tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel
Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt. Konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu
sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu. ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e.Kr). Neil kujutati peamiselt loomi härgi, lehmi, hirvi, hobuseid arvatavasti seetõttu, et jahiloomadel oli ürginimeste jaoks eriline tähtsus. Materjal ning värvid, mida kasutati, olid pärit loodusest. Joonistused on instinktiivsed, tehtud enne, kui õpiti üldse tundma geomeetriat. Kunstiga tegelemise põhjusteks arvatakse olevat religiooni (ürginimese usundiks oli tõenäoliselt a n i m i s m , millega kaasnes m a a g i a , ning näiteks loomade kujutisi
kaunistamiseks kasutati ornamenti 10.Mis on megaliitilised ehitised? Milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. 11.Nimeta kuulsamaid megaliitehitisi? Kuulsaim kromlehh on Inglismaal Stonehenge' is ja menhirid Prantsusmaal Carnacis Vana-Mesopotaamia, Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asub? Mesopotaamia tähendab "jõgedevaheline ala". Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad? Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle. 3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid.
Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Siiani on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. · Keldid Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil e.Kr. Väike- Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele. Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju.
1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju küpsetas ära, st konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia. Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid arusaadavaks 19. saj lõpuks. 20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich
( sümboolselt isegi valitsejad ). Niisutussüsteem andis alade haldajatele kogu rikkuse, sest sealt saadud vee eest pidid tasuma kõik - kas siis riigile või templitele. Maapõuevarasid oli Mesopotaamias vähe - üldse ei olnud metalli, ehituskivi ja - puitu sai ainult põhjapoolsetel aladel, enamasti veeti see aga sisse. Peamiseks maapõuevaraks - ja seda oli kõikjal ning väga palju - oli savi, seetõttu polegi midagi imestada, et Mesopotaamia rahvaste esemelist kultuuri nimetatakse savikultuuriks. Savist olid elamud ja nõud, savitahvleid kasutati kirjutusmaterjalina, savist vooliti skulptuurid. Mütoloogiagi tugines savile ( jumal olevat voolinud esimese inimese savist ja puhunud talle elu sisse ). Teiseks rikkalikult ( küll vähem kui savi ) esinevaks maapõuevaraks oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
Kõik kommentaarid