja ja riigi poolt tagakiusatud isik 35
kõik poliitvangid ja sulges riigi sõjatehased. 1992. aastal hakkas Slovakkia jõulisemalt taotlema autonoomiat. Havel, olles vastu Tsehhoslovakkia lagunemisele, astus ametist tagasi 20. juulil. 1. jaanuaril 1993 lagunes riik ametlikult Tsehhi Vabariigiks ja Slovakkiaks. Havel valiti 26. juulil taas (nüüd juba Tsehhi Vabariigi) presidendiks. Haveli toetusel ühines Tsehhi 1999. aastal NATOga ja saadi kutse Euroopa Liiduga liitumiseks 2002. aastal.. Havel oli kõige kauem teeninud riigipea postkommunistlikus Euroopas. Pärast poliitikast lahkumist jätkas Havel Tsehhi poliitika kommenteerimist ajakirjanduses. Samuti jätkas ta ülemaailmselt inimõiguste eest võitlemist, suunates enim tähelepanu Kuubas, Valgevenes, Birmas ja Venemaal toimuvale. Olles Dagmar ja Václav Havel Fondi (Vize 97) looja, toetas ta humanitaar-, tervishoiu- ja haridusprojekte. https://www.youtube.com/watch?v=CifxGshEq6s Huvitav teada!!! Presidendiks otsustas Havel kandideerida pigem kohusetundest,
- keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd - 01. jaan.1338.a. jõustub uus põhiseadus: ¤ riigipea president, valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks ¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade poolt, osa kuulus sinna ametijärgselt. ¤ Valitsuse ees peaminister, kelle määras president ¤ kui Riigivolikogu avaldas valitsusele umbusaldust võis president vahetada
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
8. loetle Eesti Vabariigi parlamendivalitsusel võitnud erakonnad: 1992 Isamaa 1995 Koonderakond ja maarahva ühendus 1999 - keskerakond 9. nimeta mõned EKP KK esimest sekretäri läbi aegade (ei mäleta kas pidi kronoloogiliselt esitama) N.Karotamm 1941-1950 j.Käbin 1950-1978 K.Vaino 1978-1988 V.Väljas 1988-1990 10. missugused väited on valed: * konstutsioonilistes monarhiates (Suurbritannia, Hollandi, Rootsi, Norra, Itaalia) langeb riigipea valimine ära *Prantsusmaal valitakse president 7 aastaks *USA ülekoda e senat valitakse iga 6 aasta järel 11. küsimus sama nagu I real, ei pea vastama aga kui soovid hinnet parandada, siis võid sealt vastata küsimustele.
SOTSIALISMILEER. 1950. aastate algul oli kommunistide võimu all juba 13 riiki. Neist asetsesid 9 Euroopas (NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania) ja 4 Aasias (Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia). Algul nimetasid nad endid (välja arvatud NSV Liit) rahvademokraatiamaadeks, 1950. a. peale aga sotsialismimaadeks. Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida oma tee sotsialismile. Jugoslaavia arvati sotsialismimaade hulka tagasi, ent ta säilitas oma poliitilise iseseisvuse. STALINI SURM
Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks. Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saa Eestil enam ilmselt olema ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes "kiiksuga" riigipea, kes paistaks silma, nagu seda tegi Lennart Meri. Merlin Saareste 9d 2006
Ajaloo KT küsimused Eesti Vabariik 1917-1940 1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asuta...
18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Philippe Petain- Prantsusmaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea aastail 19401944. Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Woodrow Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921.
relvastus neelas tohutult ressursse, Ühendriikidest jäi NSVL aga üha rohkem maha. Taasiseseisvumise eeldused - * perestroika-ehk muutused, ümberkorraldused. *Glasnost- ehk avalikustamine, hakati rääkima ajaloost nagu see tegelikult oli. Isikud: Juri Andropov- oli Nõukogude Liidu poliitik ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht Konstantin Tsernenko - NLKP Keskkomitee peasekretär aastail 19841985. Mihhail Gorbatsov -oli Nõukogude Liidu viimane riigipea Aleksandr Solzenitsõn - oli üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus"
· Hotellide hinnad algavad 5060 eurost. Sport · Spordialadest on kohalik "suurhertsog" jalgrattasport. · Andy ja Fränck Schlecki - Tour de Francei on luksemburglased võitnud kokku neli korda. · Ainus olümpia kuldmedalist on 1958. aastal Helsinkis meeste 1500 meetrit võitnud Josy Barthel. · Korvpall on jalgpalli järel populaarsuselt teine meeskonnamäng. Luxembourg city - Cathedral Luksemburgi suurhertsog Henri · Luksemburgi riigipea. · Ta on praeguse Belgia kuninga, Albert II vennapoeg. · Ta on abielus Maria Teresa Mestre y Batista- Falla'ga, neil on 5 last. Luksemburgi Suurhertsogi vapp Jean-Claude Juncker · Praegune, 23. Luksemburgi peaminister alates 20. jaanuarist 1995. · Ta on olnud kõige pikaajalisem valitsuse juht mis tahes Euroopa Liidu riigis. Maailmapärand · Luksemburgi linn kuulub UNESCO Maailmapärandi nimekirja, seda selle linuste tõttu.
a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. sarnasused erinevused
Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega
Ajaloo KT EESTI VABARIIK 1. 1920ndad a) 1920. aastatel oli Eesti äärmiselt parlamentaarse riigikorraldusega demokraatlik vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1920. aastal. Sellega moodustati 100 liikmeline riigikogu, mis moodustas valitsuse. Valitsusjuht, riigivanem täitis ka riigipea kohustusi. Parlamendis polnud kunagi ühel erakonnal valitsuses enamust ja seetõttu vahetus valitsus pidevalt, mis tähendas ebakindlat sisepoliitikat. b) Majandus oli 1920. alguses kehva ning teiste riikidega ei õnnestunud mitte mingisuguseid majandussuhteid luua. Majandus hakkas mõne aasta pärast Otto Strandmani ja teiste majandusmeeste abiga paranema ja 1923. aastaks tunnustasid paljud riigid Eestit iseseisvaks. Maareform 1923. aastal tähendas, et
ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijoonis kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja
saavutamiseks on seepärast tingimata vaja valida just selline kärjäär, mis tagab üldse võimaluse võimuni jõuda. Alles seejärel tulevad valimised. Kuid demokraatlikus riigis ei valita eluaegseid diktaatoreid või presidente, vaid valitakse valitseja mingiks teatud perioodiks. Demokraatlikud valimised on massilised. Kodaniku ja valja määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suuremat osa täiskasvanutest elanikest. Ning seejärel peale valimise ja häälte ülelugemist selgub uus riigipea. Teine võimalus võimule pääseda on olla kellegi pärijaks. See on kõigi monarhiate alustala, et iga kord kui valitseja sureb, on kindlustatud võimu kiire üleminek ning kui uus valitseja alustab oma valitsemist ilma mingisuguse viivituseta, ei jää aega teistel inimestel protestideks ega vaidlusteks uue valitseja suhtes. Raskem on pärimine siis, kui pole toetuda oma kuninglikule verele. Peaülesanne on valitsejal muidugi võimu hoida, kui on keegi kord võimu saavutanud
võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le (3). Pensioniea tõstmisega kaasneks ka teisigi probleeme. Halvimal juhul võib elanikkond selle vastu ka protestima hakata. Selliste rahutuste mahasurumine läheks riigile väga suure summa maksma
Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud. Ülemnõukogu ehk parlament ei käinud koos pidevalt, istungid toimusid enamasti kaks korda aastas, sest need inimesed, kes olid nõukogu ülemnõukogu valitud, olid muud põhitöökohad ja istungitel käidi töö kõrvalt. Ülemnõukogusaadikute rolliks oli hääletada etteantud otsuste/seaduseelnõude poolt. Julgeolekuorganid: NKVD siseasjadekomissariaat -> hiljem KGB riikliku julgeolekukommitee
Taani kuningriigi alla kuuluvad ka 1948. aastal autonoomia saavutanud Fääri saared ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa. Ajaloo ja kultuuri poolest kuulub Taani Põhja-Euroopa riikide hulka, looduslikult ja majanduslikult aga Kesk-Euroopasse. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Riigikord Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister. Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades. 2 Majandus
Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste suurriikidega võrdseid õigusi. 1933. aastal astusid Saksamaa
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel ...
vabariiklased ja demokraadid 3. Inglismaa · alates 1952 Elisabeth II Elizabeth II ehk Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 1926. a. Ta on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Barbadose, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saarte, Tuvalu, Santa Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antiqua ja Barbuda, Belize ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna, võrdselt nende kõikide riikide riigipea. Ta on maailma ainus monarh, kes on samal ajal rohkem kui ühe iseseisva riigi pea. · mõjuvõim vähenes, probleemid kolooniatega - Briti Rahvaste Ühendus - 1947 India - kolooniate elanikud > rassiprobleemid - spordi- ja kultuuri- saavutused esile John Lennon, Paul McCartney, Ringo Starr, George Harrison The Beatles - mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
