Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis e
hinnangul õpivad Eestis inimesed liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutsehariduse. Ettevõtjad tunnevad aga puudust oskustöölistest. Seega taas tuleb teha juttu ammu räägitud kutseharidusreformist. Samas viitab Lambing, et küsimus ei pruugi alati olla kvalifitseeritud tööjõu, vaid sobiva hinnaga tööjõu nappuses. "Ei saa nii räigelt öelda, nagu mõned teevad, et tõstke palka, küll siis ka töötajad tulevad," arvab Raie. Ma ei taha väita, et tööjõupuudus pole Eestis probleem. Kindlasti on tänase majanduskasvu juures ettevõtteid ja terveid majandussektoreid, kus saaks rakendada rohkem inimesi. Kuid niipea, kui hakkame mõtlema edukatele riikidele järelejõudmisele ja kellestki möödaminemisele, on termin ,,tööjõud" isegi eksitav. Selleks ei ole meil esimeses järjekorras vaja mitte jõudu, vaid mõistust, innovatiivsust ja ettevõtlikkust. EL liikmena on meil seega täna võimalik töötajaid valida 325 miljoni inimese hulgast
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1
Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV
Tööpuudus ja tööjõupuudus Valisin selle teema, sest tänu tööturuametis töötavale emale kuulen sellest probleemist väga tihti. Eestis on see teema hetkel väga aktuaalne, kuigi see probleem on tunduvalt väiksem, kui mõned aastad tagasi. Ma arvan, et praeguseks on see olukord küll paranenud, kuid nüüd on sellel hoopis teised põhjused, kui varem. Mõned aastad tagasi ei olnud lihtsalt töökohti nii palju, kui oli tööjõudu, sest majanduslanguse tõttu läksid paljud ettevõtted pankrotti või pidid lihtsalt ellujäämiseks paljud oma töötajad koondama. Praeguseks hetkeks on meil töökohti küll palju enam, kuid palgad on väikesed ja seega ei taha ka paljud selle väikese palga peale tööle minna. Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt e
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise väl
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad. Euroopa Liidu arvates on kolm olulist valdkonda, mille arendamisel on määrav tähtsus tööpuuduse vastu võitlemisel. Need on ettevõtluse edendamine, inimeste ameti- ja kutseoskuste arendamine ning võrdsete võimaluste loomine kõigile tööotsijatele. Euroopa Liit toetab projekte, mis püüavad tööpuudust vähendada ning toetavad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, sest just seal luuakse kõige rohkem uusi töökohti. Ettevõtluse käivitamine püütakse teha võimal
Kõik kommentaarid