Süsinik. Väävel. Räni. (0)

VÄÄVEL
1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik)
2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus -ja elektrijuht .

3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm

b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse
aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid .
c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse
kiiresti. Tekib pruun veniv mass.

4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall.

a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS
b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2
5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis ( salvid ), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks.

Väävli tähtsamad ühendid:

Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides.
On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas . Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas- pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3
Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks.
Divesiniksulfiid S + H2 = H2S
On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas . Tekib valkainete lagunemisel.
Väävelhape
On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe lahjendamisel veega tuleb alati valada väävelhapet vette.
Väävelhapet kasutatakse laboris, lõhkeainete ja ravimite valmistamisel.
Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis :
I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2
Tekkinud gaas puhastatakse lisanditest.
II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu.
IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum , mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4
Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade
Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl
Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 •10H2O on glaubrisool , kasutatakse meditsiinis;
CaSO4•2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis
MgSO4 •5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina.
Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2
Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid.
2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O
Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga !
RÄNI 1)Leidumine looduses:le
vikult teisel kohal.
2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht .
3)Keemilised omadused:

hapetega ei reageeri

reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat

kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2
4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts)
B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl
C)Tsement- lubjakivi + savi.
D) Betoon -tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel.
E)Savi – koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav
F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat)
Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes.
Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga.
Kvartsklaas - laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
SÜSINIK
1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena ( grafiit , teemant )
2. Allotroopsed teisendid:

teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks. Briljant on korrapärase kujuga lihvitud teemant.

Grafiit- tumehall, läigib, pehme, juhib elektrit. Kasutatakse pliiatsisüdamike valmistamisel ja elektroodidena.
Süsi saadakse orgaaniliste ainete mittetäielikul põletamisel või põletamisel ilma õhu juurdepääsuta
Aktiivsüsi saadakse, kui orgaaniline aine söestatakse ja sellest juhitakse läbi veeauru. Tekib poorne aine, mida kasutatakse adsorbendina (seob hästi gaasis ja vedelikes olevaid lisandeid) näiteks gaasitorbikutes. Lisaks kasutatakse veel meditsiinis söetablettidena.
Tähtsamad ühendid

Süsinikoksiid ehk vingugaas . Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO
On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga. Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi.

Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 Moodustub ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel.
Saadakse kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O
On värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses.
Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti. Taimed ei suuda vajalikul hulgal süsinikdioksiidi õhust siduda. Õhus ei taastu hapniku sisaldus ja süsihappegaasi sisaldus kasvab. See põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõusu.
Süsinikdioksiid reageerib metallioksiididega CO2 + CaO = CaCO3

Kaltsiumkarbonaat (lubjakivi, marmor, kriit) kasutatakse ehitusel

Naatriumkarbonaat (sooda) kasutatakse klaasitööstuses, pesupulbri valmistamisel

Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis.

Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses
Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine
CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O