Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Konvektsioonahi

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MADALAL TEMPERATUURIL KÜPSETAMINE KONVEKTSIOONAHJUS Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 SEADME ISELOOMUSTUS Kõrgkvaliteediline konvektsioonahi on nõudlikule professionaalile. Sellega saab ühtlase ja soovitud küpsetustulemuse. Ahju on kerge paigaldada, kasutada ja hooldada. Moodulehitusega ahjudest saab alati moodustada soovitud komplekti küpsetamiseks ja kergitamiseks. Klaaside vahel ringlev õhk alandab uksepinna temperatuuri. Uks avaneb isoleeritud käepidemest. Eemaldatava juhtsiinistiku, poleerpinna ja ümardatud nurkadega ahjukambrit on kerge puhastada. Ahju juhtpaneel on selge, nupud vastupidavad ja käepärased. Ühtlase küpsetustulemuse tagavad suunda vahetav puhur ja ümardatud nurkadega ahjukamber. Elektri- ja niisutusveeühendused asuvad seadme tagaseinas, samuti ahjukambri aurukorsten. See lihtsustab paigaldamist ja võimaldab seadmeid

Köögiseadmed

33

pdf

Puhastusprotsessid ja kodukeemia

­ Ammoniaak ja amiinid on kasutusel õrna ja tundlike pindade puhastusainetes, tõhustavad puhastamist ­ Na- ja K-hüdroksiidid on tugevad alused, mida kasutatakse masinpesuainetes. 3. Happed ja happelised ained (eemaldab erinevad setted) Kasutatakse fosfor-, sulfoon-, glükoon-, sidrun-, oksaal-, äädik-, sulfamiin-, soolhapet e vesinikkloriidhapet. ­ lõhustuvad setteid (katlakivi, rooste, vase-ja lubjaseebi setteid ning värviliste metallide soolasid) ­ omavad desinfitseerivat toimet ­ ärritavad ja söövitavad nahka ­ loodust säästva võimalusena tuntud veiniäädikas 4. Lahustid (tõhustamaks mustuse eemaldamist) ­ parandavad tensiidide ja aluste rasva lahundusvõimet ­ lahustavad rasvu, vaha, õli ja värvained ­ enimkasutatud lahustid: etanool, isopropanool, glükoolid, estrid, bensüülalkoholid, 2- fenoksetanool jne.

Keemia

22

doc

Suurköögi ahjud

· ära jäta kambri põhjal olevasse aurutusbasseini vett, et vältida seadme roostetamist. · kui lülitad hetkeks sisse aurumoodustamise, kiirendad ja lihtsustad seadme puhastamist pärast kasutamist. · mõtle, kas saad kasutada kombiküpsetamist. Selle abil roa välimus paraneb, küpsemisaeg lüheneb ja kaalukadu väheneb. · ära pritsi vett seadme elektrilistele lülititele PIZZAAHJUD Pizzaahjud on küpsetamisel kasutatavad spetsiaalahjud. Nendes peab olema kõrge temperatuur ja küpsetuskambris madal õhuniiskus. Pizzaahjusid saab kasutada ka näiteks kuklite ja leiva küpsetamiseks. Pizzaahjudel on soojust talletav kivipõhi, mis tagab rabeda pizzapõhja küpsemise. Kõik kütteelemendid on kaetud. Temperatuuri on võimalik reguleerida vahemikus 0...+400 kraadi. Niiskuse välja laskmiseks eraldi klapp. Ahjud on võimalik teineteise peale asetada. Pizzaahjude tööpõhimõte on samasugune kui praeahjudel

Köögiseadmed

12

doc

Potsepa tööd

Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise k

Üldehitus

10

doc

Elektripliitide uurimustöö

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Elektripliidid Uurimustöö Juhendaja: Silvi Pihlakas Võru Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Metos....................................................................................................................................4 Bestmark.............................................................................................................................. 5 Dieta.....................................................................................................................

Toitlustus

11

docx

Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia

........................8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9  Sissejuhatus Antus teemas räägitakse metallurgias toodetavast materjalidest ja nende tähtsusest. Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks.  Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi

Kategoriseerimata

8

doc

Metallurgia

.................................................. 5 KÕRGAHI.............................................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena.

Auto õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)