Mida võiks teha miljon krooniga? Nii mõnelgi ,,lotokolmapäeval" olen kadestanud neid värskeid miljonäre, kes peavõidu on endale saanud, raha kulub ju alati ära. On neid, kes satuvad halvale teele ja kaotavad seeläbi kõik. Seepärast vast öeldaksegi, et raha on kõige kurja juur. Aga leidub ka inimesi, kes oskavad rahaga mõistlikult ümber käia ning värskelt võidetud miljoni lausa mitmekordistada. Kui aga rahasummade kasvatamine pole eesmärk, mille poole püüelda, siis mida võiks teha miljon krooniga? Nagu mu ema on alati öelnud, kõige targem otsus on raha investeerida haridusse. Mina nõustun sellega täielikult. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Miks siis mitte kogu õppimisprotsessist viimast võtta ja arendada ennast nii palju kui võimalik? Juba põhikoolis endast
kutseharidusreform. Konkreetseks sammuks olukorra parandamiseks minu arvates võiks saada kutseharidusrahade osaline üleandmine ettevõtjatele. Haridusministeerium kulutab kutsekoolide ülalpidamiseks ca 500 miljonit krooni aastas. Samas ei ole "valmivate" spetsialistidega midagi peale hakata või ei tule neid üldse või piisavalt. Sellest tulenevalt on ettevõtjad täna pandud sundolukorda - kas koolitate oma rahaga töötajad välja (-ümber) või pole teil töötajaid. Kutseõpperahade osalisel üleandmisel ettevõtjate kätte oleks saavutav iga hea süsteemi parim omadus - kohanemisvõime ja paindlikkus. Esiteks seisaksid ettevõtjad hea selle eest, et õpetatakse välja spetsialiste, kes leiavad rakendust ka homme. Teiseks saaksid noored õppida eriala, millel tulevikus on lootust ka tasuvat tööd saada. Kolmandaks,
Vägivalla suureks tuleallikaks on aga kõrgete kraadidega lõvijook, mille manustamisel muututakse julgemaks, kuid vähendatakse võimet ennast kontrolli all hoida. Aga millest või kellest ikkagi võtavad noored eeskuju? Väga suurt rolli mängivad siin reklaamid. Enamike sisu on tuua pudel käes mees esiplaanile ja kõigile kõrvalolijatele eeskujuks( A.Le.Coq-Pehmotõrje). Noored aga ei mõista, et reklaaminäol on tegemist puhta rahaga ja arvavad, et täiskasvanute maailmas ongi asjad nii. Õnneks on aga riik võtnud vastu seaduse, mille põhjal võib alkoholi reklaamida teleris ainult hilisõhtul ning poodides selleks ettenähtud riiulite osas, kuhu ametlikult noortel asja ei tohiks olla. Palju suuremat survet avaldavad hoopis sõbrad ja perekond. 70% tänapäeva alealiste( vanuses 15-17 eluaastat) pidudest on kahjuks alkoholiküüsi sattunud. Peol olles ei
· liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega
Tekkinud on tarbimisühiskond, mis täpsemalt öeldes tähendab seda, et kõigil on vaja palju kaupa ja teenuseid ning seda veel ka kiirelt ja pidevalt. Tahetakse olla niiöelda ''naabrist paremad'', selleks soetatakse siis uusimaid tehnikavidinaid ja kindlasti ka iga paari aasta tagant uuema mudeli auto. Minu arvates on materiaalsed väärtused väga tühised ja pealiskaudsed, tihti üritatakse enda halba iseloomu vaid nendega kompenseerida ja võidakse üritada ka rahaga võimu haarata. Kuid ilmselt need, kes jõukamad on, peavadki end väga mõjuvõimsateks ja nemad ei pruugigi iial mõelda, et kas just sellised väärtused on kokkuvõttes elus need kõige olulisemad. Nad enamasti lihtsalt ei näe oma materiaalsest maailmast kaugemale. Õnneks leidub ka palju inimesi, kes on mingil hetkel oma elus aru saanud, mis on tegelikult elu tõeline väärtus see on kõik hingeline ja vaimne. Ollakse taibanud, et hea välimus ja palju
Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel Peterburi peol olid Anna ja Vronski kohtunud ning Anna palus talt, et paluks Kittylt andeks, kuid selle asemel avaldab Vrosnki Anna vastu armastust. Samal ajal tuli Levini juurde tema vend ning nad pidasid jahti ja rääkisid elust. Dolly kolis suvel maale, kuna tal oli rahaga kitsas. Dolly püüdis veenda Levinit, et too hakkaks uuesti Kittyga suhtlema, kuid keeldub. Stepan kutsub kõiki õhtusöögile, kuhu olid kutsutud ka Levin ja Kitty. Seal palus Levin Kittyt naiseks ning nad kolisid Levini maale elama. Aleksei, Anna mees, oli ükskord näinud Vronskit külastamas Annat ning Aleksei tahtis lahutust. Hiljem Anna ja Vronski suhted halvenevad. Nad leidsid alati mingi põhjuse mille üle tülitseda
Tänu suurtele summadele on ,,musta" raha sisse sulandamine imelihtne. Aga samuti kasutatakse ka väikseid rahasummasid nõudvaid ettevõtteid - autopesulad, baarid, striptiisiklubid jne. Antud juhul on tegemist küll ,,varifirmadega", kes tegelikult pakuvad ka teenuseid või kaupu, kuid põhieesmärgiks on siiski ,,pesta" raha. See konkreetne meetod töötab kahel viisil: rahapesija kombineerib ettevõtte puhta tulu oma ,,räpase" rahaga - sel juhul ettevõte esitab tegelikkusest suuremaid tuluaruandeid, et kõik tunduks korrektne. Või pesija varjab oma musta raha ettevõtte pangakontodel, lootes, et ametivõimud ei võrdle pangakontodel olevaid summasid finantsaruannetes olevate summadega. Enamus rahapesu skeeme hõlmavad erinevaid kombinatsioone eelnevalt mainitud rahapesumeetoditest. Avatud vahendite hulk ,,pesijatele" teeb selle kriminaalse tegevuse
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aeg...
Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
Lugesin internetis üht internetipäevikut kus tehti küsitlus kuueteistkümne inimese vahel ning teemaks oli kas naised päästavad maailma majanduskriisist. Üksteist inimest arvas, et naised tõesti seda suudavad, ülejäänud viis arvasid, et muidugi mitte. Mina seda muidugi ei usu, et naised selleks võimelised on, sest enamus kel raha on, laristavad selle viimsete sentideni. Ennem on mehed need kes suudavad selle mure lahendada. Mehed on alati rahaga paremini läbi saanud. Nemad majandavad reeglina oma peres nende rahaasjadega. Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes lähevad sõprade sünnipäevale, võetakse pits viina ja asi ants või siis tarbitakse kanget alkoholi massiivsetes kogustes iga jumala päev
kui vaesed. On selgunud, et vaesed inimesed on pigem õnnelikumad kui rikkad, sest neil ei ole vaja muretseda tööasjade, karjääri ja enda imidzi pärast. Nemad tunnevad rõõmu oma sõpradest ja lähedastest. Rikastel inimestel on tihti stress, mis on on tingitud tööst ja jätkuvast püüdest olla ikka edukas. Mina arvan siiski, et raha on üks osa õnnest, sest mina ei kujuta ette, kuidas oleksin vaene ja õnnelik. Kindlasti on mingi piir, millest vähema rahaga ei saa ei saa kuidagi hakkama ja teiseltpoolt piir, millega saab parasjagu hakkama, et õnnelik olla. Minu arvates peab vanasõna ,,igaüks on oma õnne sepp" praegusel ajal Eestis küll paika. Igaühel on võimalik saavutada piisav elujärg ja ülejäänud sõltub kõik juba endast. Tuleb ise pingutada, et soovid täituksid. Tuleb olla teiste vastu hea, siis ollakse ka sinu vastu hea. Tuleb osata hinnata igat head asja oma elus ning tunda rõõmu igast väikesest toredast asjast.
maa elanikest ja need on tegelikult üsnagi murettekitavad. Kuigi me oleme arenenud riikide hulgas, siis on meie väikesel maal väga palju sellised inimesi, kes vajavad pidevalt abi, et oma eluga toime tulla. Näiteks Kanal 2 on selline saade nagu „Kodutunne“. See saade räägib sellest, kuidas erinevatel Eesti peredel on väga raske oma eluga hakkama saada, sest neil on juhtunud mingi õnnetus või lihtsalt on rahaga probleemid ja ollaksegi tihtipeale olukorras, kus inimesed ise enam tekkinud probleemidele lahendusi ei leia. Saate tegijad ulatavad käe ning toetavad neid eluks vajalikke asjadega. Näiteks aitavad inimeste kodudes teha remonti, et oleks võimalus ennast pesta, lastel mängida arvutis või vaadata telekat, noortele poistele ja tüdrukutele ostavad kooliks vajaminevaid asju. Selliste inimeste eest, kes ei saa oma eluga hakkama
mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib- olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks? Tõenäoliselt ei mõista Anastasie ja Delphine kunagi armastust tõeliselt, sest neid on kasvatatud rahaga, mitte tunnetega. Nende isa ei suutnud neid armastada alguses ning hilisem raha kallamine tütarde eludesse ainult süvendas viimaste materiaalset ning hedonistlikku elukäsitlust. Isa Goriot on nii valusalt tänapäevane, aga õnneks palju sügavam. Tänapäeva isaarmastus on tihti väga sarnane oma ,,produkti" investeeritakse vaid raha, et ta saaks selle eest organiseerida omale ,,õnne ja rõõmu" ning vastutasuks soovitakse armastust. Aga kuidas isad
Ise soovis ta aga korteri peale kolida, et oma kallist tütart tihedamini näha. Lõpptulemusena tahtis Delphine oma mehest lahutust ning varade jagamist pooleks. Parun de Nucingen oli aga juba raha paigutanud alles alustatavatesse tehingutesse ning Delphine pidi valima, kas võtta välja oma kaasavara ja mees oleks kuulutand end maksujõuetuks või lasta asjal aasta aega seista ning siis saada oma vara tagasi mitmekordselt. Delphine ei leppinud väikese rahaga ning otsustas oodata, samas süüdistas ta isa, et too lasi tal nii väikese kaasavaraga mehele minna. Kui Isa Goriot suri, polnud Delphine´l raha, et maksta oma isa matuste eest ega ilmunud sinna kohalegi. Krahv Maxime de Trailles oli Anastasie de Restaud armuke. Nende armusuhe oli kestnud juba aastaid ning Anastasie kolmest lapsest vaid üks kuulus ta seaduslikule mehele. Krahv de Trailles oli tugev hasartmõngusõltlane ning kasutas julgesti ära proua de Restaud armastust
See loob tasakaalu õnnetuse ja õnnetunde vahel, muidu oleks alati ainult üks ning kas see olekski kõige parem variant? Arvan, et just nii ongi kõige parem, kui tunnetad mõlemat piiri, siis tead kuhu poole püüelda. Milles hindab inimene õnne? Sotsiaalpsühholoog Daniel Gilbert on öelnud, et mingil määral osaleb raha õnnes. Kuid see, kuidas, see oleneb juba inimesest endast. Tihtipeale saab vaeste puhul väikese rahaga osta palju õnne, kuna nad on lihtsalt tänulikumad asjade eest, mida neil varem polnud ning on seega ka õnnelikumad, kuna nüüd on see neil olemas. Rikkana saab suure raha eest osta veidike õnne juurde, kuna kui sul on kõik materiaalne olemas, siis on raske seda täiustada millegi väiksema ja vähem väärtuslikumaga. Jõukamad tihtipeale ei väärtusta odavamaid asju see tähendab, nad seavad oma väärtushinnangud kõrgemale, soovitakse ikka uut, suuremat ja paremat
Kuna täiskasvanud ei käi enam lehtedes hullamas ja porilompides hüppamas, siis võibki sügis neis masendust tekitada, sest nad ei oska rõõmu tunda elu pisiasjadest. Täiskasvanud meenutavad lapsepõlve kui kõige õnnelikumat aega oma elust. Lapsed oskavad olla ilma põhjuseta õnnelikud, seda võiksid nad õpetada ka täiskasvanutele, sest see oskus on neil ajapikku ununenud. Sageli seostavad inimesed tänapäeva materiaalses maailmas õnne rahaga. Paljud loodavad, et kui nad rikkaks saavad, siis pole neil millegi pärast vaja muret tunda ning elavad õnnelikku elu. Kuid tõsiasi on see, et raha ei tee kunagi tõeliselt õnnelikuks. Seda kirjeldab ka Hiina vanasõna, mis ütleb: ,,Raha eest võid osta maja, aga mitte kodu." Sellest võib järeldada, et raha eest saab asju ning ka elamusi, kuid mitte inimesi, tundeid ega austust. Inimene on sotsiaalne olend, kes tunneb end hästi ja õnnelikuna koos lähedaste ja sõpradega, kuid mitte
Saksamaa kaotas kõik, mille nimel ta võitles. Au kaotanud riik ei andnud alla, ta kogus endas viha, kuna arvas, et ta kaotas ebaausalt. Kas tõesti Saksamaa oma suurest vihast valmistus teisse maailmasõtta? Prantsusmaa okupeeris 1923. aastal Ruhri tööstuspiirkonna, sundides sel viisil Saksamaad jätkama reparatsioonide maksmist. Saksa Natsionalistlik Töölispartei kogus järjest rohkem liitlasi.Usa hakkas 1924.a abistama Saksamaad rahaga niinimetatud Dawesi plaaniga, samal ajal vähendades tal pisud kohustusi. Saksamaal hakkas salaja ettevalmistused tegema Teise maailmasõja suunas, mis oli kahjuks vältimatu, sest tol ajal sõda oli kui uhkuse värk ja Saksamaa tahtis oma kolooniaid ja Ruhri tööstuspiirkonda tagasi võita. Saksamaa rikkus Versailles'i rahulepingu tingimusi okupeerides Austria. See oli vihje, et Saksamaa ei karda tagajärgi ja on kõigeks valmis. Kuna nad kaotasid esimese
Raha ja armastus ,,Armastus on rohkem väärt kui raha" Oscar Wilde Meie tänapäevases elus on pidevas kokkupõrkes kaks eri maailma see, mis on looduslik ja loomulik ning see, mille on rajanud inimkäed ja -mõistus. Kokkupõrkeid on nii ökoloogilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasemel. Inimene ei ole enam lihtsalt loom, kes sööb, magab ja paaritub, vaid meile on saanud omaseks otsida väljundeid ja kõrgemaid väärtusi. Me tahame süüa maitsvalt, magada turvatundes ja armastada. Loomulik on ju see, et armastamine on meie loomuses, see pole ju lihtsalt väljamõeldis. Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid ku...
Kindlasti on neid, kes sellest õppust võtavad ja enam ei mängi, kuid poiss, kes juba enne kooliminekut on kõvasti mänginud, temale on see raske ning tema üritab ikka kuidagiviisi edasi mängida, kas siis internetis või sõpradega privaatsetes kohtades. Kui poisist sirgub noormees, on ta kindlasti kuulnud kasiinodest üht teist ning teab, et kaarte ei ole võimalik ainult võidu peale mängida, asja saab huvitavamaks teha rahaga. Noortel tekib huvi raha peale mängida, võiduga kasvab isu ning nii see trall kestab, kuni poisid lõpuks suureks saavad ning kasiinode vahet käima hakkavad. Huvitav fakt kasiinodest: On välja toodud, et võiduvõimalus on vaid 0.02 %, kuid mõelge vaid kui palju inimesi külastab aastas kasiinot, lootes võita, lootes paremat elu, ent väljudes sealt tühjade taskutega, äkki isegi võlgades. Me ei kaota ainuüksi oma raha, vaid kaotame ka aja ning kõik sõbrad. Koos
kõige tähtsam, ei teinud mitte midagi selle jaoks, et tema valdus jääks püsima sellisena, nagu see on. Ta ikkagi korraldas balle, annetas raha möödaminejale ning palkas orkestri selle asemel, et raha säästa ja otsida võimalusi mõisa päästa. Usun, et tänapäeval paljud inimesed, kes pooljuhuslikult teenivad omale suure hulga raha, näiteks lotovõiduga, lõpetavad enamasti paari aasta pärast vaesena ning suurtes võlgades, mida ei jõuta ära maksta. Seda seetõttu, et ei osata rahaga ümber käia. Asutakse kohe raha raiskama. Näiteks ostetakse uus auto ja maja või minnakse reisile. Need kõik on suured rahalised väljaminekud, millega kaasneb ka mitmeid lisakulutusi. Arvan, et täpselt sellist harimatut priiskavate eluviisidega inimest Ranevskaja sümboliseeribki. Veel üks probleem, mis esineb ka tänapäeval ja mis on minu arvates mingil määral iseloomulik ka eestlasele, on see, et tahetakse miskit, kuid ei olda selle nimel valmis pingutama või millestki muust
käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid.Eestis toimib praegu segamajandus. 12. Mis on nõudlus?Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 13. Kirjuta nõudlusseadus.Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 14. Nimeta hinnamõju tegurid ja kirjelda nende toimet.Ostujõud- nõudlus, mis on rahaga tagatud.Vähenev isiklik väärtus- kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel ning mõnel on suurem väärtus kui teisel.Kahanev piirkasulikkus- kauba või teenuse kogus, milleni jõudes iga järgmine ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine.Asenduskaubad- alternatiivsed kaubad ja teenused 15. Mis on turunõudlus ja kuidas see kujuneb?Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Turunõudlus kujuneb majapidamiste kasulikkuse maksimiseerimisel etteantud
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset
Ta oli niivõrd segaduses ja ei mõelnud enam mida ta teeb ning, mis on selle tagajärjed. Võib öelda, et valel hetkel, vales kohas oli see noormees, kui ta kuulis pealt vestlust, kus räägiti Aljona Ivanovnast. Kui ta tol hetkel seda kuulnud poleks, siis arvatavasti poleks ta seda tegu sooritanudki. See andiski ilmselge tõuke mõrvaks. Räägiti, et naine on ühiskonnale kahjulik tehes süütutele inimesele halba. Samuti ka seda, et keegi võiks ta tappa ja tema rahaga inimestele head teha. Ühesõnaga mõtiskleti selle üle, kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Nii mõeldes, võib öelda, et see mõrv oli ühiskonnale isegi kasuks. Mõrv mõrvaks, kuid ma arvan, et sellegi poolest oli see vägagi mõtlematu tegu. Ta oleks pidand seda kauem ette planeerima. See, et ta tormas uksest sisse ning lõi kirvepeaga talle pähe, ei olnud hea idee. Ta ei mõelnud sellele, et iga hetk võiks keegi uksest sisse astuda ning seda näha, mis paraku juhtuski
ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks. Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks.
õnn, see järgmisel momendil seda enam olla ei pruugi, õnn ongi umbmäärane ja piiritlematu. Õnne võib nimetada hetkeks või nähtuseks, kus inimesel on rahulolu ning muud mured ununevad selleks hetkeks. Tunne on selline nagu oleks maailma tipus. Õnneks võib nimetatada näiteks seda kui võidad lotoga peavõidu, seda kahel põhjusel. Esiteks teeb see rahasumma sind õnnelikumaks, tekitades sellise õnne ja täiuslikkuse hetke kuna rahaga võib saada näiteks elu paremale järjele, kuid samas kõikide jaoks ei tähenda raha omamine õnne. Teine põhjus on aga see, et järelikult oled sa õnnelik inimene, kui sina olid just see kes tuhandete inimeste seast võitis, et just sinu numbrid või nimi või telefoninumber või muu selline loositi kõikide seast välja. Kui palju on inimesel õnne oleneb ka temast endast suurel määral, on ju ütlus, et iga inimene on oma õnne sepp
Ühiskonnas leidub ka paare, kelle kooselu näiks põhinevat majanduslikel huvidel. Näiteks maailma kuulsal ajakirja väljaandjal ja miljardäril Hugh Hefneril on 60-aastat noorem naine. Palju on kajastatud, et nende koos olemine on kõigest n.ö. äri. Samuti on vägagi ebatõenäoline, et sellise vanusevahe juures on reaalsed tunded. Leian, et mingil määral on armastus ostetav, kuid tõelised tunded ei tule äritehinguna. Perekonnal ja armastusel on hind, kuid selline, mida ei tasuta rahaga. Liigset tähelepanu pööratakse välisele ilule, millest on kujunemas juba omaette väärtus. Inimesi hinnatakse väljanägemise, mitte iseloomu järgi. Ilu ja välimus on ka miski, mida saab tänapäeval juba raha eest osta. Igapäevaseks on muutumas iluoperatsioonid, kortse täitvad süstid ning kallid disainerrõivad. Seda tõestab kollane ajakirjandus, mis enam ei kajastagi muud, kui kes käis uuel iluoperatsioonil ning kellel oli kauneim kleit
Väärtustama väärtust andma? Me kõik väärtustame midagi kes raha, kes inimsuhteid, kes vabadust. Mitte keegi poleks õnnelik ilma rahata, kuid raha pole ju kõige olulisem, piisab ainult sellest, et meil oleks katus pea kohal ning sõbrad meie ümber. Või siiski raha eest saab ju osta endale maja või korteri ning ehk ka seltsilisi? Kas raha on kõige alus või on ka maistel väärtustel siia ilma asja? Rahaga võib nii elada kui seda kasutada ka tapamasinana, seega on rahal väga suur mõjuvõim inimeste üle. Vaene inimene soovib endale mõned kopikad, et osta süüa ning sooja saada, rikas aga ei tunnegi nii väikseid numbreid ning ihkab aina suuremaid summasid. Jõukas leer ei kujutaks ettegi elu ilma suurimate mugavustega, millest viletsal järjel olevad inimesed ainult unistada võivad. Rahatud aafriklased surevad tänapäevalgi nälga ning vaesusesse, nad lihtsalt ei oska oma eluga toime tulla
vastuvõtt pärast edu teosega ,,Tancredi" oli mitterahuldav. http://www.youtube.com/watch?v=R0GIJGiT1t Rossini kõige kuulsam ooper, ,,Sevilla habemeajaja", lavastati 1816. aastal Roomas ning sai edukaks alles oma teisel esitusel. 1822 abiellus kuulsa ooperilaulja Isabella Colbraniga. 1823 Pariisi King's Theatre direktor sõlmis temaga lepingu, mis tegi Rossinist teatri muusikalise direktori ning sõlmitud lepingu eest saadud rahaga võis ta end terve pensioniea ära elatada. 1827. aastal suri Rossini ema 1845. aastal suri Rossini esimene naine ning järgmisel aastal abiellus ta Olympe Pélissier'iga(Judith and Holofernes) Rossini suri 1868. aastal kopsupõletikku, olles siis 76-aastane.
Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd. · Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi. · Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sö...
ei suuda selgelt mõelda. Valitsusel on lihtsam sisestada rahva alateadvusesse kindlaid mõtteid, kui inimestel tekivad nende teemadega emotsionaalsed seosed. Lisaks valitsemisele mõjutab uus meedia ka majandust. Meedia kui majanduse tugipost. Probleemide tekkimisel majanduses proovitakse alati kogu olukorra tähtsust vähendada ning kui võimalik tuua välja midagi positiivset, mis hajutab tähelepanu sellelt teemalt. Eesti riigil ei lähe majanduslikult väga hästi ehk on probleeme rahaga, selle tõttu kannatab eesti rahvas madala elukvaliteedi käes. Selleks, et tähelepanu rahalistelt probleemidelt kõrvale pöörata tähistatakse tänavu aasta väga suurejooneliselt Eesti sajandat sünnipäeva. Rahvas rõõmustab oma riigi sünnipäeva üle ning unustab probleemid. Sotsiaalmeedias on olnud väga palju üles kutseid ja aktsioone projekti Eesti 100 raames. Seda sündmust tuletatakse inimestele pidevalt meelde, et hoida inimesi rõõmsana ning võõrutada neid iga
HINDAMISINSTRUMENT KODUTEENUSTE MÄÄRAMISEKS 1. KLIENDI ÜLDANDMED Mees, naine T vanus -85 Puue (raskusaste; kehtivus) puudub 2. ELUKORRALDUS Elukoht (linn, asula): Tallinn Kellega koos klient elab: : Üksinda Üksinda, abikaasaga, elukaaslasega, lapse või lastega, muude sugulastega, muu (täpsusta)_____________________________________________________ Lähedaste kontaktandmed Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIM...
Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson
· Dostojevskit on sageli peetud süngeks ja tumemeelseks kirjanikuks. · Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis või võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingeseisust. · Tema looming on tugevalt mõjutanud 20. saj. Kunsti ja teaduste, sh filosoofia arengut ning muidugi ka ilukirjandust. 1. Igast inimesest võib teatud tingimusel kurjategija saada. Sada, tuhat asja ja kavatsust võiks korraldada ja parandada vanaeide rahaga, mis on nüüd määratud kloostrile. Võib-olla sajad ja tuhanded olendid, kes on õigele teele juhitud, kümned perekonnad, mis oleksid päästetud kerjakepist, purunemisest, hukatusest, liiderlikkusest, suguhaigustest-ja seda kõike tema, selle eide ra ha eest. Tapa ta ja võta tema raha selleks, et selle abil end pühendada inimsoole ja üldisele üritusele...(lk 65) Raskolnikov võttis pudeli, milles veel terve klaas õlut oli, ja jõi selle nautides
võetud suured laenud ning need tuleb tagasi maksta. Kuidas ma nüüd suudan seda teha , sest tööle ma ei taha enam tagasi minna , sest kardan narritavaks saada." "Oh Ergokene ma oskan sind aidata, sa võid soovida minult soovi!" Ergo on ekstaasis ja ta soovib endale palju raha , tunnustust ja uusi sõpru. Ergo tunneb suurt rahuldust ja rõõmu, et enam ei pea ta tundma ennast teistest halvemini ja ta saab ennast tõestada oma rahaga ja vanadele sõpradele koha kätte näidata. Möödus 3-aastat. Ergo, kes oli oma soovitud soovide eest saadud asjadega luksuslikku elu elada ja tema uued sõbrad olid temaga igasuguseid kruiisidel käinud, muutus to elu aina kurvemaks. Tema elust puudus see inimene kellele ta saab toetuda ja kellest ta saab hästi aru. Nimelt oli see sõber tema endine töökaaslane Jaanus. Ergo tundis Jaanusest tohutult puudusust.
põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ei ütleks, tuleb täie rauaga vastu rünnata. Liikudes edasi tundidesse võib õpilasele tunduda, et kõik ebameeldiv on nüüd möödas, kuid nähtavasti ta siiski eksib. Vahetundide ajal võib ta kohata kooli direktrissi, kellel on kombeks ainult ebameeldivaid märkusi õpilastele teha. Ilmselt on direktrissil igav, sest talle ettenähtud kohustused, mis hõlmavad ainult rahaga ümberkäimist, on juba tehtud ning nüüd pole mitte midagi muud teha, kui kooli korda parandada. Korra kehtestamises pole ju iseenesest mitte midagi halba, kuid siinkohal minnakse jällegi täiesti üle käte ja kogu koolisüsteem hakkab meenutama vanglat. Praeguseks ,,kuumaks teemaks" on kujunenud vahetundidel koolist lahkumine. Kuni põhikooli lõpuni on täiesti arusaadav, et õpilased vajaksid veidi rohkem
ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole voorused ilma rahata mõeldavad, et ainult rahaga käivad kaasas au, õiglus, tõde, armastus jne. Tema vastandiks võib pidada tema enda tütart, kelle põhimõtted on isa omaga vastupidised. Ta usub, et inimese hinge päästab vaid headus ise. Barbara on sügavalt usklik- uskudes, et ainult heateod inimkonnale ja tema patustele hingedele, toovad kaasa suure rahu ja loovad üldise heaolu kogus maailmas, kuni hetkeni, mil isa ta usu lihtsalt purustab. Suurt mõjutajat ja isa
ja vanemate poolt seatud ootustele (et kõik peavad hästi õppima, ilma selleta ei saa) ning see tekitab hariduse sel ajal jubedaks kohustuseks. 3. Sellised ootused muudavadki kooliskäigu ,,sundimiseks". Haridus loob valikuid / võimalusi 1. Haridusredelil ülespoole pürgides luuakse järjest uusi võimalusi elus midagi saavutada 2. Elus midagi saavutada kõrgem positsioon vms tähendab tavaliselt edukust. 3. Edukus tähendab raha, milleta me keegi hakkama ei saaks. Rahaga loome endale korralikud elutingimused. Haridus annab koha ühiskonnas 1. Tegelikult on edukusest (sealjuures mõtlesin enne rohkem materiaalsest küljest) tähtsam veel hariduse otsene väljendus TEADMISED. 2. Haridus annabki teadmised, kuidas elus hakkama saada, kuidas ühiskonnas orienteeruda. 3. Elus omandatud teadmised jäävad meile alatiseks (mitte nagu raha) ja see ongi meie tähtsaimaks osaks. Neid ei saa meilt keegi ära võtta. 4
Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada
Kui kunagi võis mitmel inimesel olla ühesugune muusika eelistus, siis tänapäevaks on see aga sootuks erinev. Igaüks kuulab seda mida ise tahab. ISEENDAS Minus endas on kindlasti nende aastate jooksul palju muutunud, peaaegu 20 aastat juba elatud ikkagi. Esiteks kindlasti olen kasvanud, arenenud ning targemaks saanud. Võin õelda, et olen nüüd kui gümnaasiumi lõpp on juba peaaegu käes, et olen targem, oskan keerulistele küsimustele ehk vastusegi leida. Olen suutnud hakata rahaga vastutustundlikult ringi käima, ei raiska enam mõttetute maiustuste peale raha. See kindlasti tuleneb sellest, et teenin ise endale taskuraha. Pakun, et kuigi olen peaaegu 20 aasta jooksul palju muutunud ja arenenud, jätkub see ka edaspidi. Sest alati on nii et me ei jää selleks kes me oleme praegu, mingil ajahetkel me ikkagi muutume ning areneme veelgi. Minu kohta võib öelda küll, et õpin terve elu. Kas ajalugu on lõppenud? Seda asja saab võtta kahtepidi
Küll siis ka korralikud vastused välja vupsavad. Minul sellega probleemi pole, ma suudan ka väga lihtsalt öelda, mis elu mõte on. Sellegi poolest ma seda ei tee, sest nagu öeldakse, et enne mõlte, siis ütle või üheksa korda mõõda ning üks kord lõika. Need vanasõnad peavad alati paika. Kui küsida minult, mis on minu elu mõte, siis esimesena lööb mulle pähe, et rahateenimine Raha muudab elu palju muretumaks. Rikkal inimesel on võimu ning ta saab lubada endale mida iganes. Rahaga on lihtsam oma unistused ja eesmärgid täide viia. See on vahend, mida me kasutame iga päev. Ilma selleta pole võimalik elada, sest meil on vaja makse maksta, süüa osta ja muid teenuseid kasutada. Niisiis üheks minu elu mõtteks on rahateenimine. Inimene ei toitu ainult leivast, vaja läheb ka vaimuvara - on tänapäeval laialt levinud arvamus. Seepärast elame me teadmisega, et inimene peab iga päevaga üha rohkem uusi tarkuseterakesi koguma
ilma selleks eelnevat hinnapakkumist tegemata. Mina lihtsalt ei ole selline nahaal. Teiselt inimeselt midagi välja petta ei ole lihtsalt minu arust normaalne käitumine. Teisest teosest peaksin pidama enda vastandiks seda tööga ülepingutamist ehk. Tööd tuleb teha, aga mõistuse piirides, sellest suurest rassimisest ja ülepingutamisest ei ole endale ega oma tervisele vaja. Siiski tervis on meile üks vara, mida on lihtne kaotada ja seda juba selle rassimise eest teenitud rahaga tagasi ei saa. 5. Tsitaate, mõtteid. ,,Ikka püütakse end jagada töö, töö ja siis pere vahel. Iseennast unustades. Mis sellest tööst ja rahast, kui sinust ei ole enam oma töö viljade nautijat?" Indrek Sepp ,,Ent mitut juhtu teate, kus riigiasutuste skeemitajad on isegi kohtus süüdi mõistetuna pidanud reaalselt vangi minema?" Risto Berendson Mõlema mehe jutus on tõetera sees ja need laused panid mind sügavalt järele mõtlema.
Vestmanni noorema tütre Laura kätt. Ta teab, et Vestmann ei taha perekonda veel üht kirjanikku. Tiit otsustab kasutada kunagi koolivenna antud lahkeid lubadusi abiks olla ning esitab oma soovid Sandrile. Sander keeldub, kuid nutikas Piibeleht on õppinud kasutama ärimaailma võtteid. Väljapressimise ja ärimahhinatsioonidega jõuab ta oma eesmärgini - kosib Laura, Piibeleht laseb Sandril endale krundi osta Vestmani rahaga ning vana Vestmann kuulutab ta rõõmuga väimeheks ja pärijaks. Kahjuks, aga ka tänapäeval on selliseid inimesi–väljapressijaid, mahhinaatoreid ja kavalaid. 5. Luuletaja Sander. Too näiteid. Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks.
hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei oska rahaga targalt ümber käia ning on võimalik, et sa kaotad selle kiirelt. Targemad petavad rumalatelt raha välja. Üheks näiteks on petturid. Kergeusklikumad jäävad neid uskuma, kuid targemad on pigem skeptilised. Näiteks kui lubatakse anda miljon eurot kui kõigepealt saadad neile paarsada eurot. Targemad inimesed mõtleksid selle läbi, mitte kohe ei jääks seda juttu uskuma ja ei saadaks nendele petturitele raha. Haritud inimest on palju raskem manipuleerida
Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse Pakkumine- kauba pakkumine nõudjatele. Hind- kui palju maksab kaup. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutus. Müügihind- hind, mis on omahinnast kõrgem, et saada tulu. Turuhind- hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritud hind- hind, mille kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda. Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal- olukord, kus on nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil. Täielik konkurents- sel puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid, ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal. Monopol- turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna , või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol- kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri
kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres. • XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. • Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna “Gloria Palace”, praegune Vene Draamateater. • Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli “Päikese lapsed”(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. • Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2]
kuninganna kiiresti ja nad alustasid teed tagasi lossi väljapääsu poole. Neil vedas, sest kuri nõid norskas ja magas nii sügavalt, et ta ei kuulnudki sissetungijatest midagi. Väljapääsu uks avanes see kord ning raidur ja haldjad jõudsid ilusasti külla tagasi. Haldja kuninganna tasus raidurile suure rahapajaga. Mees sai väga rikkaks, kuid tal oli praegugi hea elu ning raidur ei vajanud seda raha. Ta ostis endale vaid väikese majakese. Raiduril polnud kõige selle rahaga midagi teha ning ta annetas üle poole oma rahast heategevusse. Mees abiellus küla kõige kaunima neiuga ning talle sündisid 3 kõige armsat poega. Raidur elas oma perega õnnelikult aegade lõpuni.
majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole leitud. Kriisi põhjuseks on toodud näiteks USA keskpanga poliitika suurendada intressimäärasid või USA keskvalitsuse poliitika kulusid võimalikult väiksena hoida. Põhjuseks tuuakse ka asjaolu, et pärast Esimest maailmasõda kasutusele võetud sõjaeelne rahapoliitika polnud enam sobilik.
teised hinnad. 16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Prognoosimatu inflatsioon 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tulu ümberjaotamine 1. Kui nominaalne intressimäär pole indekseeritud, alaneb reaalne intressimäär alla soovitud taseme. 2. Selle tulemuseks on ostuvõime ümberjaotumine laenuandjalt laenajale, sest laen makstakse tagasi vähem väärtuslik rahaga rahaga. 3. Firmad maksavad dividende ja lunastavad võlakirju odavamalt. 4.Valitsus kompenseerib riigivõla odavama rahaga - samadega, mis ta ise on trükkinud. Kui valitsus maksude suurendamise asemel trükib raha ja kasutab võla kustutamiseks inflatsiooni, siis sellist poliitikat on nimetatud ka inflatsioonimaksuks. Inflatsiooni korral võidavad: 1
inimesed ostjad ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud ajahetkel. Nõudlusseadus Hind -Rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks -väljendub kauba kasulikkust ostja silmis Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, so Nõudmine , mis on rahaga tagatud. MIDA KÕRGEM ON HIND, SEDA VÄIKSEM ON NÕUTAV KOGUS (CETERIS PARIBUS muude tingimuste samaks jäämine) Nõudlust mõjutavad tegurid Kauba hind Tarbija ostujõud(nõudluse struktuur) teiste kaupade hinnad (asendus-, täiendkaubad) Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind) Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele) Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
