nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende materiaalset iha ning vääraid prioriteete. Isa Goriot ei suutnud ning ega tahtnudki endale tunnistada, et perekondlik idüll on vaid ühepoolne- isa Goriot üksinda. Kuid ega saagi näha tõde, kui lapsevanemlik armastus pimestab. Eks igale memmele ning taadile ole omad lapsed need kõige kallimad, siiramad, korralikumad, targemad. Ka Rastignaci perekond pidas oma poega kohusetundlikult ülal. Vanemad polnud küll rikkad, kudi siiski leiti alati raha, et tasuda tema ülikooliarveid või soetada uus kuub kõrgseltskonna tarvis. Lapsevanemlikust armastusest tingituna ei suudetud oma võsukest tühjade taskutega jätta. Rastignaci vanemad armastasid oma poega tingimusteta nagu ka isa Goriot oma tütreid.
tervisega inimene jõuab rohkem ja tal on parem elu. Kas ratastoolis mees saaks suusatamisest mõnu tunda? Kahjuks ei saa, ta ei saa endale osta käimisvõimet..on olemas kallid operatsioonid, aga kõik ei mõju alati. Apteegist saab osta rohtu, aga kui sa elad rohtude peal pole sul elu- sa oled nagu ravimeid täis söönud labori rott! Hoidke tervist, sellel on suurem väärtsu kui mistahes rahanumbril. Selle kirjandi kirjutamisega õpetasin iseendale, mis on elus tähtis. Oluline on suhted, armastus ja hea tervis. Vähem tähtis on materiaalus, asjad, mida sa saad edale kõva ,,papi" eest soetada ei saa. Ei välista seda, et reis ameerikasse teeb sind õnnelikuks, aga reisida ükis, ilma truu sõbrata pole lõbus. Kõige õnnelikumad inimesed on need, kes suudavad elada väga vähese rahaga ja tunda sellest rõõmu. Ma olen õnnelik igapäev mil mu perekonnas on kõigiga kõik hästi ja kui ma saan oma hea sõbrannaga koos olla ja tunda siirast rõõmu puhtalt sellest.
peremeheks sobilikuks Katku Villut, kes oli töökas ja veidi põikpäine mees. Villu meelest ei sobinud Kõrboja peremeheks sant mees ja ta lasi end maha. Kirjanduses võib kohata ka keelatud armastust, see aasta lugesime me A.Kitzbergi ,,Libahunti", mis kõneles perest, kuhu tuli elama tütarlaps, kelle emaks peeti nõida. Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida
Hukutav isa armastus Balzac'i teos ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest.Probleemiks on rahpuudus, kõlbelised otsustused, eetika ja kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda ja vastu pidada. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust, autor kujutab Goriot'd, kes ärimehena oli halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga liialt armastav. Erruläinud ärimehe armastus oma tütarde vastu oli omakasupüüdmatu. Teose peategelane oli noor üliõpilane Eugene de Rastignac. Ta oli vaene ning elas proua Vanqueri pansionis. Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu takistab Delphine`i abikaasa. Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga
Kodu ja armastus aegumatud väärtused Enamus inimeste jaoks on kodu ja armastus olnud alati väga tihedalt seotud, vanasti rohkem praegu vähem. Kõik kodud ja perekonnad on erinevad, aga ikka on võimalik leida erinevates ajastustest sarnaseid jooni. Nii nagu aja jooksul on muutunud peremudelid on muutunud ka nende perekondade eluasemed. Vanast oli kodu inimese jaoks kõige olulisem koht üldse, seda ei jäetud kunagi järelvalveta ja kaua kodust eemal olla ei suudetud. Vanal ajal oli kodu püha paik, hinnati kõrgelt oma lähedastega lihtsalt koos olemist ja aja veetmist
Joel Hirs 11a klass Mõtteid armastusest, rahast ja eneseteostusest Sageli saadakse sellistest sõnadest nagu armastus, raha ja eneseteostus valesti aru. Armastuse puhul arvatakse tihti, et armastus on see, mis tekib esimesest silmapilgust. Tegelikult on armastus see, kui seda mõistavad mõlemad isikud. Raha arvatakse olevat lihtsalt paberühikud ja mündid. Kõike, mida saab vahetada millegi vastu, saab lugeda rahaks. Eneseteostust arvatakse olevat see, mida keegi järgib. Kui teed midagi head ja oled sellega ise rahul, siis see on eneseteostus. Teoses ,,Isa Goriot'' väljendub armastus mitmel viisil. Esimeseks viisiks on isa Goriot armastus tema tütarde vastu. Peale tema naise surma langes just temale oma tütarde kasvatamine
See vastu mehed on need, kes soovivad alati olla need kõige tugevamad ning oma tõelisi tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad,
Kirjand. 12 klass ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses" ( A. De Saint-Exupery) Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik. Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
36 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid