Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING
referaat
Metallide termotöötluseks kasutatavad seadmed
Õppeaine: Metallide termotöötlus ja seadmed
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: TI-31
Üliõpilane: Gerda Rand
Juhendaja : Annika Koitmäe
Tallinn 2011
Tööstusahjude tüübid
Vannahi
Vannahjud on vaba tööruumiga ahjud , mille alumine osa on ehitatud vannina. Vannahjude kasutusala on materjalide sulatamine. Terast toodetakse martäänahjudes, mitmesugused vannahjud on tarvitusel värvilises metallurgias. Suurimad neist on peegeldusahjud pikkusega 30…50 m, mida kasutatakse näiteks rikastatud vasemaagi sulatamisel pooltooteks – vasekiviks.
Martäänahjust . sulaterase väljumistemperatuur on 1550… 1650 °C, mistõttu ka töökambrist väljuva gaasi temperatuur on kõrge – 1750…1850 °C. Ahjuvõlvi sisepinna temperatuur on seejuures 1650…1680 °C. Kõrge temperatuur saadakse kõrge eelsoojenduse ning hapnikuga rikastatud põlemisõhu kasutamisega. Regeneratiiveelsoojendid annavad õhku temperatuuril kuni 1000…1200 °C.
a - leekahi; b – elektriahi.
Karastusahi
  • Kolm standardsuurust
  • Kolm kontrollerivalikut
  • Lukustatav turvauks
  • Ülekuumenemise kaitse

A-klassi ahjudel asub „soojuskast” terasest kesta sees. Väliskest on kaetud atraktiivse sinise tooniga, mille esipaneel on musta värvi.
Ahju uks on valmistatud tugevdatud süsinikkiust. Töökamber on tehtud roostevabast terasest, mille seintes on kapseldatud küttekehad.
Kambrit ümbritseb kõrge effektiivsuse ja kerge isolatsiooniga, et tekitada ühtne töötsoon ning vähendada soojakadusid. Õhuringlust teostav ventilaator on sobitatud kambri taha ning tagab ühtlase ja täpse temperatuuri.
Täismõõdud tagavad obstruktsioonile vaba ligipääsu ning kuum õhk on operaatorist eemale suunatud. Isoleerivad keraamilisest kiust pistikud , isolatsioonitoed ja ukselingid on peidetud ukse taha, mida tasakaalustab epokattega raskused.
Kontrollerid on paigaldatud ventileeritud paneelile, mis on kaitse ning ka lihtsustatud nägemise mõttes sisse süvistatud. Kontrollerid koosnevad sisse-väljalülitusnupust, koormusenäidikust ja hoiatustulukesest.
Ülekuumenemise kaitse on kõigil seadmetel eelseadistatud, kuid reguleeritav paneel paigaldatakse, kui lisavarustusena.
Turvaukse lüliti on paigaldatud kõikidele mudelitele, mis töötab koos teise kontaktoriga, mis omakorda pakub kuumaisolatsiooni, kui ahju uks on avatud. Ülekuumenemise kaitse töötab ka lisamähistega, olles standarditega kooskõlas.
Erinevate lisavarustuste hulka kuuluvad ka alternatiivsed temperatuurikontrollerid, seadistusi, lindistajaid, aegreleesid, korstnaid ja aluseid.
Suuremaid või mittestandartseid ahjusi saab valmistada eritellimusel.
Karastus- ja jahutusahi
Antud ahi on võimeline karastama metalli, mis vajab kiiret jahutamist, mis omakorda teeb sellest masinast pea võitmatu.
Üks ainukesi valikuid väärismetallide jahutamiseks .
Mõõdud on kompaktsed .
Kasutegur on kõrgem, kui masinatel , mille mõõdud on kordades suuremad.
Ahi on varustatud DC mootoritega, millel annab täpseid väärtusi panna vaid näpuotsaga.
Ahi on varustatud ka kõiksuguste mõõturitega, temperatuurianduritega, digitaalsete temp kontrolleritega ning roostevabast terasest jahutusmahutiga.
Kamberahjud on vaba tööruumiga ahjud, kus tööprotsess on tavaliselt tsükliline.
Neid rakendatakse tükkmaterjali kuumutamiseks ning termiliseks töötlemiseks peamiselt metallide kuumutamisel ning keraamikatööstuses. Mõningatel juhtudel kasutatakse muhvlit toodangu isoleerimiseks gaasikeskkonnast.
Sepistamisel kuumutatakse metalli kamberahjudes temperatuurini 1100…1250 °C.
Töökambri temperatuur on 1350…1400 °C (üksikjuhtudel kuni 1500 °C. Müüritise materjal on kas tavaline või kõrgpoorne šamott, võlvidel ka dinas. Viimasel ajal levinud Inglise firma PLIBRICO põhiliselt happelised tulekindlad ahju müüritise segud , mille kohta on informatsioon ptk 6. Ahjupõrand valmistatakse enamasti räbukindlast materjalist ( talk - või magnesiittellised).
Kasutatud kirjandus
  • Soojustehnika käsiraamat. Koostaja I. Mikk. Tallinn: Valgus, 1977, 619 lk.
  • http://www.metalbabble.com/host/introllingmills/oven.php
  • www.google.com
  • Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #1 Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #2 Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #3 Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #4 Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #5 Metallide termotöötluses kasutatavad seadmed #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gerdarand Õppematerjali autor
    termotöötluse arvestus referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Konvektsioonahi
    11
    docx

    Konvektsioonahi

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MADALAL TEMPERATUURIL KÜPSETAMINE KONVEKTSIOONAHJUS Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 SEADME ISELOOMUSTUS Kõrgkvaliteediline konvektsioonahi on nõudlikule professionaalile. Sellega saab ühtlase ja soovitud küpsetustulemuse. Ahju on kerge paigaldada, kasutada ja hooldada. Moodulehitusega ahjudest saab alati moodustada soovitud komplekti küpsetamiseks ja kergitamiseks. Klaaside vahel ringlev õhk alandab uksepinna temperatuuri. Uks avaneb isoleeritud käepidemest. Eemaldatava juhtsiinistiku, poleerpinna ja ümardatud nurkadega ahjukambrit on kerge puhastada. Ahju juhtpaneel on selge, nupud vastupidavad ja käepärased. Ühtlase küpsetustulemuse tagavad suunda vahetav puhur ja ümardatud nurkadega ahjukamber. Elektri- ja niisutusveeühendused asuvad seadme tagaseinas, samuti ahjukambri aurukorsten. See lihtsustab paigaldamist ja võimaldab seadmeid

    Köögiseadmed
    Puhastusprotsessid ja kodukeemia
    33
    pdf

    Puhastusprotsessid ja kodukeemia

    ­ Ammoniaak ja amiinid on kasutusel õrna ja tundlike pindade puhastusainetes, tõhustavad puhastamist ­ Na- ja K-hüdroksiidid on tugevad alused, mida kasutatakse masinpesuainetes. 3. Happed ja happelised ained (eemaldab erinevad setted) Kasutatakse fosfor-, sulfoon-, glükoon-, sidrun-, oksaal-, äädik-, sulfamiin-, soolhapet e vesinikkloriidhapet. ­ lõhustuvad setteid (katlakivi, rooste, vase-ja lubjaseebi setteid ning värviliste metallide soolasid) ­ omavad desinfitseerivat toimet ­ ärritavad ja söövitavad nahka ­ loodust säästva võimalusena tuntud veiniäädikas 4. Lahustid (tõhustamaks mustuse eemaldamist) ­ parandavad tensiidide ja aluste rasva lahundusvõimet ­ lahustavad rasvu, vaha, õli ja värvained ­ enimkasutatud lahustid: etanool, isopropanool, glükoolid, estrid, bensüülalkoholid, 2- fenoksetanool jne.

    Keemia
    Suurköögi ahjud
    22
    doc

    Suurköögi ahjud

    · ära jäta kambri põhjal olevasse aurutusbasseini vett, et vältida seadme roostetamist. · kui lülitad hetkeks sisse aurumoodustamise, kiirendad ja lihtsustad seadme puhastamist pärast kasutamist. · mõtle, kas saad kasutada kombiküpsetamist. Selle abil roa välimus paraneb, küpsemisaeg lüheneb ja kaalukadu väheneb. · ära pritsi vett seadme elektrilistele lülititele PIZZAAHJUD Pizzaahjud on küpsetamisel kasutatavad spetsiaalahjud. Nendes peab olema kõrge temperatuur ja küpsetuskambris madal õhuniiskus. Pizzaahjusid saab kasutada ka näiteks kuklite ja leiva küpsetamiseks. Pizzaahjudel on soojust talletav kivipõhi, mis tagab rabeda pizzapõhja küpsemise. Kõik kütteelemendid on kaetud. Temperatuuri on võimalik reguleerida vahemikus 0...+400 kraadi. Niiskuse välja laskmiseks eraldi klapp. Ahjud on võimalik teineteise peale asetada. Pizzaahjude tööpõhimõte on samasugune kui praeahjudel

    Köögiseadmed
    Potsepa tööd
    12
    doc

    Potsepa tööd

    Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise k

    Üldehitus
    Elektripliitide uurimustöö
    10
    doc

    Elektripliitide uurimustöö

    VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Elektripliidid Uurimustöö Juhendaja: Silvi Pihlakas Võru Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Metos....................................................................................................................................4 Bestmark.............................................................................................................................. 5 Dieta.....................................................................................................................

    Toitlustus
    Metallurgia-Kõrgahjutehnoloogia
    11
    docx

    Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia

    ........................8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 Sissejuhatus Antus teemas räägitakse metallurgias toodetavast materjalidest ja nende tähtsusest. Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks. Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi

    Kategoriseerimata
    Metallurgia
    8
    doc

    Metallurgia

    .................................................. 5 KÕRGAHI.............................................................................................................................. 6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena.

    Auto õpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun