võrdlemisi vastupidav . Elektrotehnikas on grafiit elektri juhtivuse tõttu väga hea materjal . Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamikuna . 7. Mis on süsi ? Milleks sütt kasutada ? Süsi ei ole C allotroopne teisend , süsi koosneb peamiselt väga peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldab mitmesuguseid lisandeid . Süsi tekib orgaaniliste ainete ,näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta . Süsi on väga poorne , tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisaaineid .Süsi juhib elektrit . Kõrgel temperatuuril töödeldud veeauruga süsi on eriti suure sidumisvõimega . Söe abil saab lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid . Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid. 8. Mis on koks ? Kivisöest saadav süsi on koks . 9
24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit
Kulumiskindlus laki või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda. Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Laevärv kõige sobivamad on veega vedeldatavad e veepõhised lateksvärvid. Soovitatav on kasutada täismatte või matte värve. Kui aluspind on väga poorne ja väikese pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti
kaalumisel. See kujutab endas keha kaalumist vedelikus ja õhus, mis annab pärast valemi nr. 3 kasutamist keha ruumala. m−m1 V= , valem nr. 3 ρv m - keha mass õhus [ g ] m1 - keha mass vedelikus [ g ] ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr.
oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid. Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid nn punaseid ube kasutasid preestrid abivahendina ennustamise juures. Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed. Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid, veesõidukeid, mesilastarusid ning amulette. Sobiva kliimaga (troopilistel aladel) piirkondade haljastuses on kuke-korallpuu väga hinnatud nii kaunite õite kui varjuandvuse tõttu. Parasvöötme aladel kasvatatakse teda potitaimena. Argentiinlased on tuntud oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu poolest. Sellest annavad tunnistust mõned naljad, mida Argentiinlaste kohta tehakse: K: Kuidas argentiinlane enesetapu sooritab?
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil. (Kalamees, 2000) Näätskorgik, majakorgik, majanääts viljakeha on substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne, poorid ümmargused kuni nurgelised, mõnikord hambulise servaga ja eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud. Majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui 5 majavamm. Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke Tekib poorne murendmaterjal, mis Vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida võimaldab kinni hoida vett ja õhku. saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Toimub temperatuurist tingitud Muutub kivimi
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant. b) Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena. Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Lisaks kasutatakse veel meditsiinis söetablettidena. Tähtsamad ühendid 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu,
temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks
1. Kalibreerida pH meetri kasutades puhverlahuseid pH 4.00 ja pH 7.00. Iga kord on vaja pesta elektroodi dest.veega. OSA 4 – Tiitrimine 1. Pipeteerida 25 ml C-vitamiini lahust tiitrimise anumasse. Asetada magnetsegaja pulk lahusesse, pesta elektrood dest.veega ja sukeldada elektrood C-vitamiini lahusesse. Magnetsegaja pulga ja elektroodi vahel peab olema piisavalt ruumi (vähemalt 0,5 cm) ning elektroodi klaasmembraan ja poorne fritt peab olema täielikult lahuses. Vajadusel lisata dest.vett mahuni 40 ml. OSA 5 – Arvutamine 1. Arvuti programmi aknast printida välja tiitrimise kõver ja leida ekvivalentpunktile vastav NaOH lahuse ruumala. 2. Leida askorbiinhappe kogust (mg) tabletis. 3. Leida sisalduse keskmine väärtus ja standardhälve. 3 Tulemused 3.1. NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine NaOH + HCl → NaCl + H2O Tiitrimiseks kulus HCl ruumala:
Bioloogiline murenemine algab lihtsate elusorganismide, näiteks vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline. Mida suurem on taimed, seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid ning seda tugevam on nende juurte mehaaniline mõju. 4.2. Mulla teke Murenemist haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nim mullateaduses lähtekivimiks. Selleks, et muld saaks hakata tekkima, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilisele murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. Taimede kasvuks pea mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis sisaldab selliseid elutähtsaid elemente nagu süsinik, lämmastik ja väävel ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett
..70 meetrit. Kasutatakse peamiselt tellise- ja tsemenditööstuses. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. KRIIT Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Kriit koosneb kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest. Tuntud kriidipaljandiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul. Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist. KUKERSIIT Kaustobioliit (energia- ja keemiatööstuses laialdaselt kasutatavad kivimid). Põlevkiviks nimetatakse
liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Mullas peab lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis tekib ja koguneb orgaanilise aine (peamiselt taimede) lagunemisel. korkorkorkor Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised
Ohtlik mustus, mis võib tekitada: · karedad traumasid (libe põrand) · pehmed haigestumisi (bakterid, mikroobid, saastunud süstlad, saastunud õhk (tolm, suits, heitgaasid) 1 Mustuse kinnitumist mõjutavad: Pinnamaterjalide omadused Kinnitumist saab vähendada: Poorne Hooldusainega Kare Kaitseainega Ebaühtlane Antistaatiliste ainetega elektriseerunud Vanus Endiselt tugevamini võib mustuse kinnitada: Oksüdeerumine Kuumus Kuivamine Vale puhastusaine Vale meetod Mustuse reageerimine pinnamaterjaliga
puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult
sulatamiseks, sest grafiit on nagu teemantki keemiliselt võrdlemisi vastupidav. Elektrijuhtivuse tõttu on grafiit elektrotehnikas väga hea materjal. Grafiidi kasutamine pliiatsisüdamikuna on üldtuntud. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peeneteralisestgrafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elektrit nagu grafiitki. Süsi tekib orgaaniliste ainete, näiteks puidu kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Süsi on väga poorne ning tal on võime siduda õhust või lahustest oma pinnale mitmesuguseid lisandeid. Nii saab söe abil lahustest eemaldada lahustunud värvilisi aineid. Eriti suure sidumisvõimega on süsi, mida on kõrgel temperatuuril veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid. Kivisöest saadav süsi on koks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks
Sellisel juhul tuleb pind puhastada nõrgalt aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega, loputada ja kuivatada. Edasisel hooduskoristusel kasutada mikrokiust lappi/moppi ja vett. Laminaatpõranda kaitsmiseks kasutatakse spetsiaalseid hooldusaineid. Pinna vahatamine ei ole soovitatav, sest hilisem vaha eemaldamine võib seda rikkuda. Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Marmor Marmor on poorne kivim, millesse mustus imendub hõlpsasti. Seepärast peab marmorpinda kohe paigaldamise järel kaitsma. Marmorist kivipõrandat tuleb pühkida piisavalt tihti, et liiv, tolm ja mustus ei kulutaks ega kriimustaks põranda pinda. Marmorpinnale tekkinud plekid tuleb kiiresti eemaldada. Pind ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi puhastusaineid. Kui happelist ainet kasutatakse võimalike setete eemaldamiseks, siis tuleb pind seejärel kindlasti neutraliseerida. Valida värvaineta puhastusaine
Summaarne: 2NaCl >t, el 2Na + Cl2 b) Vesilahuse elektrolüüs NaCl ->(H2O) Na +Cl K(-): 2H2O +2e- -> H2 + 2OH- redutseerumine:vesi on tugevam oksüdeerija kui Na+ ioonid A(+): 2CL- -2e- -> 2Cl -> Cl2 - oksüdeerumine Summaarne: 2NaCl + 2H2O ->el 2NaOH + H2 + Cl2 4. Metallide korrosioon Metallide korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 4Ag + 2H2S + O2 -> 2Ag2S + 2H2O 2Cu + O2 -> 2CuO 2Cu + O2 + H2O + CO2 -> Cu2(OH)2CO3 4Fe + 3O2 -> 2Fe2O3 - oksiidikiht on poorne ja roostetamise jätkumist ei takistad, raud ainsana roostetab Selleks, et peatada raua korrodeerumist, tekitatakse kõrgel temperatuuril tahtlik reaktsioon, kus raud reageerib püsivamaks ühendiks, mis kahjuks küll pole tugeva 3Fe + 2O2 ->t Fe3O4 Korrosiooni liigid 1) Keemiline korrosioon: saab toimuda kõrgel temperatuuril ja agressiivse gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid
puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3
Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 3 kus Vbr proovikeha math [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] pv vedeliku tihedus [g/cm3], (1 g/cm3) Ebakorrapärase keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga 2 Kui proovikeha on poorne ja hästi vett imav, siis pärast kuivas õhus kaalumist kaetakse ta parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Iga korra päratst lastakse parafiinikihil hanguda. Edasi parafiiniga kaetud keha kaalutakse uuesti õhus. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga valemiga 5. Järgmiseks arvutatakse parafiini ruumala valemiga 6 ja keha maht valemiga 7. Materjali tihedus määratakse valemiga 8.
See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide
Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas. TAB tihe asfalt betoon (TAB16II 16-killustiku jämedus I-tugevusklass). PAB poorne asfalt-betoon; MSE mustsegu; MUK must killustik. Parkimine: 85% SA; 90% ISA; La=12000km (aasta läbisõit); Lp=35 km/p (päevas); hp=23-23,5 t/p (parkimine). Parkimis vajaduse vähendamine: ÜT; Aja limiterimine; tasuline; eriload; park and ride; park and walk; park and bike; kiss and ride; car pool. Planeerimisprojektis leitakse parkimiskohtade arv valemida: P = A*n (P - parkimiskohtade arv; A suletud brutopind; n parkimisnormatiiv). Külmumispiir: tavaliselt 1,4m
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
Selle suurendamiseks paigaldatakse poorsed materjalid jäigast alusest (sein, lagi) õhuvahega. Tüüpiline resoneeriv helineeldur on õhuke plaatmaterjal (puit, kips jne), kui seda paigaldatakse jäigale alusele õhkvahega. Plaatmaterjal summutab madalaid sagedusi, olles muudel sagedustel valdavalt helipeegeldav. Et suurendada plaatide helineelduvust keskmistel ja kõrgetel sagedustel, kasutatakse perforeeritud plaate, mille taha paigutatakse poorne materjal või õhuke kile. 10. Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust? Piirde mürakindlus R ühekihiliste konstruktsioonide puhul on arvutatav R = 20log(m f ) - 45dB m piirde 1m2 mass (kg) f helisagedus (Hz) Piirde keskmine mürakindlus, kui m on alla 200 kg/m2 R = 13,5 log m + 13dB Kui m on üle 200 kg/m2 R = 23 log m 9 dB
pudenevateks kuubikuteks. Lõhed kulgevad rööbiti puu aastarõngastega, ühtaegu tekivad 12- sentimeetrised lõhed ja sügavamad pikisuunalised lõhed. Puu mädaneb aeglasemalt kui majavammi korral, tihti säilib puidu välispind ka siis, kui sisemine osa on juba tugevalt kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele
Elupaigaks Filter Oluline tootmisvahend Seotud teiste sfääridega. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld: Elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed) Eluta osa: * Vedel osa(mulla vesi) *Tahke osa: orgaaniline aine(kõdu, huumus), anorgaaniline ehk mineraalid(kruus, liiv, kivid, lähtekivim) *Gaasiline osa(mulla õhk) 3. Selgita mulla teket. Muld hakkab arenema kui mineraalne aine on piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid, et taimed saaksid alustada kasvu + orgaaniline ainestik. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus.
· Boksiit · Settelise päritoluga · Vask · Vasemaak · Kullasarnased tähnid · Titaan · Valge tähniline · Elavhõbe 7 · Läikiv (raske) · Koks · Kerge · Kivisüsi · Poorne · Raua tootmisel · Kivisüsi · Must · Kergelt läikiv · Sulatatakse kõrgkuumusahjusmalm · Järgi jääb räbu · Alumiiniumi toodetakse hüdrolüüsi teel · Palju magedat vett + elekter Kergetööstus Tekstiili-, õmblus-, trikotaai-, naha- ja köösneritööstus (karusnahatööstus) · Tekstiilitööstus · Toorained: · Tehistoorained
4. T = 0,7 ... 1,0 Tsul 36. (Points: 2.5) Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhega detaile toodakse kahepoolse pressimise teel? 1. 3 > D/H > 1 2. 2 > D/H > 1 3. 2 > H/D > 1 4. 3 > H/D > 1 37. (Points: 2.5) Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhtega detaile toodetakse ühepoolse pressimise teel? 1. H/D 1 2. H/D 1 3. H/D < 1 4. H/D > 1 38. (Points: 2.5) Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? 1. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit 2. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides 3. alati väga kõrge kõvadusega ja väikese hõõrdeteguriga materjal 4. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena 39. (Points: 2.5) Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus 1. hea termokeemiline püsivus 2. kõrge külmhapruslävi 3. mehaanilised omadused säilivad ka madalatel töötemperatuuridel 4. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel 40. (Points: 2
Metallilisi elemente tunneme ja kasutame prantikas eelkõige lihtainetena- metallidena. Metallidel kui materjalidel on väga olulisi eeliseid võrreldes teiste materjalidega. Nad on kergesti töödeldavad, plastilised. Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada või painutada. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrusioon roostetamine. Raua korrosioonil tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemadki metallid (nt alumiinium) on õhu ja vee suhtes küllaltki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid.
NÕGES Kangas palju pehmem kui linane. Pikk, peen, tugev. Painduv. Kangas pehmeneb kandmisel. Ei tõmbu pesus kokku nagu linane. Puuvillaga võrreldes soojem. Ainulaadne õõnes struktuur, mis kogub õhku endasse ja loob loodusliku soojustuse. Võib pesta kõrgel temperatuuril. Aldis kortsuma. Biolagunev, odavam toota kui puuvilla. TURBAKIUD Antibakteriaalne ja kaitseb UV-kiirguse eest. Kerge, poorne, hea soojapidavus (parem kui lambavillal), habras. SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2
Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
vask(1)- ja vask (11) nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdroksükarbonaate? · Tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasi, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga, mis tuleb õhust. Raua korrosioon · Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, mis tähendab ka roostel kõige suuremat majanduslikku kahjut. · Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. · Raua keemiline korrosioon Raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 · Raua elektrokeemiline korrosioon: 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O Vase korrosioon · Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). · Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega · Vananemisel värvus algul tumeneb ja
BETOONISEGU TRANSPORTIMINE Üldosa Õigesti valitud koostisega betoonisegu on homogeenne seotud mass, milles jäme täitematerjal (killustik või kruus) on tsementmördis ühtlaselt jaotunud. Segu jääb homogeenseks, kui tema laadimine ja transportimine toimub vastavate nõuete kohaselt. Vastasel juhul betoonisegu kihistub raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine,
sulamist, põlemist koos sulamisega, põlemist tahma eraldumisega, põlemist vilkuva leegiga, põlemise puudumist. Leegist väljatoomisel: põlemise jätkumist ilma sulamiseta, põlemise jätkumist kiudude sulamisega, kiiret kustumist, hõõgumise jätkumist. Põlemisel erituvad lõhnad: Põleva sarve, põleva paberi, äädikhappe, kloori lõhn, lõhna puudumine vm. Põlemisjäägi iseloom: Must poorne hõõrumisel purunev terake, must või pruun kõva hõõrumisel purunev terake, must tuhk, hall tuhk, tuha jäljed põlenud kiu otstel vm. 4. Tulemused Tulemused kanda järgnevasse tabelisse vastavalt kiu liigituse järjekorrale (looduslikud kiud: taimsed, loomsed; keemilised kiud: tehiskiud, sünteeskiud ja anorgaanilised kiud) Tabel 1 Kiudude põlemisproovi tulemused
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kih...
2. Loetle kasutatavad puuliigid ja nende omadused. Kasest valmistatakse köögi töö-ja lõikelaudu. Kask on hele, kõva ja raske puu. Puu aasta -ringid näivad heledatena. Kuusepuitu tavaliselt kasutatakse seinakattematerjalina. Kuusk on küllalt kerge, pehme, hele puit ja selgesti on nähtavad tumedad aastaringid ning oksakohti on tihedamalt ja need on peenemad kui männil. Haava puitu kasutatakse saunalavade valmistamiseks. Värvilt hele, poorne, kerge puit, kus aastaringe pole näha. Samuti ei sisalda haab vaiku, kuid puit tumeneb vähesegi vee mõjul. 3. Kuidas puhastada töötlemata puitpindu? a. Töötlemata puitpinda puhastatakse olenevalt mustusest, kas niiske lapiga pühkides või pestes hõõrdepesuri- või pehme pesuharjaga. Puhastusainena võib mustusest ja kohast sõltuvalt kasutada nõrgalt leeliselist või kloorisisaldusega
Tekib sool ja eraldub metall. Mg+ZnCl2 = MgCl2 + Zn Al+ K2SO4 = ei toimu METALLIDE KORROSIOON On teada, et paljud metallid kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Hõbe tumeneb õhu käes seismisel pkkamööda, vask muutub hallikasroheliseks ja rauatüki pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht. *Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Tunnused: *korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks. *korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess. *korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli
CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min 3 2. Sissejuhatus 2.1 Membraanreaktor Membraanreaktor on tõesti ainult plug-flow reaktor, mis sisaldab täiendavaid silindrisse mõned poorne materjal sees, selline nagu toru sees kest kesti ja toru soojusvaheti. See poorne sisemine silinder on membraan, mis annab membraanreaktori nime. Membraan on barjäär, mis võimaldab ainult teatud osad läbida seda. Membraani selektiivsus kontrollib sellepoori läbimõõt, mis võib olla suurusjärgus angstremi jaoks mikropoorne kihid või tellimusel mikronit makropoorne kihti. Joonis 1. Segatud toit A ja B siseneb membraanreaktoris. C on reaktoris toodetud ja B
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid te...
Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. H...
Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 m), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 m). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. 3 5 3. MÄNGIJATE PÕHIVARUSTUS Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad hoolitsema selle eest, et põlvikud kataksid säärekaitseid täielikult
1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad juba üksikud kõrgemat taime, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest. Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks
villale ka õhupilu või mitte. Mitmekihilise seina erinevaid kihte ei tohi kinnitada teineteisega müürisidemete või spetsiaalsete konstruktsioonidega, sest sellisel juhul langeb isolatsioonivõime järsult. 4. Tulepüsivus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Poorbetoon talub hästi ka hetkelist väga kõrge temperatuuri mõju kuna poorne struktuur kaitseb materjali tavalisele betoonile omasest aurustuva vee põhjustatud kahjustustest. Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest
Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). 4 Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate. Väravad (laius 7,32 m, kõrgus 2,44 m) asuvad lühemate külgede keskel. Äärejooned Külgjooned on pikemad äärejooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks. Mängu alustatakse uuesti küljesisseviskega. Väravajooned ehk otsajooned on jooned, mis asuvad väljaku kummaski otsas ja ühinevad täisnurga all küljejoontega. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu
1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilist korrosiooni esineb sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina, näiteks soolade, hapete, leeliste lahused. Siia kuuluvad korrosioon pinnases
Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega (saviosakestega) rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahusti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
