o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks" · Eelisseisundis oli linnakodanikud, kelle seast tõusid esile patritsiaadid. · Linnakodanikuks said, kui: o Pidi pärinema seaduslikust abielust o Tuli aasta linnamüüride vahel elada o Kehtis öine liikumiskeeld
Linnamuusikute ja magistraadi vahel oli sõlmiud leping- "Linnapillimeeste ordinants, mida nad igalt ulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima" Reformatsiooniaastail valitses linnas suur ärevus, ning trompetisti ülesanne oli olla häiresignaaliks tornil, kus oli võimalik jälgida kõike ühiskonnas toimuvat, selle eest sai ka raha 16. sajandi teine pool ol ilinnamuusikutele ränk, kuna siis olid linna teeinistuses vaid "tornipuhujad"signalistid, alles sajandi lõpus palkas raad uue muusikute grupi linlasi teenindama 1. Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti ja Liivimaal? 2. Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus elus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa rootis võimu kehtestamine eesti ja liivimaal ? 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll keskaegses hariduselus ? Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium SEISUSELE VASTAV RIIETUS Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutused, kui kalleid riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunfides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel, juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts, mille otsas oli luljused. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast eristada
laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel: senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks. 3
Linnaõiguse eesmärk: tagada mõjuvõimu mingis piirkonnas, tagada turvalisus inimestele Kodanik – inimene, kes oli elanud linnas juba mõnda aega või oli linnas sündinud Kohustused Vahiteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest Õigused Linnakohus mõistus kohut Käsitöö, kaubandus Tollimaksudest vaba Linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutamine Linna valitses raad, kes kindlustas heakorra, sissetulekud jms linnas. Ülesandeks ka linnahuvide kaitsmine. Linnaühiskonnas koondusid linnakäsitöölised tsunftidesse. Skraa määras ära, mis tingimustel tsunfti saadi.
Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui
Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik ; Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. ; must surm - katk ; 23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad Keskaegse linna juhtija ; gild Kaupmeeste rühmitus ; tsunft Käsitööliste rühmitus ; 24. bürgermeister Keskaegse linna juhtija. ; linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. © Siimo Lopsik 2011 25. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus)
See oli mõnes mõttes hea talupojale, kes sai oma silmaringi laiendada ning oma kaupa ka välismaale müüa. Peale Jüriöö ülestõusu tõusis järsult mõisate arv Eesti aladel. Rukis oli väga nõutud ja aadlikud asusid elama maale mõisatesse, et nad saaksid talupoegi paremini kontrollida. Talupoegade olukord halvenes. Talupoegadele kujunes välja sunnismaisus, mis ei lubanud neil talust lahkuda. Samas eesti linnas progresseerusid. Linna valitses raad. Linnas elasid kaupmehed, käsitöölised ja kodanikuõigusteta alamrahvast, kuid ometi olid nad vabad ( neid tuli aina juurde ) Linnas oli kõrgem elutase. Tekkisid gildid ja tsunftid. Kuigi ristiusk suruti Eestlastele mõõgaga peale , aja möödudes pidid nad ikka tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama.
elasid; Turba seest saab õietolmu abil määrata seal kunagi kasvanud taimed. Kliimat saab määrata; Põlluharimisviiside määramine; kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide Iseloomusta keskaegse linna välisilmet ja eluolu. Müüriga ümbritsetud; Pargid puudusid; Majad olid üksteise kõrval tihedalt; Vaatetornid; Kaitsekraav ümber linna; Raekoda; Turuplats; Kõik tänavad suubusid turuplatsile; Raad valitses linna; Seal tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed; Tsunft; Gild. Miks 13. sajandiks kujunenud asustusvõrk keskajal muutus? Igal valitsejal oli oma valitsemiskord. Asustus kujunes kaubateede, kirikute ja kindluste juurde. Kuidas linnad tagasid vajaliku rahva juurdevoolu? Talupojad said kodanikuks, siis kui nad olid pärast põgenemist 1 aasta ja 1 päev vabad olnud. Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel
kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmistamine alles kümmekond aastat hiljem. Hõbeda kasutamine müntides Et Liivimaal oma väärismetalli polnud, tuli hõbe osta välismaalt. Raha valmistamine oli keeruline protsess, millega kaasnesid paratamatud hõbedakaod. Mida väiksem oli valmistatav rahaühik, seda rohkem kulus selle tegemiseks tööd ja seda kallim oli raha omahind. Peale selle tahtsid ju müntmeister, raad ja maaisand saada ka teatavat tulu iga mündi pealt. Kõik see kokku tähendas, et rahapajast ei läinud hõbedat müntidena iialgi nii palju välja, kui seda toorainena sisse tuli. Oma kaotuse kompenseerimiseks oli tarnija sunnitud hõbeda hinda tõstma, see omakorda muutis müntla töö ebaeffektiivseks. Järelikult tuli tõsta valmistatavate müntide hulka, vähendada nende kaalu või hõbedasisaldust.
muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele vajalik ülesanne, näiteks postivedu. Eriti rohkesti oli maavabasid Järvas ja Saaremaal. LINNAD JA KAUBANDUS. Linna valitses raad (saksa keeles Rat = nõukogu). Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Kui keegi rae liikmetest suri, valis raad ise tähtsamate kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad
100’000 elanikku siis u. 1558.a. võis see tõusnud olla ca. 300’000-350’000-ni. Kaasa arvatud ca.20’000 sakslast linnades ja ordukindlustes ning paartuhat rootslast Loode-Eesti rannikul ja saartel Suuremad linnad: Tallinn, Tartu- kummaski 7 – 8 tuh. elanikku (selleaegsed suurlinnad) Euroopa suurlinnadega seda võrrelda ei saanud, kuid Põhja Euroopas olid nad ühed suurimad. (Rootsis ja Soomes polnud ühtegi nii suurt linna) Pärnus 1000 – 1200 el. Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku) Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest.
Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse. Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed. Seek – keskaegsetes linnades hospital. Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata. Keskajal oli levinud ütlus, et linnaõhk teeb vabaks sellepärast, et talupojad põgenesid keskajal kurjade mõisnike eest linna kaitsva tiiva alla. Keskajal koondus võib kaupmeeste kätte, sest oli merkantilism e. arusaam, et rikkus luuakse just kaubanduses (lad k merkantalis- kaubandus). See andiski kaupmeestele suure sõnaõiguse. Üldlevinud arusaama järgi olid ju nemad linna rikkuse loojad. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345
mõisnike kodukariõigus relvakandmise keeld liikumispiirangud 2) puudus majanduslik vabadus maa oli mõisniku omand koormised Talurahva sotsiaalne liigendus Täida tööraamatu ülesanne 3 lk. 35, õpik lk.64-65 Võrdle muinasaja lõpu ja keskaegse põllumajandus arengut, millised sarnasused, millised muutused? Vt. õpik lk.67 KESKAEGSED LINNAD EESTIS LINNAÕIGUS, LINNAKODANIKUD, RAAD Kordamiseks: 1) Miks kujunesid Eesti alal linnad? 2) Kuhu kujunesid linnad? 3) Loetle Eesti keskaegsed linnad! Ülesanne: Lugege õpikust lk. 69-70 ja vastake küsimustele: 1) Mis on linnaõigus? 2) Millise linnaõiguse Eesti linnad said? 3) Kes said linna kodanikuks? 4) Millised olid kodaniku: 1) õigused 2) kohustused 5) Kes sai olla raehärraks? RAE ÜLESANDED Raad keskaegne linna valitsus, mille ülesanded: Kõrgeim kohtuvõim Raha müntimise õigus
kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linnas valitses kindel kord, samuti ka oma arenguloogika. Üha enam üritati linnu avardada, planeerida ning kaunimaks muuta. Linnu valitses raad. Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama "pead-jalad koos", kuna enamikud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Kuna linnades elasid inimesi, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse jne tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine inimestel ka töökohti leida, ning võimaldada sellega seoses endale paremat elu.
Sel perioodil loodigi kõik põhilised rõivalõiked, mida kasutatakse veel tänapäevani. Seisusele vastav riietus Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutuse, kui kallis riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljuseid. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden. Vapp oli kunagi olnud vajalik selleks, et lahinguväljal vaenlast
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti rakendati seda Eestis hilisemal Poola ajal. Kõigi vanematemääruste kohaselt kuulus tulekahjude kustutamine linnaelanike sundkohustuste hulka. Kõrvalehoidjaid karistati karmilt. Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse jaoskonda määras raad jaoskonnaülema kelle ülesandeks oli kontrollida määruse täitmist ja korraldada kustutustöid. Iga jaoskonnaülem valis linnakodanike hulgast neli brandmeistrit, kes tulekahju puhul pidid organiseerima inimesed kustutustöödele ning neid juhtima. Jaoskondadel olid oma kustutusvahendid, mis asusid tähtsamates kohtades: raekojas, kirikute juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule
raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke
Sest Eesti asus Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheliste kaubateede keskel. Sisse toodi põhiliselt soola, metallitooteid ja luksusesemeid. Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted. Maahärra – sõltumatu valitseja, kelle valdus oli väike feodaalriik Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Riia linnaõigus 6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft,
liivimaa eest ametlikud nimed Tallinna ja Riia kubermang võru ja paldiski maakond võru asutati katariina ajal võru ümber omaette maakond muudetakse territooriumi administratiivseid korraldusi aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine alam- ja ülemkorrakohtud talupojad samuti kohtunikeks (nende olukorra parandamine) linnaseadus 1785 kõigil vabadel linlastel kodanikuõigused kodanikuks said kõik, kes olid vabad raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa
· 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö
· 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvasse, suurem lahing toimus Smolino järve ääres, kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine,
vaherahu, mida pikendati edaspidi korduvalt. LINNAD JA KAUBANDUS. linnade õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel oli oluliseimaks linna tunnuseks.Eesti linnade õiguskord kujuned naabermaade linnade eeskujul. Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad. XIV sajandil koosnes raad 24 liikmest XV sajandi keskpaigas senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14. ´+ 4 bürgenmeistrit, kes moodustasid midagi juhatuse taolist, nendele tähtsuselt lähedane oli juristide hulgast valitud sündik, kes tundis hästi seadusi. Väiksemates linnades oli raekoosseis väiksem. Uued liikmed nimetas raad ise jõukama kihi hulgast. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt-nendevahelised suhted halvad. Rae ülesannete hulka
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...
kolleegium) Tartus) kõrgeim Stockholmi õuekohus A S tegelesid väiksemate talupoegade vaheliste tülide lahendamisega ja põgenenud talupoegade otsimisega. Mees ja maakohus tegelesid talupoegade omavaheliste raskemate probleemidega (nt mõrv). Ülemmaakohtus/liivima õuekohutus arutati aadlike vahelisi tülisid ja oli võimalust mees/maakohtust edasi kaevata. Linnades oli kohtuorganiks raad. Põllumajandus Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpuks 1000 lõpuks. See jäi püsima mõisate lõpuni Eestis. 1550. Aastal oli mõisate ja talupõldude suhe 1m:4t; 1700 a 1m:2,5t. See tõi kaasa teotöö suurendamise. Teotöö jagunes kaheks: korraline (tööpäevade arv nädalas oli kindlaks määratud) ja abitegu. Korraline jagunes veel rakmeteo (tuli saata härg ja mees) ja jalategu (mõisa saadeti tööline ilma rakmeta.
Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal (raidkivikaunistused.) 2.arhitektuuripiirkonda: Põhja-eesti paekivi ja Lõuna-eesti telliskivi. Kauneim gooti arhitektuuri mälestus 1248 - Tallinnale anti linnaõigus. Mille poolest võib Tallinna vanalinna nimetada tüüpiliseks keskaegsest linnast? Hooned olid ehitatud Gooti stiilis, linna piiras müür. Olid klooster ja koolid. Keskaegsed kirikud. Linna valitses raad. Vanalinnas asusid gildid. Oli olemas raekoja plats, mis oli ka turuplats. Kitsad tänavad. Toomkool. Alamsaksa keel. Kirikud, kloostrod olid ladina keeles. Katolik usk.
Linn oli eelkõige kaubanduskeskus. Neli Eesti linna kuulusid ka Hansa Liitu. Linnas oli vähe ruumi, majad tihedalt koos. Elanikke oli suhtleliselt vähe, kõige rohkem oli Tallinnas ja Tartus. Kõige rohkem oli eestlasi, kes olid vaesed ning moodustasid alamkihi, elasid agulites. tähtsamad kodanikud saksa rahvusest kaupmehed kaupmehed moodustasid valitseva nõukogu- RAAD, liikmete arv sõltus elanike arvust Kaupmeeste tuli tuli vahenduskaubandusest, nt sool, mida veeti Venemaale Kaupmehed moodustasid GILDI Tallinnas SUURGILD- abielumehed, MUSTPEADE VENNASKOND- vallalised kaupmehed Käsitöölised olid koondunud erialade kaupa TSUNFTIDESSE, võidi moodustada ka gilde, nt KANUTI GILD Eestlastest käsitöömeistreid olid vähe, neid ei võetud ühendustesse,
annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
annetatut ning paljud nunnad olid kohalike vasallide tütred. · Samuti ei tahtnud vasallid loobuda neile piiskopi poolt antud eesõigustest ning olid seega sageli vastu reformatsiooniideede levimisele talurahva seas. Reformatsiooni mõju kooliharidusele · Asutati uusi koole linnadesse, ideega toota kristlikult kasvatatud inimesi. Linnakool Oleviste kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16. Sajandik tekkisid mõisad eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) kodukariõigus mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupoegi oli 4 tüüpi: adratalupojad üksjalad uue maa saajad. vabatalupojad maavabad Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga. Rae võimu piiras osades linnades linnafoogt (esindas kohalikku mõisnikku). Linnaelanikkond koosnes peamiselt kaupmeestest (koondusid gildidesse) ja käsitöölistest (koondusid tsunftidesse). Peamine linnaelanikonna kasv tuli maalt kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks aasta ja 1 päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud
Kui rüütliperel või talupojal oli 5 mingit tööriista või majapidamiskaupa tarvis, siis läks ta töökotta erinevate seppade jutule. Töökojad ja kauplemise kohad tekkisid losside ja kindluste juurde. Tähtis oli ka see, et lähedal oleks mõni suur kaubatee või meri, mille äärde sai rajada sadama. Kui töökodasid ja elumaju juba rohkem oli saanud, hakati seda kohta linnaks kutsuma. Linnale anti nimi ja linna õigused. Valiti ka linnapea ning linnavalitsus ehk raad. Elu linnas oli mõnevõrra huvitavam kui maal. Siin käis rändtsirkus, esinesid teatrid. Ka kohvikud ja kõrtsid olid lahti. Rikkamad võisid uhkeldada moodsate riietega ning asjadega. Keskaegne Riietus Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi moest. Samas
· Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus · 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine
taastamine.Seega oli Jüriöö ülestõus muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatlus.Eestlased kaitsesid oma vabadust tõepoolest viimase võimaluseni. 5.Keskaeg.Linnad ja kaubandus . Linnad - Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul,põhiliselt koguni laenatuna.Tallinnas,Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus.Tartu, Viljandi,Paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse.Linna võimorganiks oli raad ehk magistraat.Raeliimete arv oli linnades erinev ja olenes linna suurusest.Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad mis koosnes tavaliselt 24.liikmest,kellest pooled täitsid kohuseid ühel,pooled järgmisel aastal.Maaisandat esindas rae juures linnafoogt,kes suuremates linnades omas siiski väiksemat mõjuvõimu.Maaisanda residentsid see tähendab piiskopi- või ordulossid,ei kuulunud harilikult linnale.Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute,heakorra ja kindluastamise eest
Liivisõja aegsel rahutul ajal katkes ka transiitkaubandus. Hiljem enam veeteed Tartust Viljandisse taastada ei suudetud. Tartu kui kaubanduslinna tähtsus ja rikkus oli sellega seoses kadunud (Salupere, 2004). 1582 aastal läks Tartu Poola võimu alla ja Tartusse toodi elama asunikke väljaspoolt,umbes 240 valdajale (poolakad, sakslased ja teised rahvused) jagati linnas maju, krunte ja aedu. 1589 aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980). Poola valitsemisaeg, tõi Tartusse ka jesuiidid. 1583 aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis aga 1585aastal muudeti kolleegiumiks (Pullat, 1980). 9
Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse ühiskonnaga- täpselt jaotatud ja liigendatud. Linna keskpuntktid katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes ka raekoda. Linnad olid vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile kuid olid tegelt iseseisvad. Linnu valitses raad bürgermeistriga. Olid ka oma linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Linna kaitsesid tema privileegid LINNAÕHK TEEB VABAKS. Eelisseisundis olid linnakodanikuid, kelle seast tõusid esile kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia. Neile avanes vabadus eelkõige.
oda. Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp. Skandinaavlastel oli see omaette püha - pööripäev ehk uusaasta. Jõulude alguseks muutus pööripäev seepärast, et toomapäevast hakati arvutama päikese- ja kuukalendri kaheteistkümne päeva pikkust vahet. Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuli kõik võõrad asjad tagasi viia, laenud ja võlad ära maksta. Sel päeval astus ametisse uus linnavalitsus ehk Tallinna raad. Võib- olla kannab raekoja torni tuulelipp ja linnavalvur just seepärast Vana Tooma nime. Ühtlasi kuulutas vastvalitud raad välja jõulurahu, mis kestis kolmekuningapäevani. Rahu-ajal ei töötanud kohtud ega timukad. Keelatud olid kaklused ja taplused, inimeste vahel pidi valitsema rahu ja heasoovlikkus. Toomapäev on kõige pimedam aeg. Arvati, et siis liiguvad ringi kurjad jõud. Keelatud olid kõik pöörlemise ja keerlemisega seotud tööd, eriti ketramine ja jahvatamine
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Eestimaa kubermangu neljale maakonnale liidetakse Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud linna, Võru, järgi sai nimeks Võrumaa. Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine. Nimetatud pearahamaksu sisseviimine tõi 1784. aastal kaasa talurahva niinimetatud pearaharahutused Eestimaal, mis soldatite abiga mõisates maha suruti.
Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks: linnriigid, mis omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat, vabalinnad, mis omasid laiaulatuslikku omavalitsust, riigilinnad, mis kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale. Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Linna elu juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. Käsitööliste kuulumine rae liikmete hulka oli väga erandlik nähtus. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse
linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Paljud linnad olid kunagi tekkinud feodaalide maa peale. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad ei saavutanud enamasti täielikku sõltumatust, küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid
1. a) Taani valdus b) Tartu piiskopkond c) Liivi ordu alad d) Saare-Lääne piiskopkond 2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised: kümnis, hinnus, kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö. 3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima. 4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased s...
ümberkaudseid maid. 65. Teokohus koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67. Sunnismaisus Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. 68. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost,
Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti aadlikud esindajaid kõikidest kihtidest Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
