Süsinik (0)

Süsinik
1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ?
Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni .
2. Mitu sidet ta saab moodustada ?
Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset
sidet .
3. Süsiniku leidumine looduses .
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii
ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub
looduses suurtes kogustes .
Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid
(taimed , loomad ...) . 2. Kütused ( nafta , maagaas , kivisüsi).
3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 ,
Ca( HCO3 )2 . Kõige levinum on CaCo3 ( lubjakivi ,paas,
maromor, kriit ) .
Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes
vetes näiteks Ca ( HCO3)2 – kaltsiumvesinikkarbonaat .
Atmosfääris on peamine süsinikuühend- süsinikdioksiid
CO2 (süsihappegaas) .
Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses .
4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid .
Süsiniku alloptroopsed teisendid :
1) teemant
2) grafiit
3) karbüünid
4) fulloreenid
5) nanotorud
5. Iseloomusta lühidalt teemanti .
Teemant on :
1) Värvitu , sinakas , kollakas , must , või läbipaistmatu
2) Rasksulav (üle 3000 o C )
3) Väga kõva
4) Keemiliselt püsiv
5) Ei juhi elektrit
6) Korrapärane struktuur-tetraeeder
Teemant on ilus haruldane mineraal .
Leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas .
Leiukohtadeks on põhiliselt vanad vulkaanikraatrid .
Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante on juba
vanast ajast hinnatud vääriskividena .
Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks .
Vääriskivideks kõlbmatuid teemante kasutatakse kivimi-
puuridena , lõiketerade , klaasinugade , lihvimispulbrite jt,
töövahendite valmistamiseks , millega saab töödelda väga
kõvu kivimeid ja metalle .
6. Iseloomusta lühidalt grafiiti .
Grafiit on hallikasmust
1) Läbipaistamatu
2) Rasksulav
3) Pehme , lõhenev
4) Keemiliselt püsiv
5) Juhib elektrit
6) Struktuur kihiline
Grafiiti leidub rohkem looduses kui teemanti . Grafiiti on
on oma pehmuse tõttu kergem töödelda . Saab valmistada
nõusid metallide sulatamiseks, sest ta on keemiliselt
võrdlemisi vastupidav . Elektrotehnikas on grafiit elektri
juhtivuse tõttu väga hea materjal .
Grafiiti kasutatakse pliiatsisüdamikuna .
7. Mis on süsi ? Milleks sütt kasutada ?
Süsi ei ole C allotroopne teisend , süsi koosneb peamiselt
väga peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldab
mitmesuguseid lisandeid .
Süsi tekib orgaaniliste ainete ,näiteks puidu kuumutamisel
ilma õhu juurdepääsuta .
Süsi on väga poorne , tal on võime siduda õhust või lahustest
oma pinnale mitmesuguseid lisaaineid .Süsi juhib elektrit .
Kõrgel temperatuuril töödeldud veeauruga süsi on eriti
suure sidumisvõimega .
Söe abil saab lahustest eemaldada lahustunud
värvilisi aineid .
Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda
seedeorganites kahjulikke aineid.
8. Mis on koks ?
Kivisöest saadav süsi on koks .
9. Metaani valem, süsinikuoksüdatsiooniaste metaanis .
Metaan CH4 . Süsiniku oksüdatsiooniaste on – IV .
10. Metaani omadused .
Metaan on :
1) Värvusetu , 2) Lõhnatu , 3) maitsetu .
Vees lahustub võrdlemisi vähe . Õhust on tublisti kergem.
Põleb hästi .
11. Metaani leidumine looduses.
Metaan on maagaasi põhiline koostisosa . Metaani leidub
Ka mitmesugustes gaasides , mis tekivad orgaaniliste ainete
lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta (soogaas ) . Kasutatakse
gaasilise kütusena .
12. Metaani põlemise võrrand
CH4+202CO2+2H2O
13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid.
Süsiniku oksiide on kaks : CO ja CO2 .
14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus.
Süsinikoksiid – CO on
1) Värvusetu
2) Lõhnatu
3) Vees vähe lahustuv
4) Väga mürgine gaas
Kuulub küttegaaside koostisse, CO nimetatakse ka
vingukaasiks , kuna tekib süsinikuühendite põlemisel
hapniku puuduses ( näiteks kui ahju siiber liiga vara
suletakse ) .
Kahjulikkus
Suure reageerimisvõime tõttu ühineb CO tugevasti vere
hemoglobiiniga . Veri kaotab hapniku sidumise ja
edasikandmise võime ning inimene võib lämbuda.
15. Süsinikoksiidi tekkimine( võrrand )
2C+O22CO
16. Süsinikoksiidi omadused ja tekkimine . ( 3 võrranidt)
CO2 on 1) Värvitu
2) Nõrga hapuka lõhna ja maitsega
3) Vees hästi lahustuv
4) Õhust 1.5 korda suurema tihedusega gaas
CO2 on süsiniku tähtsaim oksiid ,mis tekib süsiniku ja igasuguste
süsinikuühendite põlemisel hapniku külluses.
C+O2CO2
CH4+2O2CO2+2H2O
CO2 tekib ka karbonaatide lagunemisel kõrgel temperatuuril .
CaCO3CaO+CO2
17. Mis tekib süsinikoksiidi lahustamisel vees ?
CO2 on happeline oksiid. Selles lahustumisel vees tekib nõrk ja
ebapüsiv süsihape H2CO3 (võrrand) CO2+H2O H2CO3