19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Eesti maapäeva nõukogu vanemate nõukogu, lasi koostada Eesti Iseseisvus manifesti rahvastele. Iseseisvusmanifesti koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, ning see kiideti heaks maapäeva nõukogu poolt 21. veebruaril 1918. Esimene ettelugemine oli 23. veebruaril ja 24. veebruaril tehti seda juba igas suuremas Eesti linnas. Seda päeva tähistame Eesti sünnipäevana. Eestlased nägid oma riigi nimel vaeva ,neil oli tahtejõudu ja lootust vabadusele. 1924. aastal tuli välja Perno Postimees. 1869. aastal toimus 1. üldlaulupidu Tartus. 1739. aastal tõlgiti piibel Põhja-Eesti murdesse ja piibli lugemine muutus luterlastele kohustuslikuks. See näitas ,et eestlased on kultuuriliselt edasi arenenud. Ilma majanduse kasvuta poleks saanud midagi sellist toimuda ,on ju vaja riigil rahlist- ja inimresurssi. Tööstuse areng ja majanduse kasv olid heaks eelduseks. Kas Eesti iseseisvumine oli juhus ? Ma võin kindlaks jääda oma arvamusele, et
Eesti kirjandus 19. sajandil Eesti rahvuskirjandus sündis 19.sajandil, kuid see ei tekkinud tühjale kohale. Enne seda, kui sule haarasid esimesed eesti kirjanikud, olid juba kujunenud eesti kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu ...
haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross · Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits · Edendas talupidamiskultuuri J.V.Jannsen · Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja: · 1857 Perno Postimees · 1864Eesti Postimees · Eesti hümni sõnade autor J.Hurt · Kirikuõpetaja, pooldas saksa haridust · Pani aluse laulude, juttude ja luule kogumisele Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sai arsti diplomi, töötas arstina 30.aastat võrus · Tegeles eesti rahva harimisega · Tõlkis eesti keelde ja andis välja ,,KALEVIPOEG" · Looming: · ,,kilplased" õpetlik rahvaraamat. · ,, teinuvades rebne".
Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen
trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president
1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel...
Rahvusliku ärkamisaja ebaõnnestumised ja kordaminekud XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest ü...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed. Kõik viis selleni, et kerkisid esile sellised suured nimed nagu näiteks Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Neil kõigil oli meeletult suur roll Eesti rahva julgustamises, innustamises ning kultuuri ja poliitika elavnemises. Ärkamisaja juures on tähtis mainida ka seda, et 1857. aastast hakati avaldama Perno Postimeest, mida tunneme tänapäeval kui Pärnu Postimeest. On märkimisväärne, et leht ilmub siiani ning ei näita mitte mingisuguseid väsimusemärke. 19. sajandi roll Eesti elus oli minu arvates ääretult tähtis. Sellel sajandil leidsid aset näiteks talurahvaseaduse kehtestamine, pärisorjuse kaotamine ja rahvuslik ärkamisaeg. 19. sajandil kerkisid üles erinevad suurkujud, elavnes kultuur, eestlus ja riiklikus. Kuid see pole kaugeltki kõik
trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on eestikeelse kirjanduse väljaandmine, Kreiskooli rajamine, erinevate rahuslike seltside juhtimine nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Carl Robert Jakobson arvustas eestlaste majanduslikke olusid ning soovis neid paremaks muuta. Ta osales mitmete põllumajandusseltside töös, asutas ajalehe Sakala, jõudis olla aasta ka Eesti Kirjameeste Seltsi president
Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile, laulupeo traditsioon. Lahkhelid liikumises- Hurda ja Jakobson poliitilised vastased. Venestamine- Algus: Aleksander III 1883.a. Eesti valitsemiskorraldus:üleminek vene keelde, talurahvaasjade komissarid
Jakob Hurt tundis olulist huvi eesti rahvaluule kogumise vastu, see leidis oluliselt vastukaja 1888. aastal. Eesti ajakirjandus ajakirjandus ajalugu ei ulatu kuigi kaugele, ühe esimeseks neist oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, lühiajaliselt ilmunud, ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetusel hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandi lõpus ilmus juba üle 20 eestikeelse väljaande.
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel
lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid. Kas just põhjaeesti keel kõige parem variant oli, ei oska seletada. Nüüd tänapäeval ei oska me ettegi kujutada ilma taolise eesti keeleta- 14 käände ja ilma mees ja naissugu eristamiseta. Meile, eestlastele, on eesti keel loomulik suhtlemiskeel. Oma lühiessega ei kajastanud ma äratajate tegevusi nagu Carl Robert Jakobsoni atriklid, talupoja kalender ja ajaleht Sakala, Janseni Perno Postimehe loomine, Jakob Hurda rahvapärimise kogumine. Just need viimased on eestlaste seas rohkem tuntud, kuid kahtlemata ei jää ka Piibli tõlge tagaplaanile. Arvan siiski, et tegelikult oli estofiilidel ja äratajatel üsnagi ühene eesmärk. Kuid minule endale tundub, et miskipärast on baltisakslastest kirjasõna levitajad ja eesti keele arendajad kuidagi suursugusemad kui oma Kurgja talu peremees Jakobson.
1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks autonoomseks kubermanguks 1917, 27. november Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 1918, 24
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetat...
9. Millised tegurid soodustasid rahvusliku (eesti) haritlaskonna kujunemist? (3p) a) Koolivõrgu kujunemine. b) Rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse, rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks. c) Hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 10 . Nimetage olulisi saavutusi haridusest Eestis 18.-19.sajandist (3p) a) 1880. a. Saavutati täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. b) Hakati välja andma Perno Postimeest- esimest püsiva eesti ajakirjanduse ajalehte. c) Võidule pääses ühtne kirjakeel. 2 Ajalugu 3
kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajalehes praktilist abi pakkuvaid kirjutisi ning rohkesti õpetusi nii tervishoiu kui aianduse alalt, samuti kirjeldusi võõrastest maadest, rahvastest ja ajaloost. On kurb tõdeda, et ajakirjandus on praeguseks nii Eestis kui mujal maailmas oma esialgse ülesande unustanud ning keskendub valdavalt n-ö ,,klikkide saamisele". Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. 1867
Mai-Liis Paenurm Esimene ametlik laulupidu leidis aset aastal 1869 ning on olnud alates sellest ajast Eesti üks kõige tähtsamaid traditsioone. Laulupeo traditsioon ei ole päris meie enda tekitatud, vaid tegu on laendtraditsiooniga. Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat.
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud...
mõju alt, Köler ja Jakobson Tartu - TÜ, Vanemuine, 1. laulupidu, Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson Viljandi- Rikas piirkond, kõrge haridustase, palvekirjade aktsioon, Sakala, Jakobson, Köler - juhid Jakobson- Sakala, Kurgja, kolm isamaakõnet Hurt- rahvaluule, kirjameeste selt, laulupeo 1. kõne, õpetatud eesti selts Jannsen- Perno Postimees, hümni sõnad, I laulupeo üldjuht, Vanemuise selts - tähtsad värgid Perno Postimees 1857 palvekirjade aktsioon 1864 - teoorjuse kaotamine, kindlad rendihinnad, ihunuhtluse kaotus, eesti keel saksa keele asemel sakala 1878 vanemuise selts- thnks papa jannsen, "saaremaa onupoeg" koidule 1870 Aleksandrikooli komitee 1860- 1871- rahva money, hariduse väärtustamine EKS 1872- eestikeelne kirjasõna
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel
Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (pal...
Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) 16(4).05.1819-13.06.1890 Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal VanaVändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannsen oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastaselt valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 185...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu. 1872 Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. 1870 valmis I raudtee Eestis. 1905 Venemaal toimus enneolematu töökatkestus, mis halvas kogu riigi majanduse. + Verine Pühapäev.
Ärkamisaeg Eestlased on tuntud oma isamaalisuse poolest. Kes meist pole kuulnud kõigi poolt tuntud laulupidudest, kus avaldatakse kiindumust isamaasse laulude abil, või ajalehed, kust me saame kõige värskemaid uudiseid kodumaal toimuvast. Meie kultuur on väga mitmekülgne, ometi tegelikud teadmised meie juurte, ajaloo ja kultuurile vundamendi panijate kohta on vähesed, vaimuvara ärkamisaja kohta on väikene. Ärkamisajal on selline nimi just selletõttu, kuna sel ajal hakati inimesi üleskutsuma oma isamaad armastama ja truu olema talle. Kirjutati ja esitati isamaalisi laule ja äratati inimestes patriootlikus. Friedrich Reinhold Kreutzwalt oli Tartu Ülikoolis õppinud arst, kes oli väga huvitunud kirjandusest ja rahva õpetamisest. Ta tegigi selleks rahvakalendreid, kuhu kirjutas õpetlikke lugusid. Üks tema kalendritest on "Marahva kasuline kalender." Hiljem pakuti talle Eesti rahvuseepose jätkamist, ku...
Raadi mõisas.. Emajõe Ateena palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.- Vennastekoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile; pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine; lugemis- ja kirjaoskus; rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas, mis kandus baltisakslaste kaudu ka EestisseRahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. Alustame Pärnu Postimehest. Hugoga lõp. Kalevipoja ilmumine , Perno Postimehe väljaandmine , Eesti Postimees , Vanemuise loomine , I üldlaulupidu Tartus , Sakala Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad tegelased. Milles seisnesid nende inimeste vastuolud. Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Hugo Treffner. Lõpuks tahtsid nad kõik erinevaid asju, pooldasid erinevaid vaateid ja sõbrunesid inimestega, kellest lugu ei peetud. Jakobson ei pooldanud kirikud ja Hurt pooldas sellest tekkis lahkheli ja Hurt lõpetas
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama, kui oli laulupeo asjus kubermangu pealinnas Riias käies 1869. a tutvunud ka Riia Lät...
· Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917
Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi. suhtumine sakslastesse: Pigem pooldaja, tema eeskujul loodi Saksamaa traditsioone järgides Laulupidu, oli rahulike kokkulepete pooldaja. panus liikumisse: Ta oli Laulupeo eestvedaja,lõi seltse,lõi 2 ajalehte millega haris eestlasi, Vanemuise loomine. Carl Robert Jackobson - haridus: J
Ärkamisaja ühisüritused Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V.Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:"Tere, armas eesti rahvas.." Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring. Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile Selles palvekirjas sooviti: Ihunuhtluse tühistamist; Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist; Teorendi kaotamist;
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid. · Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus, mille võimud aasta lõpul sulgesid. · Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. · 19.saj lõpul ilmus Eestis juba üle 20 eestikeelse väljaande. · Eesti kirjasõna levik soodustas ühtse kirjkeele võidulepääsu 19.saj teisel poolel. Õpetatud Eesti Selts: · Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures ÕES · Selle eesmärk oli edendada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva, tema keelt ja kirjandust kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid: · Eeldused:
teda kutsuma postipapaks. Carl Robert Jakobson – Alustas „Sakala“ ajalehte tegema. 1848.aastal sai ta loa andma ajalete „Sakala“ Lydia Koidula – Oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis oli baltimaadel võimalik saada. Koidula viis isamaalüürika ja luule juhtivaks žanriks, olles kaasaegssetele ning järelpõlvedele suure mõjuga eeskujuks. 12.Nimeta sündmused ja seltsid. Sündmused : 1) Perno postimees 2) Laulupidu (1869) 3) Rahvaluule kogunemine Seltsid : 1) Vanemuine selts ; 2) Eesti kirjameeste selts ; 3) 13.Iseloomusta venestus aja mõju Eestile (4) 1) Tsensuur tugevnes. Koolid läksid vene keelseks. 1880-1890 venestusaeg. Eesti Aleksandri kool avati 1888 aastal vene keelsena. 2) Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö 1883.aastal vene keelseks. 3) Rahvuslikke organisatsioonid suleti või muudeti vene keelseks
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevi...
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
