Tööjõupuudus (1)

Tööjõupuudus
Majanduses esineb mitmesuguseid probleeme ja üheks suuremaks probleemiks hakkab Eestis saama tööjõu probleem ettevõtluses. Tööpuuduse kahanedes hakkab aina enam oma sarvi näitama teine nappus, millest siinmail juba mõnda aega räägitud – tööjõupuudus. See toimub juba peaaegu igas sektoris, eriti just ehituses ja töötlevas tööstuses.
Tööjõupuudus võib olla tingitud mitmetest asjaoludest. Mõne vaatleja arvates inimesed Eestis õpivad liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutseharidust. Ettevõtjad aga tunnevad puudust oskustöölistest. Tegemist on paradoksiga – ühest küljest on tööjõudu üle ja teisalt pakutakse töökohti, mida ettevõtjad kunagi täita ei suuda, sest pole vajaliku tasemega töötajaid. Tööjõupuudus takistab arengut. Seepärast jõuab Eesti varsti aega, mil võõrtööjõu sissetoomine ei ole enam võimalus, vaid paratamatus .
Tööjõupuudus hakkab kasvama juba mitmes valdkonnas. Kõigepealt tooksin välja tööjõu puuduse kasvu haiglates. Samal ajal kui ligi sada Eesti meedikut siirdub mõne kuu pärast, suve lähenedes, naaberriigi haiglatesse tööle, vaevlevad kodumaa raviasutused tööjõupuuduses. Oleks vaja võtta arste tööle, kuid pole keda võtta. Rohkem arste jääb pensionile kui uusi juurde tuleb. Näiteks Läänemaa haigla võimalusi hästi kasutavaks tööks oleks kohe vaja kirurgi, naiste– ja sisearsti, psühhiaatrit ning radioloogi. Väheneksid nii vastuvõtu– kui ka operatsioonijärjekorrad ning kallist aparatuuri saaks otstarbekamalt koormata. Seal on praegu mõnepäevane järjekord kardioloogi, silmaarsti, uroloogi jt arstide juurde. Pikimad järjekorrad, ligi kolm–neli nädalat, on naistenõuandlas. Kauem tuleb oodata ka ortopeedi vastuvõtule. Aga arstide vastuvõtu järjekorrad on ka teistes haiglates suhteliselt pikad. Teine valus teema on valvamine, kui arste on vähe, on puhkusele minek peaaegu võimatu, aga iga inimene vajab vahel puhkust, see on loomulik.
Kasvav tööjõupuudus kummitab nii tekstiilitööstust kui ka metallitööstust. Asi ei ole kvalifikatsioonis vaid hoopis selles, et töötud ei taha sellisesse valdkonda minna. Samuti tunnevad Tallinna firmad puudust kõikvõimaliku müügitöö tegijatest. Suurel hulgal on kauplusemüüjate kohti. IT-sektoris on aga tööjõupuudus terves maailmas. Tänapäeval on IT väga populaarne ala, mida õppida ja usun, et pealekasvavat IT tööjõudu on tulemas.
Lahendusi tööjõupuuduse probleemile on esitatud mitmeid. Võib-olla oleks lahenduseks kutseõppele uue sisu andmises ning Eesti haridussüsteemi tuleks sisse viia kutseharidusreform. Konkreetseks sammuks olukorra parandamiseks minu arvates võiks saada kutseharidusrahade osaline üleandmine ettevõtjatele. Haridusministeerium kulutab kutsekoolide ülalpidamiseks ca 500 miljonit krooni aastas. Samas ei ole "valmivate" spetsialistidega midagi peale hakata või ei tule neid üldse või piisavalt. Sellest tulenevalt on ettevõtjad täna pandud sundolukorda - kas koolitate oma rahaga töötajad välja (-ümber) või pole teil töötajaid. Kutseõpperahade osalisel üleandmisel ettevõtjate kätte oleks saavutav iga hea süsteemi parim omadus - kohanemisvõime ja paindlikkus . Esiteks seisaksid ettevõtjad hea selle eest, et õpetatakse välja spetsialiste, kes leiavad rakendust ka homme . Teiseks saaksid noored õppida eriala, millel tulevikus on lootust ka tasuvat tööd saada. Kolmandaks , ettevõtjate pilgu all muutuks ka rahakulutamine senisest märksa efektiivsemaks ehk oleks lootust saada kaasaegne väljaõpe, millega oleks võimalik ka Euroopasse tööle minna.