teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Linnas kuna mulle tundub, et seal oli lihtsam elu ja talupoegade elu sõltus looduslikest oludest ja ühiskonna arengust. Maal elades oli eri piirkondades erinev elujärg, seal oli feodaalsüsteem mis põhines põllumajandusele.
· Saksamaal olid: vabalinnad - laialdase omavalitsusega linnad (Köln, Worms, Maintz) riigilinnad - linnad, kus kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulus Saksa- Rooma keisri ametnikele 2 · Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel senjööri poolt antud privileegidel rae poolt välja antud määrustel jne. · Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu · Raad koosnes: - raehärrad tavaliselt jõukad kaupmehed liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded:
kaubateede äärtes või linnuste naabruses. Linni ümbritses tavaliselt uhkete tornidega linnamüür. Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats. Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs.
a) linlastele b) mõisnikele c) talupoegadele 18 Rüütli peamine tegevus oli a) kauplemine b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir 21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega 22 Keskaegses linnas oli elanike peamine tegevusala a) käsitöö b) põlluharimine c) sõdimine d) kaubandus Kontrolltöö nr.2 Ida Euroopa keskajal 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 23 vürst -
Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti
See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange. Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on odavad maad, mis on väga hea hinnaga ja palk pole ka eriti suur. Raad Villem, kes tegeles kogu müümisega, oli kirja saatnud, mis kubises rõõmusõnadest, et kõik on tõesti võimalik. Maad sai seal enam kui muidu ja kandis ilma harimiseta vilja, ja missugust vilja! Ühe kopika eest osteti enam kui kodu rubla eest, sellepärast oli ka raha seal igal pool halvema hinna peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal
Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele.
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
ka näiteks Tallinnas. KESKAEGNE LINN Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Kõige tähtsam ilmalik ehitis keskajal oli raekoda, kus pidas istungeid linnavalitsus. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad oli linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Neid inimesi kutsuti raehärradeks. Palka nad linnavalitsemise eest ei saanud. Töökorraldus oli korraldatud nii, et üks osa raadist tegeles ühel aastal ning teine järgmisel aasta. Sellisel meetodil oli puhkaval koosseisul võimalik tegeleda oma elatise teenimisega. Rae ülesanded olid algul põhiliselt majanduslikke küsimuste lahendamised-turukorraldamine,
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise
laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linna Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda
maksu. Eliidi hulka kuulusid ka maavaldajate ametnikud. Linnaelanikud olid maahärrast sõltuvad, tihti ei olnud nad isegi vabad. Itaalia linnades elasid aadlikud, kellele kuulusid linna ümbritsevad maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Linnaõhk teeb vabaks Linna põgenenud sõltlased saidaasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks Linnakodanikuks võis saaa iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodaniku maksu Linnakodaniku õigused ja kohustused Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus Linnavalitsus raad Millega tegeles Linna sissetulekuga Heaolukorra kindlustamisega Kohtu mõistmisega Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine) 16.saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda)
kohtus. 11.-14. saj, vahekeskaja algul, hakkas toimuma suurem põllumajanduse areng. Kliima oli muutunud soodsamaks, tekkisid uued viljasordid ning põlluharimis tööriistad muutusid kvaliteetsemaks. Tekkis kolmeväljasüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam- vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Kogu selle suure arengu tõttu hakkasid kujunema esimesed keskaegsed linnad, mille valitsejaks oli raad. Linnastumisega kaasnes ka kaubanduse areng, kõige enam ehk merekaubandus. Läänemere ääres tugevaimaks kaubalinnade organisatsiooniks oli Hansa Liit, kes oma hiilgeajal kontrollis enamikku Põhja- ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Kaubalaevadeks olid kausjad koged, ookeane ületati aga karavellidega. Selle aja valitsemises oli oluline osa võrdsusel. Nõrgemate eest hoolitses raad ja tsunft. Kahjuks aga lõppes see ilus
6. Nau Pernau Uus-Pärnu 7. Reval - Tallinn 8. Weissenstein - Paide 9. Wesenberg Rakvere (Tea linna eesti keeles) Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas linnaõiguse Narvale ja Rakverele, Tartu piiskop annetas Tartule Riia linnaõiguse.) Linna võimuorganiks oli RAAD, mille liikmete arv sõltus konkreetsest linnast. Oli nii suuremaid, kui väiksemaid. Rae juures tegutses ka maahärrat esinadav LINNAFOOGT maahärra esindaja rae juures. Sageli oli ka maahärral linnas ka oma residents, kus linnaõigus ei kehtinud. Oli täiesti omaette valdus. (Nt Toompeal asus maahärra residents, Tartus oli Toomemägi.) Linnarael polnud seal mitte mingit võimu. Sageli suhted linna ja maaisanda vahel olid halvad. Millega tegeles RAAD? Hoolitses linna sissetulekute eest
laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli 15.sajand Aitäh tähelepanu eest!
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Rootsi aeg 17saj.keskvalitsemisega riigivõim.kõrgeim võim-kubernerule.eestimaad tallinnast,livimad riiast Aadli omavalitsus-rüütelkond1634.riiklik kohtuvõim.madalam aste talupojad- haagikogus,sillakogus.teine ast Meeskogu-maaskogu,vabad inimesed.kubermangutasand,ülemaakohus.tugev Ikuningavõim karlix,gustavii ,tähelepanu talupoegade parandamisele,võrdõiguslik kaitse,rakendab erinevat poliitikat.skytte lõi tartus Ülikooli.1632surmaga lõppeb tugeva kuningavõimu periood.1634-kutsutakse tagasi liivimaale.Iiaadlivõimu Period-est valitsus alustab laialdast maaläänistamist,valitsevad rüütelkonnad,pärisorjuslikk riklik kinistamine 1645pxenlienna1671tatli määrusega.1672karlXI kuulutab reduktsiooni.rigimad rigile tagasi.1680- reduktsion Laiendatakse.patkul põgeneb1694-95näljahäda1696livima majandusreglement,talupojad allutati rigikohtule Kasutusele mereteed,raad-tal,narv,pärn,tart.narv-kaubalin.tsunftikorraldus,linaõiguse kadu.manufaktur puit Tal ...
Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34. Miks oli oluline kuuluda Hansa Liitu ja mis see on üldiselt? Alguse sai Lübechist Oma kaupa sai igal pool müüa Kui ei kuulunud Hansa Liitu siis ei võinud nt soola müüa Alguses oli kaupmeeste liit, siis linnade liit 35. Mis on
piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi keskused.
linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus". Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud · Enesemaksustamise õigus 17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused
mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. Kürii on aktiivsuse mõõtühik, röntgen 7. Kiirgusdoos, biodoos on aines neeldunud kiirguse energia ja massi suhe. Ühikuks on Grey (Gy). 8. Tuumareaktsiooni käigus tekivad uued elemendid. Kasutatakse elektri tootmisel, allveelaevades. 9. Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril kergete tuumade liitumine. Pidevalt toimuvad termotuumareaktsioonid päikesel, kus vesinikutuumad ühinevad heeliumiks.
kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid (eesõigused), millest ei tahetud loobuda. Keskaegsed linnad olid oma mõõtmetelt (müüridega piiratud alalt) mitte eriti suured ja suhteliselt väikese elanike arvuga: Mõisted: Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Raad: linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus. Ü...
Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik ning enamus kaubateedest läks nende kontrolli alla.Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas.
olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%)
ning ka töötuse ja viletsuse perioodil oli seal võimalik hinge sees hoida. Kuigi linnas elati pead- jalad koos oli maapiirkonnas aga ohtlikum elada ning seal võis tabada inimesi näljasurm või röövlid ja rüüstajad, mistõttu paljud talupojad suundusid linnadesse elama. Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae poolt välja antud määrustel. Raad oli linnanõukogu. Raad juhtis linnade elu ja see koosnes raehärradest, bürgermeistritest Saksamaal ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord,
Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12
Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...
2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, tugevdas sidemeid Lääne-Euroopaga, tagades kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga, välistas kolonisatsiooni. Balti erikord kehtis kuni 1783.aastani.
Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne
Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org
2)Linna piires võisid ainult nemad käsitöö ja kaubandusega tegeleda. 3)Vabastatud tollimaksust. 4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid. 2)KOHUSTUSED 1)Vahiteenistus linna müüril ja tornides. 2)Linna sõjaline kaitse. 3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. 4)Maksude maksmine. Kes sai ola raehärraks? Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond? Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse. HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge
Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Kaubeldakse, pidutsetakse ning hukatakse rahva silme all inimesi! Nägin üht hukkamist, kus tapeti mees varguse ja peksmise eest. Seal seisab häbipost, kus iga päev keegi oma patte seistes peab kahetsema. Turuplatsi kõrval seisab raekoda, kus käib koos raad, peetakse vahel pulmi ning keldrikorrusel tavatseb peenem seltskond kõrtsis käia. Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Enamus tavalised majad on lihtsalt külg külje vastu ehitatud
kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: Käsitöö uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest, Kaubandus kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda, mitte feodaalide võimu all, Turvalisus linn oli kaitstud müüriga, Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika,
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...
Linnafoogt raes esindaja(maahärra esindaja) Eesti aladel sõjaks maarahva ja feodaali vahel ei läinud aga see kelle maa peal linn asus , temal oli ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne. Keskaegne Tallinn oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud (feodaalid ja aadlikud) Toompea oli erladi eraldatud linnamüüriga ja teine oli All.linn, kus oli raad ja elasid ülejäänud inimesed (kaupmehed, käsitöölised jne)Omavahel väikesed tülid.Piirati inimeste liikumist Toompeale ja All-linna, öösel üldse väravad kinni. Olid kaupmehed, kellele anti erldi luba tegutseda Toompeal, teised ei tohtinud. Selleks, et alev saaks linnaks pidi olema linnaõigus ja linnamüür. Tallinnas kehtis Lübecki linnaõigus- sisuliselt samad seaduse ja eeskirjad mis Lübeckis kehtisid ka Tallinnas.
suri.Mündi meistriks pidi saama ka tema poeg Ivo.Seni oli Ivo töödanud o ma isa sellina ehk õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust põhja poolsed alad, kaasa arvatud Koluvere lossi ja Haapsalu. Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga. Juuli kuus j õudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi v õi mud kindlustasid linna ja varusid laske m o ona. Ivo Schenkenberg m o odustas Tallinna p õgenenud talupoe gadest linna kaitseks väesalga.Tänu julge ja kavala tegutse mise tõttu sai te ma lipkond kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdni me "Eestimaa Hannibal" ja te ma salka hakati selle järgi kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori
Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses Diötsees piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda Hansa Liit Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust. Maapäev maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid.
Teost lugedes tekib ka ilma igasuguste eelteadmisteta inimesel ettekujutus kirjeldatava perioodi eluolust. Seetõttu soovitaksin seda lugemiseks igale kooliõpilasele. Saab põhjaliku pildi hügieenist, õigemini küll selle puudumisest. Jäätmete viskamiseks ei valitud paika, tänavad olid kaetud porist, tolmust, reoveest ja prügist tekkinud lehkava kihiga. Mustusega käisid kaasas pisikutelevitajad kärbsed ja rotid. Jõgesid ja veekanaleid reostasid lisaks elusolendeile ka veskid. Raad oli küll korduvalt vastu võtnud otsuseid, mis kohustasid elanikke puhtust hoidma, kuid need jäid linlaste poolt kangekaelselt täitmata. Sest ametnike poolt puudus täitmise kontroll, elanikkond oma teadlikkuse madala taseme tõttu ei näinud ilmselt selleks tungivat vajadust. Desinfitseerimine kui selline oli keskajal üldse tundmatu. Siit ka nakkuste suur levik. Tallinna raad ei kuuletunud ise samuti alati mitte esimesel korral Venemaalt saadetud korraldustele
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus.
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnades olid asjad suhteliselt hästi korraldatud. Oli paigas transport, hooned ja ka haigete eest hoolitseti. Eestlastel oli linnades ülekaal, kuigi neid nimetati mittesakslasteks. Katk hävitas enamik linna inimesi, aga selle korvasid mõisnike juurest ära põgenenud talupojad. Raad kaitses vastavalt linnaõigusele igat linna elanikku, kui inimene oli linnas viibinud ühe aasta ja ühe päeva. Kui talupoeg oli sellega hakkama saanud, oli ta linnakodanik. Linnakodanikuks võis olla iga vaba inimene, kes täitis linna poolt esitatud nõudmisi ja maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga sel...
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
