Hiina Rahvavabariik pärast II MS Nõo Reaalgümnaasium aprill 2012 ' Koostaja: Ardo Klaos Juhendaja: Ege Lepa Eellugu Sündmused sajandi algul. Hiina oli võrreldes Jaapaniga nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Quingi (mandzu) dünastia (1644 1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Xinhai revolutsiooniga (1911 1912) see kukutati. 1. jaanuaril 1912.a. kuulutati välja Hiina vabariik. Page 1 of 1 Monarhia kukutamine ei toonud siserahu . Maa eri osades haarasid võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk ja reforme ei toimunud. Küll aga oli vabariigi väljakuulutamine soodne kultuurielule (koolivõrk, ajakirjandus, tõlketeosed, kunst; idee kirjakeele reformist) Hiina oli 1917. a. astunud I maailmasõtta Entente'i poolel, lootes nii parandada oma siseolukorda. Saadeti 130 000 inimest abitöödele, kui...
valgilaagrit kogu vara konfiskeerimisega. · Julgeoleku ja armee üksustega piirati sisse külad, kus täitmata riiklikud kohustused, võeti ära kõik põllumajandussaadused. · Passisüsteem maarahvas jäi ilma · 1932 massilise kollektiviseerimise lõppaasta Nõukogude riik ja ühiskon 1930. Aastatel · Hierarhiline püramiid kõrgem poliitiline juhtkond, võimas bürokraatlik parteiline ja riiklik aparaat, vahetud käskude täitjad. · Tugev keskvõim, hirm, terror, riigiasjade avalikustamatus, haritus rahvas ei osutanud vastupanu · Stalin terve ühiskonna, iga üksiku inimese olemasolu sai võimalikuks ainult ,,targa stalinliku poliitika tõttu" · Välispoliitiline dualism lääne demokraatiale orienteeritud välispoliitiline liin; Komiterni hoolikalt varjatud poliitika
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA Essee AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus Õppejõud - Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. ...................................
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Pealmised põhjused: reformid paljudele liikmetele vastuvõetamatud, välispoliitilised möödalaskmised, häiris kõrgete ametikohtade ajalisus. sunniti lahkuma, vanaduspõlves kirjutas memuaare.. · Tähtsus :püüdis reziimi parandada, majanduslikku olukorda parandada; · Halb: kommunist, demokraatia vastu, riik peab jõudma kommunismi 1980ndaks aastaks. 3. 1965-1969 · Breznev NLKP1 sekretär - uudismaade eestvedaja, parteiline haridus, II ms osalenud; · Majandusreformid Kossõgim: seni arendatud ekstensiivselt (kvantiteet) nüüd taheti intensiivsele üle minna jäi pooleli ja Kossõgim tagandati; · Viisaastakud - 1968 murranguline Tsehhoslovakkias Praha kevad Tagajärg: läks ikkagi vana teed · Dissidendid ehk teisitimõtlejad, püüavad riigivõimu õõnestada, tugevdatud kontroll: hakati uuesti
Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse.. Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Brznev muutis selle 1966 ära. st kaotas need. Sellega lõppes parteiaparaadi kohustuslik uuendamine. Kui see uuendamine kaotati siis hakkab kujunema välja NSVL parteiline nomenkaltuur. St, et partei ametikohad muutuvad eluaegseks. Kui Hurshovi ajal oli NEKPsse astumine vabatahtlik, siis nüüd tehakse selleks takistusi. NEKP peab jääma töörhahva parteiks, kus töölistele peab jääma ülekaal ja parteisse astumine muutub raskeks intelligentsil. Juhtivatel ametikohtadel olek igasugustes asutustes käib koos parteiga. Kui tahad teha karjääri. Humanitaarstel inimestel olevat väga raske asutda parteid.
elluviimisel, repressioonide teostamisel. 1953. aastal, kuid Stalini surma ajal siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati ja moodustati ülivõimas superministeerium, mille etteotsa sai Beria. Sellise suure ministeeriumi eksisteerimine oli Hrustsovi jaoks selgelt ohumärgiks ning tema sihiks sai see, et mingil moel senist mõjukust julgeolekuorganitel ühiskonnas vähendada ja kehtestada julgeoleku tegevuse üle parteiline kontroll. Milline oli lahendus? Lahendus oli see, et 1954. aastal eraldati siseministeeriumist need struktuuri üksused, mis tegelesid riikliku julgeolekuga ja loodi nendest üksustest eraldi riikliku julgeoleku komitee (KGB, tuleb kasutusele 1954. aastal). Riikliku julgeoleku komitee ei olnud ministeeriumistaatuses, oli ainult komitee ning allus otse ministrite nõukogule. Sellega oli tegelikult julgeolekuorganite staatust oluliselt alandatud. Komiteepositsioon ei olnud
rahvakihtide vaenu üksteise vastu jne. 6.Püüda võrrelda parteikoolis ja ülikoolis antud ajakirjandusharidust: mis vahe neil võis olla? Parteikool Ülikool * ajakirjandust õpetati lähtuvalt kommunistlikust maailmavaatest * peale suruti parteilist ideoloogiat 7.Milline oli toimetuse struktuur (nimetage ka ametinimetusi!) ja töökorraldus nõukogude väljaannetes? STRUKTUUR: * Toimetus kui kolmainsus: parteiline kollektiiv; loominguline kollektiiv; tootmiskollektiiv. * Ülesehitus rangelt hierarhiline, põhiline struktuuritüüp püramidaalne (kaldkirjas võivad puududa) VÄLJAANDJA Toimetaja Kolleegium Asetoimetaja Asetoimetaja Vastutav sekretär, sekretariaat Osakond Osakond Osakond Kohalik korrespondent Kohalik korrespondent Tehnilised talitused Muud allüksused * Toimetuse liikmed jaotati staatuse järgi kahte ossa: juhtijad ja täitjad. Juhtijate hulka
-ruumiline korraldumine ja korraldus, -funktsionaalregioon (ruumanalüüsi vool kasutab seda mõistet harva). (lisa lk 51-53) INIMGEOGRAAFIA ARENGUD PÄRAST KVANTITATIIVSET REVOLUTSIOONI MITU VOOLU VÕl MITU TEADUST Peamised voolud uusima aja inimgeograafias Inimgeograafia viimasel 30 aastal hargnenud mitmeks erinevaks vooluks. (lk 64) Marksistliku inimgeograafia teke. Harvey panus sellesse. Marksismi jargi on teadus parteiline, alati selle või teise ühiskonnaklassi teenistuses. Lihtne oli jõuda arusaamisele, et peavoolu inimgeograafia, paradigmast sõltumata, oli kogu aeg kaitsnud ülemkihtide võimu. Selle vastu tuli nüüd rajada hoopis teistmoodi inimgeograafia, mille ideoloogiaks pidi saama alamklasside toetamine nende klassivõitluses ja mille filosoofiliseks aluseks sai olla vaid marksism. Ehkki ka marksistlik inimgeograafia uurib ühiskonna ruumilist korraldust, pöörab ta tähelepanu eriti sellele,
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
sh hukkunud üle 26 000 sh hukkunud ca 8000 Hukkunud ja mõrvatud mittekohalikud tsiviilelanikud üle 7000 Repressioonid pärast 1953. aastat Poliitiliste põhjustel arreteerituid ca 500 o koolinoorte põrandaalused grupid o dissidendid „Pehmed“ repressioonid (töölt vallandamine, koolist väljaviskamine, parteiline karistamine) Profülaktiline tegevus (hirmutamine, ähvardamine, värbamine koostööle) Majandus Majanduse 3 põhiküsimust Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Eesti NSV versus Eesti Vabariik Käsumajandus Turumajandus (plaanimajandus) (segamajandus) Omand Riigiomand Eraomand (segaomand)
oli otsustatud, et leninlikele printsiipidele rohkem kui 20 töötajaga kollektiivnening ettevõtted natsionaliseeritakse juhtimine maa ja maavarad kuuluvad riigile. Peagi seoti kogu Nõukogude Eesti majandus keskusest juhitava üleliidulise süsteemi külge. (Foto: Eesti Ajaloomuuseum) ehk parteiline ja riiklik juhtimine on teineteisest lahutatud. Stalini järglaseks NSV Liidu 545 Ministrite Nõukogu esimehe ametis sai diktaatori “kroonprintsiks" peetud Georgi Malcnkov ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ("riigipeaks") marssal Kliment Vorošilov. Kulisside taga käis aga kirglik võimuvõitlus, mille üks osapooli, siseminister Lavrenti Beria, kiiresti kõrvale rebiti ja sama aasta detsembris hukati. Beria kavatsustest Baltikumiga on liikvel mitmesugust teavet ja veel rohkem oletusi
Segasüsteemid - proportsionaalse ja majoritaarse süsteemi segu - > pool parlamendikohtadest valitakse proportsionaalse ja pool majoritaarse süsteemi alusel -> valijal on kaks häält: 1 hääl ringkonnas kandideerija = majoritaarne; teine hääl suletud erakonnanimekirja poolt = proportsionaalne nt Saksamaal Valimiskäitumist mõjutab suur hulk tegureid nt inimeste sotsiaalne taust, parteiline identifikatsioon, meedia, üksiksündmused. Inimeste või ühiskonnarühmade valimiskäitumist täpselt ette ennustada on keeruline, kuna eri tegureid on selleks liiga palju Kõige olulisem muutus valimiskäitumises on see, et tänu sotsiaalsetel lõhedel põhinenud hääletuse kahanemisele on hääletuskäitumine muutunud järjest ebastabiilsemaks ja etteaimatamatuks Eesti valimissüsteem Eestis on kasutusel poolavatud erakonnanimekirjadega proportsionaalne
ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas:
vastu ning nõudsid õigust ise kõlblusnorme Asjatu oleks siiski kõnelda loomevaba kehtestada, siis Eestis keerustas seda probleem, dusest. Kui võrrelda väliseesti ja kodueesti kuidas suhtuda minevikku kaduvasse Eesti aega autorite tekste, siis ilmneb vägagi selge vahe. ja olevikus valitsevasse, üldjoontes Kodueesti autorid, keda piirasid nii parteiline vastumeelsesse Nõukogude ehk Vene võimu. ettehooldus kui isiklikud psühholoogilised Undi minategelases tekitavad nooruslikku trotsi motiivid, olid sunnitud eesti rahva kallal toime nii nõukogulik koolisüsteem, iseseisvusaega pandud ja pandavat vägivalda kokkuvõttes taga igatsev vanem põlvkond kui ka mõnes
See tugevndas Eesti rahvusvahelist seisundit. Eesti põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimu organics on Riigikogu (101liiged), kõrgeim täidesaadev organ on Vabariigi Valitsus. Maa kondades teostavad täidesaadvad võimu maa valitsused. Seadusandliku ja täidesaava võimu areng on kulgenud põgiseadusliku korra raames. Eesti on välja kujunenud mitme parteiline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanudse funksoneerimist tagavad seadused on vastu võetud. Eesti on rahvusriik. Põhiseadus sätestab ,et riik peab tagama Eesti rahvuse, Eesti keele ja kultuuri säiluvuse läbi aegade. Eesti kehtib 3astmeline kohtu süsteem, mis koosneb maa ja linna kohtudest , ringkonna kohtudest ja Riigi kohtust. Kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluks. Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi tekstiminiseerida rahvuse, rassi,
) Hiina Rahvavabariik kujunes 1950. aastate lõpuks kujunes üdini sotsialistlikuks riigiks. Valitses absoluutne kommunistlik diktatuur, mida teostas partei - ja riigibürokraatia. Partei ja riigi juhi Mao autoriteet oli vaidlematu, käis industraliseerimine ja põllumajanduse üldkollektiviseerimine. Hiina sai suurt materiaalselt ja tehnilist abi Nõukogude Liidult. Peale selle sobisid totalitarismi põhijooned (valitsuse diktaat, ametnike absoluutne võim ja parteiline hierarhia) hästi kokku keskaegsete Hiina traditsioonidega. Suurem osa lääneriike ei tunnustanud Hiina RV-d ning teotas Taiwani saarele põgenenud Guomindangi valitsust. Hiina RV võimud provotseerisid pidevalt kokkupõrkeid Taiwani relvajõududega. Teinud sotsialisimi ülesehitamisel esimesi edusamme, hindasid Hiina juhid ümber oma rolli Hiina - Nõukogude suhtes. Hiinas tol ajal ületas rahvaarv 800 miljonit ning ei soovinud olla n-
Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle
On kindlasti üks tegur, miks täidesaatva võimu roll hakkab kasvama. Eriti sõjatingimustes, kui otsuseid oli vaja kiiresti langetada ja igapäevaselt erinevate küsimustega tegeles valitsus, siis tema roll ka kasvas. Täitevvõimu tähtsuse kasv ei kao ära ka sõja järel, kui rahu aeg on saabunud. Sõjajärgsed aastad on ajaks, kui ÜK(b)P struktuuri mitmel korral muudetakse ja ümber korraldatakse. Kogu täitevvõimu tugevnemise juures tuleb arvestada, et parteiline pool ei kadunud ära. Stalin leidis lahenduse, et enamik inimesi, kes omasid võtmerolle täitevvõimus, olid tema asetäitjad valitsuses, neil oli ka väga tähtis amet parteiaparaadis. Eelkõige ka samas valdkonnas, millega tegeles valitsuse liinis. Parteipoliitikat teostas Partei KK Kaadrite Osakond, mida oluliselt reorganiseeriti 1946 ning kaadrite osakonna roll inimeste, tipptasemel võimurite, ametisse nimetamisel, muutus sõja järel väga oluliseks.
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
12.2006). Enamikus riikides on valimistest osavõtt vabatahtlik, kuid nt Belgias, Luksemburgis, Itaalias, Kreekas ja Austraalias tuleb põhjuseta valimata mineku eest trahvi maksta. Nt Küprosel on kohustuslikud ka otsesed presidendivalimised. Pakistanis võib selle eest vanglasse sattuda. Valija käitumist mõjutavad eelkõige järgmised tegurid: 1) valija sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usk, tema perekonna, sõprade ja tuttavate eelistused 2) valija parteiline enesemääratlus Lisaks mõjutavad valikuid valija hoiakud probleemide ja poliitikute suhtes ning väärtushinnangud. Oluline mõju on ajakirjandusel. Poliitiliste jõudude edu sõltub valimistel paljuski ka poliitilisi eelistusi vahetavatest valijatest, st jooksikutest. Valimissüsteemid Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku
Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjad on kinnised, sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Eeldab valikut programmi, mitte isikute järgi. Valija käitumist mõjutavad tegurid: · Valija sotsiaalne ja klassikuuluvus, usk, vanus, sugu, perekonna-sõprade-tuttavate eelistused · Valija parteiline enesemääratlus · Massimeedia Eestis korraldab valimisi vabariigi valimiskomisjon. EV Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise e proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Igal valijal on 1 hääl, hääleõiguslik on iga Eesti kodanik, kes on 18-aastane ja keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks. o Koalitsioon, opositsioon Koalitsioon MITME PARTEI PÕHJAL DEMOKRAATLIKUS RIIGIS MOODUSTATUD VALITSUS, MIS REEGLINA TEGUTSEB OMA VALITSEMISPPPRRROGRAMMI EHK KOALITSIOONILEPPE
ära imestada, kui mõttetu on erapooletus (vt Tallinna Teataja 9.12.1913, Postimees 2.1.1923, Vaba Maa 30.1.1930). Staazika ajakirjanikuna ja samas poliitikuna rõhutas Jaan Tõnisson iseseisva riigi algusaastatel, kuivõrd oluline on Eesti ajakirjaniku roll riigi ülesehitamisel, näitamaks rahvale tema eesmärke ja võimalusi. Parteilise ajakirjanduse periood jäi Eestis erinevalt näiteks Soomest lühemaks, see algas ka hiljem. Parteiline ajakirjandus õitses Eestis 1920. aastatel, kusjuures sellest sai tõhus ühiskondliku kontrolli süsteem. Samas kisti ajakirjanikke tihti poliitilisse võitlusse. Ajakirjanduse tihe side poliitikaga aitas kaasa ajakirjanikuameti väljakujunemisele demokraatlikus ühiskonnas, kuna igapäevatöö viis sageli eetilise piirini, mida oli vaja hakata teadvustama ja sõnastama. See tähendas ühtlasi oma ametipiiride selgemat tajumist. Näiteks sattusid Jaan Tõnissoni isikus 1933. aasta
Kuna kõik tuli otsustada keskvalitsuses, siis kogu asjaajamine võttis tohutult aega, ka väikeste asjade puhul. Vm oli nimetuse poolest Nõukogude Vabariik. Nõukogud olid formaalselt olemas, aga need polnud rahva poolt valitud, vaid ülevalt määratud. Nõukogude kõrval tegutses mitmeid ajutisi institutsioone. 1919 oli surnud KTK I juht Jakob Sverdlov. Uueks KTK juhiks sai Kalinin- asutuse roll ka vähenes. Enamlaste partei kasvas jätkuvalt. 1921 alguseks oli kommuniste juba üle 750 000. Parteiline juhtivus kohalike Nõukogude üle. Partei kasv oli toimunud läbi lihttööliste ja kehvikute. Reeglina olid nad väga haritud. 90% inimestest oli algharidus. Revolutsioonilised loosungid, aga ka käsud. Parteiga oli liitunud ka „karjäristlik kõnts“ (ei huvitanud ideoloogia, olid isiklikud kaalutlused). Kodusõja ajal polnud rahval võimalust tegutseda, aga pärast kodusõja lõppu ärkasid kohalikul tasandil ka teised endised parteid (eelkõige vasakpoolsed)
nende tegevusse väga sekkuda ei saanud. Kohalikel ministeeriumidel kõige suurem tegevusvabadus - Moskva jaoks väga olulist rolli ei etendanud ka juhtimise mõttes. Liidulis-vabariiklikud olid vahepealse staatusega. Nõukogude võimule on nime andnud täidesaatev võim, aga keskseks võimuks oli partei võim. Enamik valitsuse põhimõttelisi otsuseid oli paika pandud büroo tasandil. Selle nõukogude võim struktuuri eripäraseks see, et paljuski parteiline võim dubleeris täitevvõimu. Erinevad minsiteeriumid olid ära jagatud erinevate keskkomitee osakondade vahel. Kui täitevvõim teostas põllumaj osakonnas midagi, siis see pidi olema kooskõlas EKP põllumajosakonna suunistega jne. Stagneerumise peamiseks põhjuseks peetaksegi partei täitevvõimu dubleerimist. Lisaks kuulusid erinevatel aegadel täitevvõimu struktuuri madalama tasemega komiteed, nt Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB)
Mõnedes teistes konservatiivsetes islamimaades ei pruugi naistel olla valimisõigust (nt Kuveidis). Enamikus riikides on valimistest osavõtt vabatahtlik, kuid nt Belgias, Luksemburgis, Itaalias, Kreekas ja Austraalias tuleb põhjuseta valimata mineku eest trahvi maksta. Pakistanis võib selle eest vanglasse sattuda. Valija käitumist mõjutavad eelkõige järgmised tegurid: 1) valija sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usk, tema perekonna, sõprade ja tuttavate eelistused 2) valija parteiline enesemääratlus Lisaks mõjutavad valikuid valija hoiakud probleemide ja poliitikute suhtes ning väärtushinnangud. Oluline mõju on ajakirjandusel. Poliitiliste jõudude edu sõltub valimistel paljuski ka poliitilisi eelistusi vahetavatest valijatest, st jooksikutest. Valimissüsteemid Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule
& OUT 1997. 80-90ndate loomingus näeme mingite vanade nähtuste uuskasutust palju. Need võivad radikaalsed nähtused. Seal on postmodernistlik vaim. Teeme nii nagu eesti esimesed futuristid. Teeme poppkunsti, aga nii nagu 60ndatel. Neopopp Marko Mäetamme puhul. Iseloomulik see, et kunst hakkab pildiraamist väljuma. NEed katsed olid ka 60ndatel. Pöördumatum protsess. 87 eeltsensuur toimis, nõrgendatud kujul. 1985 Mihhail Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. - parteiline koht, sisuliselt NL süsteemis tähendab, et temal on kõige suurem võim. Samas põhjust rääkida stagnatsiooniajast. Murdumatu nõukogude liit kestab. 1986 perestroikapoliitika algus - Gorbatsovi sattumine võimu etteotsa midagi hakkab muutma. Vallandab uusi algusi kohalikul tasandil. 1988 laulva revolutsiooni algus - ei ole kõige alguseks, oli eelsündmusi, pigem väita, et muutuste kõrghetk aastas 88. Sinimustvalged lipud välja toodud. Laulame end vabaks. Senine süsteem laguneb
Kumulatiivne vootum võimaldab valida rahva hulgas kõige populaarsema. Piiratud vootumi korral on valijal hääli vähem kui mandaate ringkonnas. Piiratud vootum annab võimaluse ka vähemuse esindajatele. VI. Proportsionaalsed valimissüsteemid Need süsteemid annavad parteidele parlamendis mandaate proportsionaalselt neile antud häälte arvuga. Need süsteemid toovad parlamenti ka vähemuse esindajaid ja kindlustavad selle, et parlamendi parteiline koosseis vastab valija tahtele. Süsteemi puuduseks on see, et konkureerivate parteide arv parlamendis võib osutuda liiga suureks ja stabiilse valitsuse moodustamine seetõttu raskeks. Proportsionaalset süsteemi saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Mida suurem on ringkond, seda representatiivsem on valimistulemus. Kõige representatiivsemaks peetakse valimistulemust, kui riik koosneb ühestainsast valimisringk-st, seda kasut. aga ainult Iisraelis. Harilikult
säilitanud ning demokraadid veidi oma positsiooni minetanud. (Gitelson jt, 1996, lk. 122-123; Patterson. 2013, p. 195). Enamik valijatest hääletavad Vabariiklaste või Demokraatide kandidaadi poolt nii presidendi kui Kongressi valimistel, vaid vähem kui 20% valijatest hääletavad presidendi valimistel ühe partei kandidaadi poolt ja Kongressi valimistel teise partei kandidaadi poolt. (Patterson, 2013, p. 195). Joonis 2. Parteiline samastumine Allikas: Patterson, 2012, p. 195 Üleriigilised parteiorganisatsioonid tõusevad tähelepanu keskmesse iga nelja aasta järel, mil nad organiseerivad üleriigilisi parteikongresse ning avaldavad toetust kandidaatidele, ent siiski tehakse tööd ka ülejäänud ajavahemikul. Just sel perioodil teeb parteiorganisatsioonide personal tõsist tööd, mida juhivad esimees ja kõikide osariikide esindajatest koosnevad üleriigilised komiteed
Asutav Kogu ametisse kinnitanud juba esimese Vabariigi valitsuse ja selle kinnitamisel ei olnud juttugi mingist tähtajast, tegemist ei olnud ka erapooletute spetsialistidega. Kuna valitsuse moodustamisel lähtuti ikkagi parlamentarismist, siis koalitsioonimoodustamiseks väga suuri võimalusi olnud. Kuigi Tööerakondlased võinuks moodustada kaheosalise koaltsiooni, leidsid nad, et see ei ole otstarbekas, sest välismaal käsitleti EV väga vasakpoolsena. Algusest peale võeti kurss luua 3 parteiline valitsus. Valitsusjuhi kohta pakuti Tööerakonnale, kes seadis Otto Strandmanni kandidatuuri. 13.11.2012 Kuna Tööerakond oli valimised võitnud ja andnud parlamandi esindaja ametikoha Otto Strandmannile, Põllumeeste kogud pidid andma peaministri ameti e riigivanema, selleks sai Konstantin Päts. Valitsuses oli selgelt jäme ots Põllumeeste Kogul. Koalitsioon küll, aga väga Põllumeeste Kogude keskne. Pätsi I valitsus oli demokraatliku EV kõige pikem valitsus - võimul 22 kuud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
