My_result = k>5 ? 10 : х*у; Algoritm: ◦ Sisestame klaviatuurilt kuu numbri ◦ Kui on Kevad, siis väljastame ekraanile, muidu ◦ Kui on Suvi, siis väljastame ekraanile, muidu ◦ Kui on Sügis, siis väljastame ekraanile, muidu väljastame Talve. Kui mõni tingimus tagastab tõe (true), siis järgmisi kontrolllauseid ei täideta. Juhusliku arvu loomiseks kasutame Random tüüpi muutaja. Random rand = new Random(); int temp; temp = rand.Next(100); Next meetodil on 3 varianti: 1. rand.Next(); tagastab positiivse täisarvu 2. rand.Next(max); juhuslik arv 0 kuni max-1 3. rand.Next(min , max); positiivne täisarv vahemekus min kuni max-1. Reaalarvu saamiseks on käsklus NextDouble. Kui soovida mõnda muud vahemikku kui nullist üheni, tuleb saadud arv lihtsalt soovitud suurusega läbi korrutada.
probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis on looduslik, on ka loomulik ja häbeneda pole midagi. Autor ei pelga rakendada fantaasiat ja ette võib tulla üsna utoopilisi seiku. Näiteks on näidendis ,,Latern" terve rand täis uhutud vaate, mille sees peituvad mehepojad, igaüks isemoodi veider. ,,Ristumine peateega", mis on Tätte kuulsaim näidend, räägib üksildasest mehest, kelle väike metsamajake on täis dollaripakikesi, mis ta omasõnul kalalt sai. Selliseid olukordi just iga päev ette ei tule. Tätte on loonud veel palju värvikaid karaktereid, kes üldisest massist vägagi silma hakkavad. Olemuselt on nad kõik nagu inimesed ikka, kuid erinevalt tavainimestest ei karda nad kõiki oma
sajandil. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. Kopli kalmistu n 18. sajandil rajati Koplisse Oleviste ja Niguliste koguduse kalmistu n Ehitati üle 30 kabeli, mis olid väga detailirohked ja ilusad n 1950. aastal raiuti enamik ehitusele ette jäänud metsa maha ning sinna asemele rajati sõja- ja laevatehased. n Ehituse käigus purustati paljud väärtuslikud kivimonumendid Kopli kalmistu Stroomi rand Kopli laht Kopli liinid Pelgulinna sünnitusmaja Kalamaja Eelised Rannaalad on puhtad ning ilusad Tänavad ja teeääred on enam vähem puhtad Ilusad haljasalad ja pargid Puudused Autosid ei saa parkida elukoha lähedal (see probleem esineb kõikides linnaosdes) Vähe kõnniteid ning rattateid
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
mõistliku hinnaga. 5.Teekond lennujaamast hotelli on 21 km ja google järgi saab selle läbida 26 minutiga. Seega telliksin ma seal takso ja läheksin hotelli, ka enamus kohalikke sõidavad minibuss-taksodega, sest need on väga soodsad. Hiljem kesklinna minnes läheksin ma jala, sest mu hotell asub kesklinnale üpris lähedal. 6.Kaplinna ajavöönd on GMT +2 ehk on Eestiga samas ajavööndis. 7. Lõuna-Aafrika Vabariigis kehtiv rahaühik on rand (ZAR). 1euro=17,75 randa 8. Kaplinnas peaks inglise keele oskusega hästi hakkama saama. Nagu eespool mainitud on riigis kasutusel 11 keelt, kuid levinumad on inglise ja afrikaani keeled. 9.Vaatamisväärsused: Raekoda – asub Greenmarket väljakul, kus on 17. sajandi hollandi ja flaami maalikollektsioon. Castle of Good Hope –Hea Lootuse loss on Lõuna-Aafrika vanim ehitis. Kirstenboschi botaanikaaed Rannad/looduspaigad mida sooviksin külastada: Hea Lootuse Neem Table Mountain ehk Laudmägi
liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega kaetud, sest vesi on kergem, kui pinnas), ainsaks takistuseks gravitatsioon, kuid arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist poleks, olgugi, et see kosmoselaev peaks olema ehitatud ilma ühegi mutri, poldi ja klambrita
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Punane ja Must Stendhal Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1.Raamat räägib ühest 18-aastasest puusepa pojast Julien Sorel'ist , kes unistab ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale
Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pära...
Seal käivad nii harrastajad, kui ka niisama vaatlejad. Teine, mis noortele loodakse on pallimängude väljakud, kus veedetakse samuti palju aega. See kõik on väga hea, kuid oleks parem, kui erinevad vabaaja veetmis vormid oleks ühes kohas koos. Siis saaksid noored valida tegevusi või neid muuta. Hetkel on platsid erinevates paikades, mis tähendab, et muu tegevuse jaoks on vaja sõita teise kohta. Suvel on peamiseks kohaks rand. Kes mängib võrkpalli, kes päevitab. Alati on neid, kellele need tegevused ei meeldi. Nendeks on kriminaalsed noored, kes oma vaba aega sisustavad asjade lõhkumise ja probleemide tekitamisega. Andekaid noori on palju, kellest tulevikus võivad sirguda head ametimehed või sportlased. Noori peab toetama ja õpetama, kuna nendest oleneb, milline on meie tulevik. Noortel võivad olla paremad ideed, kui mingisugusel keskealisel mehel, kes arvab suure laua taga, kuidas noortel parem oleks
kinnipidamist. Eesti olümpiakoondis Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937 1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilas...
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi j...
Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid,
(kahe kroonine) ning metall (nael). See maal oli ka päris hästi tehtud. Malle Kupits oli oma maalil ,,Krooks" kujutanud konna. Huvitav oli see, et konn oli kuskilt ajakirjast välja lõigatud ja ümbertringi ära värvitud nii, et seal oli kujutatud konna tiigis ujumas. Ilme Armuand aga oli teinud maali ,,Üksi rannal", millel oli naine rannas. Selle maali juures oli kasutatud paberit, akrüül värve, tekstiili ja liiva. Naise bikiinid olid tehtud tekstiilist, rand liivast ja taustaks oli loojuv päike. Üldmulje sellest kunstinäitusest oli väga hea ning võin öelda, et see ei jää mul viimaseks külastuseks.
Retsensioon Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd. Üheks lemmikuks oli Lüüdia Vallimäe-Marki õlimaal "Rand". See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline. Külastasin ka ise sellel suvel esmakordselt Ruhnu saart. Seal toimus ig...
Läänemeri. Enricke Raul Havasaar. 6 k klass. Pärnu Vene Gümnaasium. 2015. Länemere asend ja ümbritsevad riigid. Eesti on mereäärne maa. Läänemeri ümbritsevad riigid on Poola,Saksamaa,Taani, Rootsi,Soome,Eesti, Läti,Leedu,Venemaa. Läänemeri piirab Eestit läänest ja põhjast. Länemere vesi. Läänemerd loetakse riimveeliseks. Riimveeline on selline veekogu , kus jõevesi ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanis. Läänemere mõju ilmastikule. Ilmade kujunemist mõjutavad õhumassid. Mandri k0hal tekkinud õhumass 0n tavaliselt kuiv. Mere k0hal m00dustavad aga niisked õhumassid. Läänemere rannik. Rannaj00n 0n maismaa ja mere vaheline piir. Eesti rannik 0n laugrannik. Laugrand 0n madal,enamasti liiva- või kivi rand. Vetikad läänemere elustikus. Merevetikad 0n merel00madele asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes valmistuvad f0t0sünteesi käigu...
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla
Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.....................................................................................................................6 4.Vilsandi rahvus...
Eduard Tubin. (1905-1982) Kodanliku perioodi viimasel aastakümnel hakkas eesti muusikute peres andekalt kirjutatud teoste ja aktiivse dirigenditegevusega üha rohkem silma paistma Eduard Tubin. Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Ivanhoe Walter Scott Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1. Romaani `'Ivanhoe'' sündmused arenevad 12. sajandil, mil Inglismaal käis võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus põimub omakorda vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel.Konfliktid on seega ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Lisaks sellele jätkus tol ajal võitlus kuningavõimu tsentraliseerimise pärast- seega ei puudu ka poliitiline tasand. 2
9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand " · Veljo Tormis "Luigelend " · Eduard Tubin " Barbara von Tisenhusen" Eesti ooperidirigente : · Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a. said nendest kutseteatrilised seltsid. 4
Postimpressionism Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus,
Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud
Aadu Hint Koostajad: Põlvnemine ja kujunemine Aadu Hint,õieti Adolf Edmund Hint (10. jaanuar 1910 Külasema 26. oktoober 1989 Tallinn) Kodukohaks pidas siiski Lümanda vallas asuvat Kuusnõmme küla. Sealne loodus ja meri on A. Hindi kujunemises suurt rolli mänginud. (Muide ka paljud kunstnikud on seda piirkonda atraktiivseks pidanud) A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi...
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4 Positiivsed küljed Negatiivsed küljed • Ei vaja keskmise palga kasvuga muutmist • Aitab kaasa elanikkonna • Lihtne arvutada sissetulekute ebaproportsionaalsele • Saades palka mitmest jaotamisele millest,
Adolf Hitler Lily-Ann Rand 2015 Adolf Hitler Austriast pärit 1934-1945 oli ta Saksamaa diktaatori ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933-1945) ning tiitliga riigipea Süüdistati 2 maailmasõja vallapäästmises Aitas luua sõjalis-tööstusliku kolmpleksi Suutis oma kõnedega kaasa haarata Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunkeris enesetapu Lapsepõlv Oma päritolust ja elust enesest enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse “Nad ei tohi teada“. „“Kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen“ Oma vanemate kodu Austria Metsaveerandikus laskis ta suvel 1930 a evakueerida ja hävitada. Raias sinna sõjaväepolügooni Võimuletulek 1919. aastal asutas väike äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku töölispartei, ning 1921. aastal sai selle juhiks Adolf H...
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunst...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
põhjustas ja kõik see, mis sellele järgnes, on läinud hinge teistele riikidele, kes seetõttu on löönud meie kodumaaga mesti, et teist korda midagi taolist ei juhtuks. Eesti on tuntust kogunud ka oma kauni looduse ja huvitavate vaatamisväärtustega. Inimesed üle maailma teavad, et sellesse riiki tasub puhkusele minna, kuna eriti veel suvisel ja talvisel ajal on Eesti maaliliselt ilus. Kindlasti on meie riigi tuntuimad külastuskohad Tallinna vanalinn ja Pärnu rand, kus on igal suvel meeletult hea lõõgastuda. Pole kahtlustki, et Eesti jätkab oma nime kuulutamist üle maailma ning aina rohkem ja rohkem inimesi hakkab meie riiki külastama iga-aastaselt. Võib kindel olla, et keegi, kes on siia riiki juba sattunud, see tahab siia tagasi ka tulla, kuna meie riigi õhkkond ja inimesed on niivõrd head, et see külastus jääb kauaks meelde ja sealt see juba ära ei kao.
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. ·...
Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem materjal settib kas kuskil vahepeal või suudmeveekogus, osaliselt ka lahutub
Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus.
Kiirpilt Juhan Liivi luulesse Kirjanduslikku tegevust alustas Liiv luulekatsetustega ajakirjanduses. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luule...
POSITSIONEERIMINE (kuidas inimestele pähe pugeda ) Positsioneerimine on korrastatud systeem, mis aitab leida aknaid inimeste peas. See on rajatud põhimõtetele, et kommunikatsioon saab toimuda ainult õigel ajal ja õigetel tingimustel. Lihtne viis inimeste teadvusesse jõudmiseks on jõuda sinna esimesena Selle põhimõtte paikapidavust saab tõestada esitades endale mõned lihtsad kysimused, kes oli su esimene õpetaja , kes oli teine kes astus esimese inimesena kuu pinnale (loomulikult Neil Armstrong, kes oli teine , siit tuleneb , et meie peas ja mõtteis esimesena positsiooni sissevõtvat infot kohaltliigutada on raske. nÄITED *fotograafias Kodak *Koopiamasinates Xeroks *Koolajookides Coca-cola *Siit tuleneb esimene asi, mida on *"sõnumi igavesest ajast igavesti mällu söövitamiseks !" vaja ei ole üldsegi mitte sõnum vaid teadvus. Mälu , millele ei ole jätnud jälge kellegi teise brändi. MIKS OLLA ESIMENE ? * raske viis ennast kellegi mällu...
Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga. Tuleks arvesse võtta ka seda, et populatsioon on praegu 35% suurem. Selle joonise põhjal on põhjust uskuda, et hoolimata suurest nõudlusest kullale täna võib see veelgi kasvada tulevatel aastatel. Siin on mõned mõtlemapanevad faktid kullast täna.... · The Rand taastöötlus Lõuna-Aafrikas on üks suurim maailmas, nad ennustasid oma selle aasta müüki 1 millioni untsini. Kõlab nagu väga suur hulk, kuid see polegi nii suur kui mõelda sellele, et 1974 kuni 1984 vahes müüsid nad stabiilselt 2.6 millionit untsi aastas, arvestades ka seda, et populatsioon oli 35% madalam. · U.S Mint, USA vermimiskoda, neil on raskusi nõudluse katmisega, kuigi nõudlus on vaid natuke kõrgem ajaloolisest keskmisest.
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. ...
võites sellega paljude inimese südame, kes mäletavad seda laulu tänase päevani. Me oleme samuti korraldanud regulaarselt üldlaulupidusid juba 19. sajandi teise poole algusest. 2014. aastal käis Eesti üldlaulupeol rekordarv inimesi - ligikaudu 200’000 inimest. Suure rahvaarvukusega üritus on ka Weekend Festival Baltic, kuhu tuleb kokku rahvast üle kogu maailma. Nagu ka 2015. aastal, oli ka 2016. aastal Weekend Festival Balticu toimumiskohaks Pärnu rand. Üheks kõige suuremaks saavutuseks on olnud ka sport ja olümpiamängud. Nii mõnigi Eesti tuntud sportlane on võitnud maailma olümpiatel medaleid, näiteks Rio olümpiamängudel, kus me saime sellel aastal pronksmedali. Pronksmedali tõid koju neli sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti.
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
efektiivsust ning käsumajandust kui maksimaalset õiglust otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane. 5 3.02.2014 KESKKOND KESKKOND
Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ N ja 23 19´ E Bulgaaria pealinna Sofia kaugus mu kodulinnast, Tallinnast on 2436 kilomeetrit. Kellaaja erinevus:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING referaat ,,Metallide termotöötluseks kasutatavad seadmed" Õppeaine: Metallide termotöötlus ja seadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Üliõpilane: Gerda Rand Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 Tööstusahjude tüübid Vannahi Vannahjud on vaba tööruumiga ahjud, mille alumine osa on ehitatud vannina. Vannahjude kasutusala on materjalide sulatamine. Terast toodetakse martäänahjudes, mitmesugused vannahjud on tarvitusel värvilises metallurgias. Suurimad neist on peegeldusahjud pikkusega 30..
Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi Põhjavett leidub kobedais kvaternaarisetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ning aluskorra kristalsetes kivimites. Rohkesti leidub põhjavett mattunud orge täitva moreeni liivakas- kruusakas vahekihtides. Lahemaal on nendes kihtides 65-100 m sügavuselt saadud survelist vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid...
Teine muhe ja tabavate ütlemistega kõrvalosatäitja oli lavastaja Sulev Nõmmik ise Aadu Kadakana, kes oskas öelduga alati nö i-le täpi peale panna ja filmi lõpuosas nii üleolevaid tallinlasi kui ka naeruseid vaatajaid üllatada: psühhiaater Aadu Kadakas! ... Kindlasti on neid inimesi, kes pärast filmi küsivad sapiselt: "Millist eetilist eeskuju võiksid anda kaklevad mehed või kisklevad naised?" Arvan, et ei annagi. Kuid kinobussi kuraator Mikk Rand on kirjutanud 2002. aasta 30. augusti Õpetajate Lehes: "Meelelahutuslikud filmid kutsuvad inimesi kinno, sest peale kunsti st eneseharimise vajavad inimesed ka tsirkust ..." Muusikaline komöödia "Siin me oleme" lõbustab oma vaatajaid ja on kujunenud lausa kultusfilmiks. Pole õiglane kiita üksnes välismaist kinotoodangut, kui meil endil on samuti häid, vaimukaid ja sümpaatseid filme!
moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad, absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini. Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-11 Annifriida Arge TERVITAMISE JA ESITLEMISE ETIKETT Lühireferaat Juhendaja: õp. Anne Rand Kuressaare 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1.Tervitamine....................................................................................4 1.1 Hüvastijätmine.........................................................................6 2.Esitlemine.....................................................................................7 Kokkuvõte.........................................
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
