Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli 1911. järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel Bohri aatomimudeli 1913. järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Orbitaalimudel (1928) on kvantmehaanikal põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad orbitaalid. Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest. Bohri postulaadid 1.Statsionaasete olekute postulaat. On olemas aatomi statsionaarsed olekud, milles aatom ei kiirga energiat. Neis lekutes on aatomil üks kindel energia diskreetsest energiate hulgast: 2.Sageduste reegel
liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased Peale 2006. aastat ei ole jupiteril leitud uusi kaaslasi, ning selle aasta seisuga on tal 63 kuud. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks kuid kõige paremini on tutntud esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud(Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope) ja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymedese ja Callisto) tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, kuid omavahel vastasuunas. Midagi huvitavat... Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Ganymedes(Galilei), suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest ja see koosneb poolelt silikaatidest, pool aga on vesi
Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Mis on asteroid? Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. Kirjeldage komeetide liikumist
suurenes tuumasõja oht ning täpne navigatsioon oli määrava tähtsusega. Täpne navigatsioon võimaldas leida sihtmärke, vaenlasi ja määrata USA sõjaväe masinate asukohta. Algselt kasutati GPS-i ainult sõjaväelistel eesmärkidel. Ronald Reagan muutis GPS-i kättesaadavaks kõigile. Tänapäeval on võimalik väga täpselt määrata inimeste, autode, elektroonika seadmete jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga
võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi. Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis: Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti. Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks
Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased. Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad. Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb jääst ja süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk.
1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused
Bohri aatomimudel · Elektroni leiulained püsivad aatomis elektriliste Bohri postulaadid.tõmbejõudude mõjul. ·Elektronid Kuna elektron saab olla võivad aatomis nn.ainult liikuda Orbiidil, siis kindlatel Kuna seisulained on seotud lainepikkuse ja peavad ka statsionaarsetel leiulained olema orbiitidel. Sellisel orbitaallained. orbiidil liikudes võnkuva keha joonmõõtmetega, siis saab elektron elektron ei kiirga. · Orbiit püsida on suletud ainult kindlatelkindla pikkusega kaugustel (raadiusegajoon. Elektroni üleminekul orbiitidel) tuumast. suurema energiaga orbiidilt ·väiksema Seega energiaga saab igale orbiidile
Kõige selgema pildi saab , kui võtta spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega 1 : 3 ja panna pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit. Sellise galaktika spektris on kõik jooned kõverdunud S-tähe kujuliseks. Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm
AVINURME GÜMNAASIUM ASTEROID Referaat Koostaja: Hendrik Rummel Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei
(näit. K, Br, Unp), mis tulenevad elementide ladinakeelseist nimetustest. Üks KE võib esineda mitme lihtainena, mis erinevad üksteisest molekuli ehituselt või kristallstruktuurilt (hapnik: O2, O3; süsinik: grafiit, teemant, fullereenid) Esimesena määratles KE kui keemiliselt lagundamatu aine Robert Boyle (1661) 3 Bohri postulaati: I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel: II Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga III Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele. (Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid) Le Chatelier’ printsiip Dünaamilise tasakaalu põhimõte (H.Le Chatelier, 1884): Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub
kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. jupiter *kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara
kineetilise energia andmiseks. Einsteini valem fotoefekti kohta Ühe valgusportsioni energia läheb väljumistöö tegemiseks ja elektronile kineetilise energia andmiseks. Fotoefekti punapiir Piirsagedus, mille puhul veel toimub fotoefekt. AINE STRUKTUUR: Aatomifüüsika: Bohri aatommudel Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Peakvant - aatomi kvantarv n, mis määrab ära elektronikihi. Energianivoo peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid: 1) Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatom kiirgab valgust suurema energiaga E' statsionaarsest olekust väiksema energiaga E" statsionaarsesse olekusse üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub
(MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv arv) aktiivset, töötavat varusatelliiti) satelliidist. Praegu on konstellatsioonis 32 töötavat satelliiti, st, et 8 satelliiti on nn varusatelliidid. · igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb
Kui aine temperatuur gaasilises olekus on suurem kui kriitiline temperatuur, siis ei saa teda enam vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelase minek. 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaat kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte.
Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. Sarnane süsteem (Glonassi) on loodud ka Venemaa kaitsestruktuuride poolt. KUIDAS GPS TÖÖTAB? Nagu juba varasemalt mainitud, siis alates 2007. aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks
vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelasse minek (madalamal õhus; koosneb veepiiskdest). 23. Mis on rekristallisatsioon? Rekristallisatsioon on faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. 24. Bohri postulaadid. Bohr sõnastas oma Bohri postulaadid: 1. Elektronid liiguvad kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat ehk valgust. 2. Elektron võib liikuda ühelt orbiidilt teisele ja siis ta kas kirgab või neelab valgust. 25. Mis on Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mille kaudu saab arvutada osakese laine koordinaate, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 26. Mida näitab perioodilisuse tabelis periood ja rühm? Periood näitab kui palju on elemendil elektronkihte.
Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. 2 Niels Hendrik David Bohr s. 7.oktoobril 1885.a. Kopenhaagenis füsioloogiaprofessori peres. Üliõpilasena sai ta 1907.a
elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. TUME ENERGIA - on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interaktiveerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu)
vahel soliidse aeglusega. Sellepärast peeti teda antiikajal peajumalaks kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 5 Kaaslased 2006. aasta sügiseks on teada, et Jupiteril on 63 kuud. Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto on neli suuremat. Kuna need on nii suured, siis võib neid näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid
Ohmiseadus-voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline takistusega. J=U/R. Elektrivoolu võimsus-füüsikaline suurus,mis iseloomustab ajaühikus tehtavat elektrivoolu tööd. N=JU. Elektrienergia ja voolutöö ühik igapäeva elus on 1kW/h. Elektromagnetiline induiksioon-nähtus,et igasugune magnetvälja muutumine põhjustab juhis elektrivoolu tekkimise.Phori postulaadid: 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitides.Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. Päikse süsteemi mudel Suuremaid planeete on 8,alates PäikesestMerkuur,Veenus,Maa,Marss,Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun. Aastaaegade vaheldumine-vahelduvad, sest maa telg on nurga all.
Jupiter Palja silmaga vaadeldes paistab Jupiter meile heleda, rahuliku säraga kollakasvalge tähena, Veenuse järel on ta kõige heledam ,,täht" ja inimestele ammu tuntud. Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. ...
Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha jne Dielektrikud on klaas, marmor, siid, kumm, õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks. Rutherfordi katse 1910 aastal tegi inglise füüsik rutherford kindlaks aatomi koostise ja ehituse. Rutherford järeldas aatomi ehituse kohta järgmist: aatomi keskel asub positiivselt laetud osake aatomi tuum Ümber aatomituuma tiirlevad erinevatel orbiitidel negatiivselt laetud osakesed: elektronid. Kuna aatomi ehitus meenutas neile päiesesüsteemi, siis nim niisugust aatomi ehitus planetaarseks aatomi mudeliks Aatomi tuum koosneb pos laetud prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Elektriväli Elektriseeitud kehi ümbritsev ruum erineb elektriseerimata kehasid ümbritesvast ruumist. Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks
mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt? – Prootonite ja neutronite üldnimetus on nukleonid. Kui mingi arv nukleone ühinevad aatomituumaks, siis moodustunud tuuma mass on väiksem ühinenud nukleonide kogumassist – seda erinevust nimetataksegi massidefektiks. Osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuumaosakesi ehk nukleone koos. Seda massi vähenemist nimetatakse massidefektiks.
nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid. Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei. Üheks kõige olulisemaks ideeks, mis Kepleri võidule viis, oli see, et tema oletuse kohaselt Päike on mingi jõu allikas Kepleri arvates oli see jõud magnetismi moodi, mis planeete oma orbiitidel hoiab. Seetõttu ei kasutanud ka Marsi keskmist kaugust Päikesest, vaid tegelikku kaugust. Teine oluline Kepleri uuendus seisnes selles, et ta oletas Päikese tsentri asumist kõikide planeetide orbiitide tasandites. Seda polnud keegi varem taibanud teha. Ja kolmas, et Kepler ei oletanud planeetide ühtlase kiirusega liikumist Minu arvamus Minu arvates on väga hea, et tänapäeva inimesed teavad meie päikesesüsteemist nii palju
Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena. Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela energiat. 2. Postulaat: Energiat neelatakse või kiiratakse, kui elektron läheb ühelt orbiidilt teisele. Millal aatom kiirgab ja millal neelab kvandi Elektron neelab energiat, kui liigub kõrgemale orbiidile ning energiat kiirgub kui liigub madalamale orbiidile. Kvantmehaanika põhivõrrand: selle abil saab arvutada osakese leiulaine sõltuvuse koordinaadist ja ajast. Kvantarvud on
Bohri postulaadid- 1. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes e kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II postulaadi kohaselt kiiratakse või neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teist (suurema energiaga olekust teise minemisel kiiratakse ja neelatakse siis kui vastupidi) ja teeb seda sagedusega =(E 2-E1)/h, kus E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js. 2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda sagedusega f=(E2-E1)/h, (E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js.) Statsionaarses olekus aatom ei kiira ega neela energiat. Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / ülemineku
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist.
4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide
tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega: · Elektron võib viibida vaid kindlaltel orbiitidel, kus ta energiat ei kiirga. · Üleminekul ühelt orbiidilt teisele elektron kas neelab või kiirgab ühe kvandi. · Aatom võib olla ainult kindlate energiaväärtustega. Järeldada või sellest aga seda, et klassikalise elektrodümnaamika seadused ei kehti aatomisisestele protsessidele. Radioaktiivsus Rutherford uuris koos F.Soddyga radioaktiivsust ja radioaktiivse kiirguse mõju erinevatele keemilistele elementidele. Kõigepealt avastas
elektrivälja. Seega, kui laetud kehale mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. 11. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on kõige väiksem looduses eksisteeriv laeng. 12. Kus asub elektron, prooton, neutron? Milline on nende laeng? Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad kindlatel orbiitidel negatiivse laenguga elektronid. Kuna prootonite ja elektronide laeng ud on võrdsed, siis aatom tervikuna laengut ei oma. 13. Mis on positiivne ioon? Aatomit, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 14. Mis on negatiivne ioon? Aatomit, mis on liitnud endaga elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 15. Kuidas kandub positiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale ja kuidas negatiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale?
Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid
sündmusi, kuid hilisemad uuringud näitavad, et need kehad võivad tekitada maale jäädavat kahju ning tappa tuhandeid, isegi sadu tuhandeid inimesi. Üldjuhul ei tee inimesed neil kolmel erilist vahet, kuigi nad on väga erinevad. Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab. Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal. 3 Asteroidid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv
· Statsionaarsete olekute postulaat · Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel · Kiirguse postulaat Postulaadid ei olnud kooskõlas klassikalise mehaanika reeglitega! Statsionaarsete olekute postulaat · Aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes, statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En Lubatud orbiitide postulaat Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga (impulsi) momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h = h m elektroni mass h v- elektroni kiirus mvrn = n rn lubatud ringorbiitide 2 raadius n- suvaline positiivne Iga orbiidi raadiusele rn vastab aatomi täisarv koguenergia väärtus En Veidi ringliikumisest
Kõik need väikekehad on minevikus põhjustanud ohtu ja võivad teha seda ka tulevikus tabades Maad. Tehes seda referaati, uurin ma välja kuivõrd ohtlikud on Päikesesüsteemi väikekehad ohtlikud Maale 3 2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab õieti ,,tähesarnast taevakeha". See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus
Loomulik valgus on polariseerimata valgus, valguskiires on esindatud koikvoimalikud vonketa sandid. Fotoefektiks nimetatakse elektronide valjumist ainest valguse toimel. Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel ? Tuuma umber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved ehk orbitaalid, mille erine vates osades on elektroni leiutoenaosus erinev. ? Elektronpilve piire, jarelikult ka aatomi mootmeid, ei ole voimalik tapselt maarata ? Mitme elektronkihiga aatomite elektronkate on kihiline
Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on praegu GPS info ebatäpsus maksimaalselt 20 meetrit. Sarnane süsteem (Glonassi) on loodud ka Venemaa kaitsestruktuuride poolt. KUIDAS GPS TÖÖTAB? Nagu juba varasemalt mainitud, siis alates 2007. aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks
Kui seesmine rõhk langeb, tekib elliptiline galaktika. Galaktika ei teki sellisel juhul mitte gaasidünaamika, vaid stellaardünaamika reeglitele vastavalt (tekib tähepilv ja gaasiketas, mis on orbiidile surutud tähe tekkimise valgusrõhu poolt). Tähepilv on väikesemõõduline ja jääb paigale elliptilse galaktikana või spiraalseudukogu mõhnana. Ketta areng on palju pikem protsess. Kettas tekivad tähed tänu sellele, et ümaratel orbiitidel liikuvate tähtede üksteisest möödumisel kaasneb gravitatsiooniline vastastikmõju, mille mõjul sisemine täht liigub sissepoole ja välimine keskmest kaugemale. Ketas laieneb ja saab stabiilseks, kui orbiitide nurkkiirus on sama. Universum tekkis Suurest Paugust. Kronoloogiliselt tähtsaimad vaheetapid on kvarkide sünd, prootonite ja neutronite moodustamine kvarikide kolmikute poolt, neutraalsete aatomite teke, Universumi rakustruktuuri kujunemine, galaktikate sünd.
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla
ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 5.Millise kujuga on planeetide orbiidid, kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Orbiidid on ellipsikujulised. Planeedid liiguvad ovaalsetel (elliptilistel) orbiitidel. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine? Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Merkuur on teiste planeetidega võrreldes väike (väiksem on temast vaid Pluuto). Tema läbimõõt on 4878 km, mis on ligi kolm korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuna Merkuur on Päiksele nii lähedal, siis päeval tõuseb seal temperatuur 427 Celsiuse kraadini ning öösel langeb temperatuur 183 kraadini
arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi. Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikolaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel
kümmekond. Üldse on vaadaldud ca 900 komeedi ilmumist. Neist on erinevaid umbes 600. Väga palju komeete on avastanud just asjaarmastajad astronoomid. Juba väikeses pikksilmas paistab kauge komeet tillukese udulaiguna. Kõige rohkem lootust on komeete avastada Päikese ümbruses, s.t. enne Päikese tõusu idataevas ja pärast Päikese loojumist läänetaevas. Komeedid on väikese massiga taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese piklikel orbiitidel. Nende tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi. Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. Sellest kujunebki komeedi saba. Igal uuel lähenemisel Päikesele eraldub tuumast uus kogus gaasi ja tolmu, mis hajub
3. Valguskiir langeb vedeliku pinnale langemisnurk on 60°, murdumis nurk 45°, Joonis + vedeliku murdumisnäitaja. 4. Kuidas valgus tekib, valgusekvant ja spektraalseeria? Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile lähemale, kiirates üleliigse energia footoniteks. Valgusekvant- ehk footon, üksik energiahulk mis aatomis kiirgub valgusena. 5. Bohri postulaadid? 1. Elektron saab aatomi sees viibida ainult kindlatel teatud orbiitidel. Neid nim statsionaarseteks. 2. Elektron saab energiat juurde võtta ainult teatud kindlate portsionite kaupa. Juurdevõetud eneria diskreetsuse postulaat. [ergastumine] 3. Ergastatud olekus ei põsi aatom kaua vaid kiirgab saadud energia valgusena. Neid portse nim footoniteks. 6. Mis tingimusel on valguse täielik peegeldus? Piirdenurk, valem, joonis? 7
500 miljonit planeeti neist asuvad ka reaalselt kohas, kus elu (meile teada oleval kujul) oleks võimalik. Ehk planeet oleks tähest piisavalt kaugel, et vedelas olekus vesi saaks tema pinnal olla. Linnutee galaktika koosseisu kuulub mitu struktuuri. Ühes tasandis on seal pöörlevad spiraalsed harud. Tasandil, kus esineb gaasipilvi ja palju tolmu, tiirlevad erinevad tähed galaktikatasandis enam-vähem ümber galaktikatsentri ringkujulistel orbiitidel. Harud on dünaamilise tiheduse lained, mis säilivad pikaajaliselt. Tähtede tiirlemiskiirus on erinevatel kaugustel galaktika tsentrist erinev. Enamik tähtedest ei pea kinni oma asukohast harus ning kogu oma eluaja väitel võivad nad harusse siseneda ja sellest ka lahkuda. Spiraalsed harud, tolm ja gaasipilved moodustavad Linnutee ketta. Gaasipilvedele mõjuvad harudes erinevad gravitatsioonilised jõud, mis toob esile
Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. KOMEET-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest
nõrgemate maa pealt vaadeldud planeetide kaaslastega. Nende avastamise tegi võimalikuks vaid kunagise maailma suurima -- Mt. Palomari 5-meetrise peegliläbimõõduga teleskoobi ja tundliku registreerimis-aparatuuri kasutamine. Uutest kaaslasest nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km ja ta tiirleb 6 miljoni km kaugusel Uraanist, heledama läbimõõt on 160 km ja kaugus 8 miljonit kilomeetrit. Orbiidid on väga piklikud ja tugevasti kaldu, sellistel planeedist kaugetel orbiitidel liikuvaid kaaslasi nimetatakse irregulaarseteks. Nad olid seni teada kõigil teistel hiidplaneetidel Jupiteril, Saturnil ja Neptuunil peale Uraani. Arvatakse, et taolised kuud on planeedid Päikesesüsteemi algusaegadel endaga kaasa haaranud. Tabel. Uraani süsteem Uraani kuud Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Cordelia 50 13
04.1997. aastal periheeli. Teda peetakse üheks oma aja kõige heledamaks ja vaadelduimaks komeediks, mis oli palja silmaga nähtav 18 kuud. Komeet sai oma nime astronoomide Alan Hale ja Thomas Bopp järgi, kes avastasid komeedi 1995. aastal. Hale-Bopp'i tuuma läbimõõduks on 40 kilomeetrit ja tiirlemisperiood on 2533 aastat. Asteroidid Asteroidideks ehk planetoidideks nimetatakse planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna asteroid on tulnud kreeka keelest ja tähendab tähte. Füüsikaline sarnasus tähtedega puudub, kuid teleskoobiga vaadates paistavad asteroidid punktidena nagu tähedki. Arvatakse, et asteroidid on jäänused, mis jäid üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Oletavalt ei lubanud Jupiteri tugev gravitatsiooniväli planeedialgetel korralikku planeeti moodustada ning igaüks jäi omaette tiirlema. Aastate
neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemetaga ühenditele(soolad,oksiidid). Madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid. 5) Bohri postulaadid - *Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsel ringorbiitidel. *Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. *Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele seejuures energiakvandi suurus hv=E1-E2. Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid. 6) Elektronegatiivsus ja selle seos ioonsidemetega Ühe aatomi valentselektron>teine aatom >negatja posit ioon. Kui elektron läheb täielikult üle puht-elektrostaatiline interaktsioon ioonside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
