erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides. Põhjamaade kunstnikest on eriti kuulus Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) oma soome rahvaeepose "Kalevala" ainetel loodud teostega. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund. Eestlaste rahvusteadvus oli 19. sajandi lõpus ja 20. alguses just ärganud.
Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20. juuni 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo eestvedajaks oli Jannsen. Jakob Hurt. Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870. a. Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson. Kunstnik Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1868. aastal pidas ta ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaalise kõne valguse-,
Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas luuletusi, kogumik ,,Angervaksad", kuulsaim luuletus ,,Viru laulik", mis räägib luule ülesandest vähendada inimeste muresid, kaorada kurjust. Teine luulekogu ,,Viru lauliku laulud" oli algupärasem", kasutas rahvalaulu vormi, regivärssi. ,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen, kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees"
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklas...
Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks. Jakob Hurt (1839 1907) oli pärit Põlvamaa koolmeistri perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli eestvõitleja ja haritlasi koondava Eesti Kirjameeste Seltsi president. Eesti Kirjameeste Selts tegi ära suure töö eesti keele ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu.
· Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, endla järv ja juta, vanemuise laul, vanemuise lahkumine, vanemuise kosjaskäik · On kirjutanud mõttesalme · Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) · Päris nimi Vidrik Rein Ristmets · Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed"
Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist asutaja. Jakob Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president, Mõõdukas, kultuuri pooldaja, rahvusluse üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne eest võitleja, venestamise vastu, usu 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult" peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses 3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg 2
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane
5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt, muistend · LÜÜRIKA ehk LUULE - rahvaluule, sonett, ballaad, ood, pastoraal · DRAMAATIKA ehk NÄITEKIRJANDUS draama, komöödia, tragöödia
Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
Jakob Hurt Kes oli Jakob Hurt? Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis. 1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka lootus hankida stipendium edasisteks õpinguteks keeleteaduse alal, samuti ebaõnnestus katse hakata välja andma ajakirja või ajalehte "Eesti Koit". Paremate äraelamisvõimaluste puudumisel võttis J. Hurt 1868-1872 aastai...
Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” Ajakirjas avaldati uurimusi eesti keele, kirjandusi ja rahvaluule kohta Rosenplänteri arvates pidid kõik sakslased, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid, valdama eesti keelt Üks “Beiträge” vihik oli koostatud gümnaasiumi õpikuks Rosenplänter hakkas esimesena koguma andmeid eestikeelsete raamatute ja käsikirjade kohta Tänu temale on säilinud näiteks K.J. Petersoni luuletused ja O. Masingu kirjad Rosenplänter suri aastal 1846
VANAAEG Maailmas ei ole ühtegi rahvast, kellel puuduks muusika Loodusrahvastel puudub professionaalne muusika, muusika on nende jaoks rituaalne keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreekla...
maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja
hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige. Eduard Ahrens suri kopsurabandusse Tallinnas. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843.aastal eesti keele grammatika (,,Grammatik der Estnischen
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes pas...
a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas. Õ-tähe. Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres; · Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann;
• Romantism mängis tähtsat osa 19.saj Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. • Eestisse jõudis Romantism 19. sajandi keskel. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige puhtamal kujul ROMANTISM • Esikohal inimese tunded, mõttelend ja isikupära • Üllad teod, kangelased • Looduse ülistamine ja hingestamine • Rahvuslikkus, rahvaluule muinasjutu maailm • Oluline on vabadus • Mineviku idealiseerimine ROMANTISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Hugo • M. Lermontov • W. Scott • C. Brontë • A. Puškin REALISM (19.saj keskpaik) 19. sajandil leidis realism täielikema väljenduse romaanis, milles kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. REALISM EESTIS
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu 1869 Eesti põllumeeste selts 1870 Eesti kirjameeste selts 1872 Karskus seltsid Aleksandri kool Rahvaluule suurkogumine - 1888 Pärnu postimees 1857 Sakala 1878 Eesti üliõpilaste selts 1870 Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk? Uue kirjaviisi juurutamine ja uute kooliraamatute väljaandmine 11.Kes esitas üleskutse, et eestlased ei saa suureks rahvaarvult, aga peavad saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt 13
· rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864. aastal Johann Voldemar Jannseni ,,Eesti Postimees" koos tütre Lydia Koidulaga · 1865. aastal Tartus asutati selts ,,Vanamuine", millest sai hiljem samanimeline teater · 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu · Eesti Kirjameeste Selts (1872 1893); põhiülesanded: rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja esimeste sammude tegemine teaduse alal · Aleksandrikool, mida rahvas toetas rajad, et kool oleks eestikeelne, aga ei saadud avada, vaid avati Põltsamaa lähedal vene õpekeelega linnakool · rahvusliku liikumise suunad: a) kodanlik klerikaalne ehk kiriklik suund b) demokraatlik suund · Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus;
ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12
asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis
Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib rahvuslusest oma juurte äratundmise ja teadvustamise ning loomuliku looduslähedase ja tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik.
1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Seltsi koosolekutel ja toimetistes vaatles Faehlmann astmevahelduse, sõnade muutmise ja tuletamise ning ortograafia küsimusi. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. 1842. aastast alates oli ta samuti Tartu ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann töötas elu lõpuni Tartus ja selle ümbruskonnas arstina ja ta oli kõikide rahvakihtide seas populaarne. Vaeseid ravis ta tasuta
Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni kõrvaltegelane. ,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on kangelasel lasuv veresüü saarepiiga eksitamine, ema arvatava röövija ning Soome sepa saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat
· P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike
1861-1962 1869 ,,Esimeses isamaakõnes" ,,Liivimaa kroonika" hõimu kangelasloona. Vapruse ja kangelaslikkuse avaldis. / esimene üldlaulupidu / lmub F. J. Wiedemanni Eesti - Saksa sõnaraamat / "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm 1870 peterburi raudtee rajamine / eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa Onupoeg" "Vanemuises") / asutati esimesed põllumeeste seltsid 1872 Eesti Kirjameeste Selts e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. 1905 revolutsioon venemaal 1906 - luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides kahel esimesel õppeaastal. Esimese eestikeelse keskkooli asutamine Tartus. 1913 ,,Estonia" teatri valmimine. Avati ,,Hamletiga", draamateatrina. / Tartus. "Vanemuise" uue teatrimaja avamine Tartus. 1919 Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe /taasavatakse TÜ
elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine ja esimene üldlaulupidu. 1.1. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Peamised sündmused : 1
asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid.
Saksa romantism Saksa romantismis eraldatakse vara- ning hilis ehk kõrgromantsimi. 18. ja 19. saj. vahetusel ilmestasid saksa kirjandust goethe ja Schriller, kelle teoste kangelased olid juba väga lähedased romantismi kangelastele. Saksa filosoofia hiilgeperioodiga samaaegse vararomantismi väljapäistvamad esindajaid on müstilist igatsusluulet viljenud Novalis. Saksa kõrgromantism pöördus rahvaluule poolde, käsitades seda kui rahva hinge säiltajat, folkloorist said inpiratsiooni paljud kirjanikud. Selle kõrval leiti ainet ka keskajast, mida idealiseeriti ja millest leiti uusi võimalusi temaatika avardamiseks.Rahvuspoliitiliste iseärasuste tõttu ei tõusnud saksa romantism nii silmapaistvale tasemele kui inglise või prantsuse romantism. Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine.
kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule
1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seadustiku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Estofiilide ideed ja teod August Wilhem Hupel
Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011
Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud. Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri. Alusati rahvaluule talletamist: tuntud eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Niebelungide laul") taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud. Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu "Poisi imesarv" (1806-1808), mille avaldasid vennad BRENTANO JA ARNIM. Saksa romantism oli suunatud rahvusliku keskaja poole, aga prantsuse romantismi side oli märksa nõrgem. Prantsuse kirjadaam STAÉL oletas oma
hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand.
Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest
asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi.
Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju pannud ennast sinna sisse, on ju räägitud, et see on 90% tema looming ja rahvaluule vaid lähtepunktiks". Me saame ainult loota, et rahva südames oli Kalevipoeg positiivseks kangelaseks ,keda rasketel aegadel koju tagasi oodati. Tema kurjus ja julmus on kirjaniku väljamõeldis, mis lisasid teosele vürtsi.
Venestamine ei suutnud takistada seltside tegevust; paljud seltsid tegutsesid ikka edasi. · Karskusseltsid tervise hoidmine on rahvuslik kohustus · Kutseühingud · Tuletõrjeseltsid · Eesti Üliõpilaste selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜSi lipuks sinimustvalge lipp Laialdase vastukaja ühiskonnas leiab Hurda algatatud rahvaluule kogumine. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis V. Reiman (KolgaJaani kirikuõpetaja)
Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks minnakse. Ja siis tunned, kuidas endalgi jalad novembri vee ja lörtsi sees märjaks saavad. ,,Rehepapp" taasloob eestlaste mineviku, tolle ,,orjaajaks" kutsutud perioodi, võttes aluseks rahvaluule. Kirjanik elustab vaimud ja väed ja annab rahvale oskused ja vilumuse nendega ümber käia ja neid ära kasutada enda huvides. Kasutamine on muidugi suhteliselt piiratud, lausa kitsas, piirdutakse üksteiselt toidu ja asjade varastamisega, vahel salajaste aaretega. Tegevus käib ,,oma ämblikuniidi otsas kõlkuva elu" hoidmise nimel. Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks
Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid. Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika. Suure sammu tegi muidugi kunst. Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas. Seal ei esitatud mitte ainult eestlaste töid vaid ka kuulsate maalikunstnikute töid. Eestlaste kunstinäitusi ei korraldatud mitte ainult Eestimaal , vaid ka mujal Euroopas , alustades
Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool. Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül. oli teaduste edendamine saavutuste tutvustamine ja rahvusvahelisete sidemete avardamine . erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keel , kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.
Oma lühikeses autobiograafias (kirjutati oktoobris 1924, kaks kuud enne surma) kirjeldab Jessenin oma lapsepõlve: üsna jõukas emapoolne vanaisa, kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt hakkas ennast teadlikult luuletajaks pidama. Hariduse sai ta külakoolis ja vaimulikus koolis, kuid määrav oli kodune vaimsus: rahvaluule, lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917
R. Jakobson (1841-1882): · kolm isamaakõnet · asutas ajalehe "Sakala" · oli baltisakslate vastane d)rahvusliku liikumise allakäigu põhjused · revolutsioon 7. Venestusaeg: a) venestusreformid; b) rahvusliku liikumise uus tõus. a)venestusreformid · uus valitsuse poliitika · ametlik asjaajamise keel vene keel · venekeelsed ametnikud · õigeusu kirikud b)rahvusliku liikumise uus tõus · karskusseltsid · kutseühingud · rahvaluule kogumine (jakob hurt) · eesti üliõpilaste selts.
mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872– 1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku
1886 sai Helsingi Ülikoolis doktorikraadi 1865- 1866 töötas Hellenurmes Middendorffi perekonna koduõpetajana 1870 „Vaimult suureks“ kõne 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president 1868- 1872 töötas Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana 1872 sai Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks 1872- 1880 Otepääl eesti Jaani koguduse pastor 1884 pühitses Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge 1888 algatas rahvaluule kogumise 1888 ilmus „Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“ 1893 „Eesti- Saksa sõnaraamatu“ parandatud trükk 1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor 1907 suri Peterburis EESTI HÜMN (Sõnad: Johann Voldemar Jannsen) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865) Jakob Hurt (eestimeelne suund, oma kesktee, üheõiguslus) püstitas ülesande saada suureks vaimult, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, algatas rahvaluule kogumise Carl Robert Jakobson (venemeelne suund, koostöö venelastega) ,,Sakala" viljandis, mitmete õpikute autor, pidas kolm isamaakõnet 7) Miks rahvuslik liikumine hakkas 19. Sajandi lõpus vaibuma? Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid lahkhelid. Hurt lahkus Peterburi, 1881 algas venestamine ja tapeti keiser Aleksander II, Jannsen jäi haigeks ja Jakobson suri. 8) Milles seisnes venestamis poliitika 19. Sajandi lõpul Eestis?
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
