seadused, mis annavad meile teada, milline võimukord oli tol ajal Mesopotaamias. Seal leidub kuulsaid väljendeid nagu silm silma vastu ja teisi. Hammurapi Jumala ees/Kuningas Hammurapi seadusesteel (allikas: http://media.web.britannica.com/eb-media/89/82589-004-E3B2BDC0.jpg ) 1.3. Assüüria kultuur Kunsti õitseng algas kuningas Assurnasirpal II ajal IX sajandil eKr. Arhitektuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Arhitektuurivormid olid küll lihtsad, kuigi reljeefid olid rikkalikult kaunistatud. Hakati kasutama võlvkonstruktsiooni, sambaid kasutati harva. Väliselt sarnasesid lossid kindlustega. Assüüria lossidest kõige suurejoonelisem oli kuningas Sargon II loss Horsabadis (ehitatud VIII saj. eKr.). Sargon II loss rekonstruktsioon (allikas: http://cache2.artprintimages.com/p/LRG/45/4548/2OFDG00Z/art-print/reconstruction-of-the-palace-of- sargon-ii.jpg ) 10 hektari suurusele alale ehitatud loss koosnes 210 ruumist, mis paiknesid kokku 30 suurema
GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietus...
Jumalad on ümbritsetud veetlevatest ja lõbusatest naistest. Kunst tahab rõhutada, et kõik kordub. Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. ·Pinnakunst: egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus
NB! Sarnaste leidmiseks ei pea kasutama allikana ainult "Väikest kunstiajalugu", materjali leidmiseks võite ka googeldada! 2. Tuua välja silmatorkavamad erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel! 1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri,
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid...
Väike nägu ja suured silmad. Mis on enkaustika? Maalikunsti tehnika - Vahamaal. Mis on tahvelmaal? Tahvelmaal on teisaldatavale alusele maalitud teos. Mis on ikonostaas? Piltidega kaetud kirikuseinad. Kuidas iseloomustaksid bütsantsi Kasutati kalleid materjale. Ümarplastika puudus tarbekunsti? va reljeefid elevandiluust. Raamatumaalid . Kaunistati ja nikerdati raamatukaasi. Millist kunsti mõjutas bütsants kõige Vanavene kunsti. Vanavene kunst päris bütsantsil enam ja miks? koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid ning bütsantsi kunst elas edasi vanavene kunstis. Miks on Bütsantsi kunsti vähe Kui kõik langes türklaste võimu alla muutsid säilinud
o Loetakse maailmaimede hulka o 55 m lai ja 109 m pikk kolossaalne dipteer o Ehitamist alistati VI sajandil o Templi põletas 356.a Herostratos o Ehitati uuesti üles Aleksander Suure ajal o 18 m kõrguste sammaste tüvese alumise osa kaunistatud reljeefidega • Apolloni tempel Didymas o 494.a hävitasid pärslased o Ehitati hiljem taas üles KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid – stiil üsna puine ja abitu. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Seisvate figuuride kõrval ka istuvad. Vanema joonia koolkonna parimaks näiteks on harpüiade monumendi reljeefid Lüükias. Peloponnesose (dooria) kunstnikel oli suur tähtsus alasti inimkeha kujutamise probleemi lahendamisel. On leitud arvukalt alasti meesfiguure (kuros),
Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka
Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulasim. ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Monumendid, kuulsaim titiuse triumfikaar 16. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? Sammas on hauakambriks, 38m kõrge, peal suursugused reljeefid 17. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? Kujutati valitsejaid suursuguselt
Ehitati alates III saj. eKr Põrandaküte, saunad, riietusruumid, veini- ja söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult kaunistatud. Ümber park ja lähedal spordiväljak Mahutas 3000 inimest IV saj. pKr oli Rooma linnas 1000 sauna Caracalla termid Caracalla term Triumfikaared Constantinuse trumfikaar ehk võidukaar Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades
linna armastatud kontserdipaik. Praegu viiakse seal läbi erinevaid kirikutalitusi näiteks nagu: ristimine, meeleparandus ehk piht (regulaarne pihiaeg on pühapäeviti kell 16-17:30 pihitoolis), kinnitamine ehk konfirmatsioon, abielu ja laulatus, armulaud, haigete salvimine, matus, õnnistamis- ja pühitsemistalitused. Samuti toimub missade ette lugemine. Meie arvates kirik näeb välja väga tavaline. Väliseinu võiksid kaunistada reljeefid, värvilahendus tundub kiriku jaoks liiga sünge olevat. Allikad: http://www.eliisabet.ee, http://www.eelk.ee/~eelk96/tekstid/ajalugu.htm K.Grib R.Randväli
Kuju ees oli suur kuid madala veega süvik millel oli kaks mõtet – et valgustada kambrit paremini ja hoida parajat niiskustaset et säilitada elevandiluud. Süviku lõige templipõrandal on tänapäevalgi näha. Ruumi, mis ümbritses Athena kuju, nimetatakse cellaks. Cella 12 m kõrgusel asuval friisil kujutati jumalanna auks peetud pidustuste rongkäike. Tervet templit ümbritses friisina mütoloogilisi ja ajaloolisi sündmusi kujutavad reljeefid. Templi otsaviiludel asusid skulptuurigupid, mis kujutasid jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast ja Athena ja poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast. Pärast kuju kadumist tehti selles päris mitu koopiat , üks nendest asub Nashvilles,Tennesee´s. Kuigi koopia mis on pannud paljud kulme tõstma ilmus Rooma impeeriumisse väga vähe aega pärast seda kui originaal kaduma läks ning mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Paljud usuvad et see ongi originaal kuju
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks: Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri.
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m
kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse.Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur ja klassikaline templi tüüp kujunes välja samuti Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk.Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu.Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega , sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks.Mõne templi värava ees seisid päikese- jumalatele pühendatud obeliskid.Egiptuse tempel koosneb kolmest põhiruumist : lahtisest sammasõuest , põiksaalist ja pühamust.Egiptuse Templite kõige uhkem arhitekuuriline element oli sammas.Samba ülaosadele anti stiliseeritult lootose, papüüruse(pungade või õite) ja palmi vorm.Suurimad ja kuulsamad
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
Just koopiate jägi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. · Kultuurid pidid olema hästi täpsed ja loomutruud Monumendid · Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju · Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlustest daaklaste vastu. · Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.
ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templikompleks oli jumalakoda ning sümboliseeris ühtlasi universumit. Arhitektuuris kajastusid põhielemendid: vesi, päikesepaiste, tähed, metsad ja templi sisemuses- pimedus. Egiptlaste uskumuste kohaselt võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad soovisid kindlaid varjupaiku- templeid, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Templitel olid maavaldused, koolid ja
Mis on friis, kus asus, kuidas kaunistati erinevate stiilide kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine puhul? Templi ehisriba, mis asub talastiku peal ja mis on inimestele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi kaetud reljeefidega. Dooria stiilis friisil triglüüfid ja hiiglaste-kükloopide kätetööks. Kuulsaim värav Mükeene metoobid, joonia stiilis kogu ulastuses reljeefid, korintose Lõvivärav, millel on reljeef kahe samba najale nõjatuva stiilis templil ei olnud friisi. elukaga. 13. Mis on kapiteel, kus asus, kirjelda (joonista ) erinevate 5. Mille poolest Peloponnesose poolsaare lossid erinesid Kreeta stiilide kapiteelid. Kapiteel on samba ,,pea", asus samba saare paleedest? Millest see oli tingitud? Kreeka paleedel ülemises otsas
Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus · N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud Kadrioru lossi ümber oli suur park (prantsuse stiilis park) Tänapäeval osaliselt park restaureeritud · 1 rokokoostiilis kujundus (Põltsamaa loss) mis on II maalimasõjas hävinenud · Orvandid ja pastelsed värvitoonid · Taastatakse praegu gooti stiilis · Lk 177 · Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade
Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud). Selle ümber reljeefid, daaklased (rumeenlased) nende keel romaani keel, lähedane itaalia keelele. Järelikult daaklaste kultuur tuli rooma aladele nii võimsalt, sest mõjutusid keeliti suured. · Maison Carre (1. sai pkr) · Pantheon (118-128 pkr). Roomas üks suurem kuppelehitis. Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi. Praegu katoliku kirik. Kasseteeritud laed valgusavadega. · Caracalla termid (212-216 pkr) 1)frigidaarium
värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendistes, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Vaaraote kujutamisel olid väga kindlad reeglid. Istuvad troonil, keha joiak jäik, käed sirgelt all, peopesad rusikas või rinnal. Pilk on otse kaugele. Orjade ja talupoegade kujut.-hoiak, liikumine vabalt. E.Reljeef-madalreljeef, aga sageli olid kujutised koondunud kivisse süvendatult.(süvendreljeef) Reljeefid olid tihti ereda värvilised, pildile lisati hieroglüüfe. Pea, jalad, käed küljel, keha otse. Inim. Kehaosasid kujut. Külg või otsevaates, olenevalt selle vaate ar usaadavusest. ECHNATON-tegi oma riigi, kus oli ainult 1 jumal-päikesejumaö Vaaraosid hakati kujutama üleni.[päikese lemmik]
sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) ...
50 000 pealtvaatajat. Panteon - Fortuna Virilis hiigelsuure kupliga ''kõigi jumalate tempel''. Skulptuur Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mesopotaamia Skulptuur * Reljeefid ja kujud * Stelid ja vabafiguurid * Paleede seinad Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Selliste raskete võlvide kandmiseks oli tarvis tugevaid sambaid või mitmenurkseid tugisambaid e. piilareid. Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. SKULPTUUR.MAALIKUNST Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult. Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele.
Paleed olid väga suured ja võimsad. Mesopotaamlased õppisid enne teisi tegema kaari ja võlve, kuna neil endil polnud puitu ega looduslikke kive lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. RELJEEFIKUNST Paleede seinu kaunistasid reljeefid. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.
Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
tavasid. Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar Peetakse parimaks arhitektuuri mälestiseks. kaunistatud 575 mitmevärvilise lohe ja härja reljeefikujutisega. Materjalina kasutati müüride katmisel värvilise vaabaga glasuuritud liht ja reljeeftelliseid. Tehtud kollastest ja sinistes tellistest, mis olid glasuuritud. Peal loomakujulised reljeefid. Semiramise rippaiad (savist) Koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Aiad asusid laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist
kindlusi ja templeid põhiliselt.(kuulsaimad Marduki tempel, Sargon II loss, Ishtari värav). Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid. Suureks täienduseks olid kaared ja võlvid. Skulptuur enamasti reljeefid kujutati valitsejaid, jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi.. Kunst lõppes Pärslaste vallutusega. 5.EGIPTUSE KUJUTAV KUNSTEgiptuse kultuuri kunst põhines kaanonil, kaanon reeglite ja mudelite vormid, mis püsisid 3000a, kaanoniline kunst säilitab traditsioonilise ühiskonna ülesehitust ja eneseteadvust. u 3000 a e.Kr (Lõunaja Põhja Egiptuse ühendamine) kuni 30 e.Kr Rooma riik alistab Egiptuse
Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST Tantsiv Shiva Henna Detailirikkus Templid seest TÄNAME TÄHELEPANU EEST! !
paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda. Kokkuvõtvalt Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt SuurTallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks.
(Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised, inimfiguurid egiptuse poosis, populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika:värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi. Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis
Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks) Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene. Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja
Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga
tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas. alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja pühakute pilte. Kasutati brokaatkangast-riie, kuhu on sisse kootud hõbe-ja kukdniidid. Kõik pidi olema rikkalik, isegi reljeefid olid elevandiluust. bütsants mõjutas väga palju vana vene kunsti. Vana-Vene kunst Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev. 9-17 sajand säilib ta täiesti iseseisvana ja on erinev lääne kunstist, sest Venemaa oli suhteliselt suletud.Idaslaavlastel tihedad sidemed Bütsantsiga, sealsed kunstnikud arendasid kunsti ja vana-venes võeti vastu ka bütsantsi õigeusk.
See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli). Sagedasti võib märgata reljeefe ka siseruumides, eriti piilarite kapiteelidel. Romaani stiilis polnud reljeefid lähedalt vaatamiseks mõeldud ja just see aiatb seletada nende üldistavat vormi. Skulptuuris eelistati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutamist
Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning kaks tiivulist hobust; jumalanna jalge ees puhkab suurel kaunistatud alusel Erichthoniose madu. 12 meetri kõrgune kuju seisab suurel kaunistatud alusel ning on valmistatud elevandiluust ja kullast: ainuüksi mantel kaalub terve tonni! Elevandiluust osade säilitamiseks peab õhk templis olema kogu aeg niiske, seepärast asub seal bassein. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moseena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus
· Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma
Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. · 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. · Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") · Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu,
nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega. Legendi järgi lasi Knossose ehitada kuningas Minos, selleks et anda elukoht enda naise patust sündinud poolsõnnist pojale Minotaurusele. 16. Kirjelda Kreeta kujutavat kunsti. Milles seisneb selle eripära? Vaba ja loomulik väljendusviis (erinevalt näiteks Egiptusest). Värviküllased einamaalid, reljeefid. Pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. On jumalannade kujuksed kodude kaitsjad - Üsna edevad. Kujutati loodust. Härja kujutamine kunstis viljakus ja elujõud.
Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss" Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmoristornamentika ja figuuridega (pikad jäsemed, saledad kehad ja väikesed pead). ,,Chenonceaux' loss"
Fourth level Fifth level Elevandiluust reljeef Omapärased ja kergesti Click to edit Master text styles äratuntavad on bütsantsi Second level Third level sambakapiteelid, mida Fourth level Fifth level katavad peened reljeefid. http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/skulptuur/pildileht/pilt3.html http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm Tänan kuulamast
ISESEISEV TÖÖ 1: MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE KUNST VÕRDLUSÜLESANNE Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuuride omavaheline võrdlus. Mesopotaamia asus kahe jõe-Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Mesopotaamias oli tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised. Osad neist olid põletatud, kuid kuivatati ka päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol aj...
· Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt
tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega. 4. Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused. a. Elevandiluu- ja puunikerdused b. Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid c. Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6. Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal. Asanti 1. Kujunes välja Guinea lahe piirkonnas hõimuriikide liit Asanti Konföderatsioon 2. Tegelesid peamiselt maaviljelusega 3. Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine, juveliiritööd 4. Suured kullamaardlad Kullarannik 5
Leiutised: ratas, kiilkiri (savitahvlitel). Maailma esimene eepos ,,Gilgamesh". Rosetta kivi kiilkiri, vanakreeka, egiptus (asub Inglismaal British Museumis). Arenenud matemaatika, astronoomia. Mehekujukesed iseloomulik võimusümbol habe. Vana-Babüloonia tsivilisatsioon Kunstist pole palju säilinud. Hammurabi seaduste steel Jumal ulatab seadustega savitahvlid, Jumal võimsam kui valitseja. Asüüria tsivilisatsioon Ühiskond oli ülesehitatud sõjale. Sargon II loss reljeefid kujutavad jumalaid ning Sargonit jumalatega suhtlemas, lõvijahti. Karmid ja jäigad poosid, samas loomade kujutised realistlikud. Lossi väravate juures astetsevad hübriidloomad (3-st loomast), mis ühendavad erinevate loomade tegevusi. Valitsejat kujutati ebamaiselt, sellega tõstes tema erilisust. Tsikuraat templi tähtsaim osa (astmikpüramiid, mille tipus asub pühamu). Uus-Babüloonia tsivilisatsioon Paabeli torn jumal Marduki templi tsikuraat (90X90X90 m).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
