Riigipea - -- Asutav Kogu PS’e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva –hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud Seadusandlik valitsusel organ
Riigipea ehk presidendi roll parlamentaarses riigis on kinnitada ametisse apoliitilised kõrged ametnikud (kohtunikud, sõjaväe juhtkond, õiguskantsler, riigikontrolör jne), täita tseremoniaalseid- ja/või esinduslikke ülesandeid (kõnede pidamine, autasustamine, kõrgete külaliste võõrustamine jne) ning olla tasakaalustajaks valitsuse ja parlamendi suhetes.
Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine.
Riigipea on president, kelle valib seitsmeks aastaks parlamendi ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu. President on Giorgio Napolitano, peaminister on Romano Prodi ja iseseisvuse saavutas Itaalia 17. märts 1861 aastal.
Riigipea on president. Seadluseandlusorgan on kahekojaline parlament (Saadikutekoda ja Senat). Presidendi valivad 7 aastaks parlamendi mõlema koja ja maakondade esindajad, parlament valitakse üldistel ja otsestel valimistel viieks aastaks.
Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka päritavate võimuvolitustega monarh.
Riigipea on monarh, kuningas või kuninganna, kuid valitsusjuhiks on peaminister. Tegelikult on võim pigem peaministri poolt valitud parlamendiliikmetest moodustatud valitsuskabineti kui kuninganna käes.
Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid.
Riigipea on täidesaatva riigivõimu omalaadne kõrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on kõrgeim täidesaatva riigivõimu tasand riigis, kuid võib olla ka valitsuse juht.
Riigipea – president 2) Mõisted: Fraktsioon (ühe erakonna parlamendi esindus), komisjon (seaduseelnõu), Reform & IRL = Koalitsioon, teised = opositsioon, portfellita minister.
Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
