Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse. 3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata. Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sõdivad pooled: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. 4. Esimese maailmasõja vaherahu, rahu, tagajärjed (lk 63-66) 30. septembril palus vaherahu Bulgaaria, 30.oktoobril kapituleerus Türgi. 3.novembril kirjutas vaherahule alla Austria-Ungari valitsus. 11. novembril allkirjastati Compiegne`i vaherahu. 28.juuni 1919- esimese maailmasõja rahuleping Versailles. Selle sõlmimisest võtsid osa 27 riiki, kaotajaid kohale ei kutsutud. Võitjad ei lähtunud õigusest vaid enda huvidest. Rahulepingu ebaõiglus Saksamaa suhtes programmeeris ette Teise maailmasõja. 5
Tartu rahu - 2. veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a
Napoleon ainult oma sõjaväe riismetega. Napoleon ei suutnud siiski hoida oma vägesid sellise hävingu eest Venemaal. Pärast neid kaotusi ei saanud Napoleon enam hakkama. Kohe vaid mõni aeg hiljem Borodino lahingust lahkus Napoleon Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga oli pealinnast pagenud. Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, millega ei nõustutud. Asutati Prantsusmaa- vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud, kuid Napoleon suutis vaevu kokku panna väikese armee. Liitlased saavutasid võidu Waterloo lahingus, kui Napoleon oli võimul olnud vaid 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist, millest on raske järeldada, kas ta oli hea loobuja või lihtsalt sunnitud nii tegama, peale mida saadeti ta Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri.
sest AV ei toetatud, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga.nõukogu jätkas vana ühiskonna ja riigi hävitamist. Enamlased hakkasid punaarmeed looma ja uut juhtimissüsteemi, mida esindasid komissarid. Bresti rahu- 1917 nov enamlased pöördusid saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu, saksale esitatud tingimused olid rängad ja soovis uuesti sõjategevust alustada, hõivasid kiirelt Balti riigid ja osa Ukrainast. Paanikas, sõlmiti 3 märts1918 rahu paremate tingimustega. Sõja lõpp-29 sept 1918 Bulgaaria vaherahuläbirääkimised Prants ja Inglismaaga. 30 okt kirjutas Türgi vaherahule alla. 1918 puhkes revolutsioon saksamaal ja Wilhelm II loobus troonist ning saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks(Compiegne'i vaherahu 11 nov 1918, mis lõpetas I MS). 28 juuni 1919 Versailles'i rahuleping, saksa loovutas oma alasid(ligi kaheksandik territooriume), keelati lennuvägi ja allveelaevad, pidid maksma reparatsioone.
Alina Harkovskaja TÜ õigusteaduskonna II kursus Traktaat lex talionis'est Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õiguses" Retsensioon Käesolevas töös retsenseerin Juri Apresjani artiklit, mis käsitles Hugo Grotiuse traktaati lex talionis'e printsiibist tema suurteoses "Sõja ja rahu õigus". Suurteos ise sisaldab küll kolme raamatut, milles selgitatakse loomu-, rahvaste -ja avaliku õiguse olemust, ent lex talionis't on mainitud II raamatus, 20. peatükis.
· Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine. · A-U territooriumidel elavate rahvaste enda enesemääramisõigus. · Luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis lahendaks rv tülisid. · Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus. · Balkani riikidele anda enesamääramisõigus ja rahvusvaheline garantii. 28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid: · Alcace-Lorraine Prantsusmaale. · Saarimaa (Luksemburi aladel), mis on maavaradelt väga rikas, läheb 15 aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa. · Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale.
sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja
Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu. Rootsi uus kuningas Gustav II Adolf sõlmis 1611. aastal Poolaga vaherahu seniks, kuni sai sõlmitud rahu Venemaaga, misjärel alustas ta uuesti võitlust Eestis ja Lätis. Rootslasi saatis edu ja 1629. aastal Lääne-Preisimaal Altmargi külas sõlmitud vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja poole jäävad alad Liivimaal Rootsile. 1629-Rahvastik Sõdade aeg alates Liivi sõja algusest oli Altmargi vaherahu sõlmimise ajaks 1629. aastal kestnud üle 70 aasta. Kõikjal Eesti- ja Liivimaal oli põllumaa suures osas võsastunud,
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid
paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik piir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said koju naasda, Eesti vabanes kohutustest osaleda Vene võlisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljoit kuldrubla Venemaa kullavarudest
· 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus, mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid; · kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse. Tähtsus: ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA! * Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02.1920), millele Eesti poolt kirjutas alla J.Poska * Venemaa oli huvitatud rahu sõlmimisest, kuna kasvas sõjatüdimus ja süvenesid majandusraskused * Eesti aga soovis, et Venemaa tunnistaks Eesti iseseisvust Rahulepingu sisu 1. Piirid: Petserimaa jäi Eestile, piir Narva jõest 8-12 km ida poole; 2. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla (Läti 4 milj, Leedu 3 milj) (Nõuti 75 milj) = 11,6 t; 3. Vangid vahetati (venelasi vabastati ~ 10 000; eestlasti ~ 1000); 4. Nõukogude Venemaa lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist Eestisse (kuid
23.04. 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu 23.06.1919 võit Landeswehr'i vägede üle Võnnu lahingus 03.07.1919 sõlmiti vaherahu Saksa ja Eesti vägede vahel 05.12.1919 algab Tartu rahukonverents Eesti ja Venemaa vahel 31.12.1919 kirjutatakse alla Eesti-Vene vaherahulepingule 03.01.1920 vaherahu jõustumine ja ühtlasi ka vabadussõja lõpp 02.02.1920 kirjutati alla Tartu rahu lepingule EV ja Nõukogude Venemaa vahel 22.09.1921 Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu 01.12.1924 EKP relvastatud riigipöördekatse 12.03.1934 K.Päts ja J. Laidoner teostasid riigipöörde, ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvavatel valimistel 08.12. 1935 vabadussõjalased valmistasid ette relvastatud riigipöörde, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased Vabadussõja tähtsus:
- Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920:
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus ,,Sinilind" läksid peategelased teekonnale, kus nad õppisid nägema ja hindama ka halle linde enda ümber. Nähes teiste rõõme, soojenes ka nende endi süda. Lapsed tegid palju teiste heaks, aga samas said ka ise väga palju vastu. Lähedased soojendavad südant. Olles armastatud, muutub ka hingeelu stabiilsemaks. Kuulates teise...
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti
ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas Keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa 3. märtsil jõudsid sakslased Narva, samal päeval sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, milega anti Eesti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased said Eesti enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Eesti otsis abi läänest, EV-d toetasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Eestis ja Lätis näis Saksamaa ülemõim olevat kõigutamatu - Eesti diviis saadeti laiali, Päts pandi vangi, Vilms lasti Soomes maha, AV ja Omakaitse läksid põranda alla. Eesti sai laostavad kohustused nälja piirile jõudnud Saksamaa toetamiseks
Landeswehr'i sõda- Landeswhehr'i ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Toetudes baltisakslastele, soovis kindral luua Läti aladel Saksa vasallriiki ja teostas aprillis Riias riigipöörde, millega kukutai Ulmanise valitsus. Juunis algasid eestlase kokkupõrked Landeswehri'ga. Nejlapäevases võitluses Võnnu all löödi sakslased taganema ja neid jälitati kuni Riiani. Seal sõlmiti Lääneriikide survel rahu. Võnnu vallutamispäeva 23.juunit tähistame Võidupühana. Tartu rahu- TRahuleping sõlmiti 2.02.1920, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseivust lõpmatuks ajaks, Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad, Eesti sai 15mlj kuldrubla, Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega, Venemaal viibinud eestlased said naasta kodumaale, Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad. Rahu sõlmisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 302
Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Landeswher oli Balti-Sakslastest koosnev maakaitsevägi. Rauddiviis oli Saksa vabatahtlikest loodud üksus. Neid mõlemaid juhtis Rüdiger von der Soltz. EESTI VABADUSSÕDA 19181920 JA TARTU RAHU 2.veebruar.1920 Esimese maailmasõja käigus lagunes suurim koloniaalvõim Euroopas Vene impeerium - , mille varemetele seni ikestatud rahvad asutasid oma riigid. Nende hulgas oli ka 24.veebruaril 1918. a väljakuulutatud Eesti Vabariik. Kui Saksamaa oli 11. novembril 1918. a lääneliitlastele alistunud, tekkis seni Saksa mõjusfääris olnud Ida-Euroopas strateegiline vaakum. Venemaa uued valitsejad bolshsevikud otsustasid seda kasutada kaotatud alade tagasivallutamiseks
jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimunud Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt. See-eest tabas maad nois aastail järjekordne raske ikaldus koos näljahädaga. 1812
rahvusväeosad saadeti laiali. Paljud rahvuslikud poliitikud K. Päts, Otto Strandman, K. Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta. Sõja algus : algab Narva vallutusega, eesti kommunistid kuulutasid Narvas välja töörahva kommuuni- juhtis Jaan Arvelt. Eesti armee sünd : Abi saadi Inglismaalt 12 sõjalaeva. J. Laidoner tuli Venemaalt Eestisse sõjaväge organiseerima. Jaanuaris sai ülemjuhatajaks. Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid. Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka. Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi
Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas sellega, et rahvuslased okupeerisid Mandzuuria tähtsamad linnad, Changchunini välja ja hõivasid suuri Põhja-Hiina alasid. 2) Kodusõja teine faas algas 1947. aasta juunis. Hõivati edasi Mandzuuria ja Põhja-Hiina alasid. 1948. aasta keskpaigaks oli jõudude vahekord hakanud kalduma kommunistide kasuks nüüdseks oli Rahvavabastusarmees üle 1,5 miljoni sõduri ning ta ...
Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Seega Balti Hertsogiriigi loomine ja kus seda ja teist. Eesti taasvallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. Vabadussõda. Tartu Rahu. Statistilisi andmeid vabadussõjast. Iseseisvumine Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba 28. novembril 1918. aastal algas Vabadussõda. Sõja alguses valitses paanika ja rinne liikus kiirelt idast läände. Peaaegu ainsad, kes julgesid algul vastu minna, olid gümnaasiumi vanemate klasside poisid ja Tartu tudengid. Valitses segane aeg, kus suuremat vastupanu punaväele polnud. Alles siis, kui 23. detsembril 1918
UNESCO UNESCO ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16. eriorganisatsioonist. UNESCO on ÜRO süsteemis ainulaadne oma rahvuslike komisjonide võrgustiku poolest. UNESCO panustab rahu tagamisse ja inimarengusse globaliseeruvas maailmas hariduse, teaduse, kultuuri ja kommunikatsiooni vahendite abil. UNESCO põhikiri kirjutati 37 riigi poolt alla Londonis 16. novembril 1945 ning jõustus pärast selle ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. Esimeseks peadirektoriks sai Julian Huxley (Inglismaa), praegu on selleks Irina Bokova (Bulgaaria). 1 Praeguseks koosneb UNESCO 195 liikmesriigist ja 8 assotsieerunud liikmest. UNESCO
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks
korporatsioonid hugtida8fasistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov.1938.a.
Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus
Jevgenia Kruglova 11.b ÜRO MAAILMAPANK ÜRO on praeguseks 194 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon,
naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 Soome iseseisvus, 24.02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03.1918 Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased Schlieffeni plaan nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi. Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2
ÜRO KOOSTAS: VALERIA SEMENKOVA JA KEVIN LUŠKIN Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 23. juuni 1945 San Franciscos Peakorter New Yorgis Põhikiri jõustus 24. juuni 1945 Liikmeid 194 riiki Keeled: araabia, inglise, hiina, hispaania, prantsuse, vene EESMÄRK!?! Eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ja ÜRO Ühines 17.september 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon = United Nations Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu
Poolale ning alustati läbirääkimisi NSV Liiduga... Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel Bolsevistlik Nõukogude Liit Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927
· hiljem hakati selle auks tähistama 23. juunit võidupühana Sõja lõpp: · sakslaste lõpliku purustamise peatas Antant, kelle survel sõlmiti 3. juulil vaherahu Tartu rahukonverents: · Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska · vaidlused piiriküsimuste osas - Venemaa nõudis endale Virumaad, kuid ebaõnn Narva all muutis venelased järeleandlikuks · üle 5000 ohvri nõudnud sõda oli lõppenud · rahukõnelused jätkusid veel majandusküsimustes · Tartu rahu 3 jaanuar 1920: · Venemaa tunnustas Eesti rippumatust ja iseseisvust · määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir (Narva-tagune ja .................) · Eesti vabanes Vene välisvõlgade tasumisest ja sai 15 milj. kuldrubla Vene kullavarudest · Venemaa kohustus tagastama iseseisvuse
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. 9) Landeswehr´i sõda Võnnulahing 23 juuni võidupüha 3 juuli vaherahu 10) Kurss rahule, Tartu rahu. 2 veeb 1920 EV ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja NV Tunnustas EV iseseisvust. EV sai 15 milj keeldrubla Venemaalt.
Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on sõdinud religiooni ja usu nimel kaua, mis toimub endiselt ka tänapäeval. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Kuigi inimestel võib olla palju erimeelsusi, on ikkagi sallivuse osatähtsus tänapäeva ühiskonnas väga kõrgel kohal. Olles kõigi vastu tolerantsed, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.
1919. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu (Cesis) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23.juuni 1919) ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma. Võidupüha Võidupüha oli/on Võnnu lahingu auks, mis toimus 23. juunil 1919. Vaherahu Vaherahu jõustus 3.jaanuaril 1920a. Tartu rahu Tartu rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Eesti poolt kirjutas lepingule alla Jaan Poska. Tartu rahu tingimustega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir Eesti sai endale Setumaa Pihkvaga ja Narva taguse maa. Venemaal elavatel eestlastel lubati koju tulla. Eesti sai Venemaalt 15 milj. kuldrubla. Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.
Hipsterid – lillelapsed Mina tegin oma töö hipidest Hipiliikumine oli noorsooliikumine mis algas 60ndatel aastatel ja on säilinud osaliselt tänini. Hipiliikumine sai aguse San Fransiscost, kus tuhanded noored lahkusid kodust, alustamaks vabameelset elu, elades juhuslikes kohtades. Nende loosungiks sai „Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule.”. Nende lipukirjaks oli rahu, armastus ja valgus, mida sümboliseerisid lilled – sealt ka nimetus lillelapsed. Hipsterstiili eesmärgiks on jääda võimalikult loomulikuks. Hipid tõid meie igapäevamoodi sisse trompetpüksid, heledad kulunud teksad, kirkad värviliibuvad trikoosärgid, ruudulised särgid,murumütsidvestikesed, kulunud teksatagid,platvormkingad, tennised, nahast sandaalid. Aksessuaaridena kanti teksa või linasest riidest narmastega õlakott, pärlitest punutud käenöörikesed, peapaela, prillid
Sõjal on lahningud, mis on olukorrad sõja ajal. Sõja perioodil võidakse maha pidid mitu sada lahingut, milles on ellujäänud ja surejad. Lahingolukorrad moodustavad kõige raskemad hetked sõjas. Mehed, kes on rindel võitlemas, peavad tegema mitu asja korraga, nende mõtteviis peab olema selge ja pühendatud ainult oma eesmärkidele. Alati võib ette tulla ootamatuid hetki, kus on vaja kiirey reageerimist ja selget pead. Ilma rahu säilitamiseta, võib lahing lõppeda minu jaoks kiiremini kui see alata võis. Lahinguväljal on tähtis, et minu ümber on mehed, keda ma usaldan ja kellega koos ma olen nõus surema. Minu tiim on minu perekond sellel momendil, mitte keegi teine. Nemad motiveerivad mind, hoiavad mind keskenduna ning alati hoiavad minu seljatagust. Kui üks liige saab viga, siis on esmane vajadus kähku taganeda ja aidata oma venda. See ei ole enam eesmärk, vaid vajadus
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,
aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manöövrisõda idarindel – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918. aasta märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas võidetud aladest
• JÄI NÖÖRITÕMBAJAKS (2. MEES HKP’S, „HALL KARDINAL“)- HAKATI TEGEMA REFORME • RAJATI ERIMAJANDUSTSOONID- KAPITALISM- ERAETTEVÕTLUS • TÄNAPÄEVAKS KASVANUD ÜLE HIINA • VASTUOLU: VÕIMUL ON IKKA KOMMUNISTLIK PARTEI(SALAPOLITSEI) • LUBATI VÄLISKAPITAL RIIKI • HIINA ARENENUD MAJANDUSLIKULT KIIRESTI • (1-2. RIIK MAAILMAS. OSTIS USA VÕLAKIRJU) • DEMOKRAATIAT POLE • MAAILMA NOORIM POLIITVANG 6 AASTANE • 1989 TULISTATI ÜLIÕPILASI TAEVASE RAHU VÄLJAKUL. TAPETI 5000 INIMEST(PRESSIFOTO) • (HONGKONG HIINALE TAGASI. ERISTAATUS. RAHUTUSED) SÕJAD IRAAGIS • 1980-1988 IRAAGI-IRAANI SÕDA • 1990-1991 LAHESÕDA. IRAAK TUNGIS KUWEITI. MOODUSTATI KOALITSIOON IRAAGI VASTU. LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung
tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas. Positsioonide lõikes teenivad madalaimat palka küsitleja, lasteaiaõpetaja abi ja õpetaja abi. Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO – tagada oma liikmesriikide julgeolek ning kollektiivkaitse Euroopa Liit – kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena. 8. Mida tähendab mõiste globaliseerumine, millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed?
suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest
endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale · Põhja-Eesti Rootsile · Saaremaa Taanile 2. Sõjad, osapooled ja tulemused. Vihiku tabel. Aastad Osapooled Rahu 1590 1595 Rootsi, Venemaa Täyssinä rahu, mille alusel Põhja-Eesti jäi Rootsile, aga tuli loobuda vallutustest Ingerimaal. Rootsi ja Venemaa piir hakkas kulgema piki Narva jõge.
maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted:
Versailles´ rahuleping ja I maailmasõja tagajärjed Pariisi rahukonverent ja Versailles´ rahuleping 18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i
..………8-9 Lõppsõna………………………………………………………………...….……...……10 Kasutatud kirjandus……………………………………...….………………....………11 2 SISSEJUHATUS Peale Teist maailmasõda loodud ÜRO-l ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on palju eesmärke, millest üks peamisi on tagada maailmas rahu ja stabiilsus ning hoida ära riikidevahelisi kriise. Oma üle poole sajandi kestnud eksistentsi jooksul on ÜRO pidanud palju rahvusvaheliselt teravaid olukordi lahendama ning paraku on ta mõnel korral selles ka ebaõnnestunud. Ühe suurima ebaõnnestumisena võib välja tuua ÜRO suutmatust hoida ära 1994. aasta Rwanda genotsiid. 1994. aasta genotsiidis kaotas kuskil saja päeva jooksul oma elu erinevate andmete põhjal kuni üks miljon elanikku
*NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta *pandi paika piirid *Eesti sai 15mln kuldrubla *NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale *lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises *vangid vabastati *Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad 10. Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed
Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. Järgmine sõda algas 1967 Iisraeli ja araabia riikide vahel. Seda tuntakse kui kuue päevast sõda. Iisrael vallutas suuri alasid, sealhulgas Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973 toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 8) Camp Davidi rahu- PVO peaminister Rabin. 1978 sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu. Peale seda on nende suhted normaliseerunud. Teisi araablaste tugipunkte on Iisrael aga veelgi purustada üritanud. PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon. Nende esialgne plaan oli Iisrael sõjaliselt purustada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikusse rühmitusse ja kasutasid nende vastu kõige äärmuslikemaid meetodeid. Sellest hoolimata tunnistas ÜRO PVO palestiinlaste seaduslikuks esindajaks. 1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
