Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta. (0)

Hiidplaneetide kaaslased,
uusi fakte nende kohta
Sirje Mägi
VKG 12b
2012
Mis on hiidplaneedid?
Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis
koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole
tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub
tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna:
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptuun
Hiidplaneetidest täpsemalt
Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152
Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi).
Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased.
Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete
maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka
Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil.
Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud.
Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja
läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti
liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud.
Jupiteri kaaslased
Peale 2006. aastat ei ole jupiteril leitud uusi kaaslasi, ning selle aasta seisuga
on tal 63 kuud. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks kuid kõige paremini
on tutntud esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud(Ananke, Carme,
Pasiphae ja Sinope) ja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymedese ja Callisto)
tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, kuid
omavahel vastasuunas.
Midagi huvitavat...
Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on
Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need
on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida
leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi.
Ganymedes(Galilei), suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40%
pealelangevast valgusest ja see koosneb poolelt silikaatidest, pool aga on vesi
ja jää.
I (Io), E (Europa), G (Ganymede),
ja C (Callisto)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Jälgimised toimusid 2006 aasta jaanuaris ja veebruaris.
Saturni kaaslased
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on ka vähemalt 60 kuud 2007.
aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34
on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.
Neli tuntumat kuud on Titan(Saturni kõige suurem kuu), Rhea(pind sarnaneb
Kuu mandritega), Iapetus(eriline on tema juures see, et liikumise poole
suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg) ja Janus(harvad
kraatrid, ebakorrapärane kuju).
Midagi huvitavat
Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all,
nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtesgi.
Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi
tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Uraani kaaslased
Uraanil on 27 kaaslast ja need jaotatakse kolme rühma: 13 sisemist kuud, 5
põhikuud ja 9 mittekorrapärast kuud. Sisemised kuud on väiksed ja tumedad,
ning Uraani rõngastega sarnaste omadustega ja päritoluga. Viis suuremat kuud
on piisavalt suured, et saavutadahüdrostaatilist tasakaalu. Suurematest
kaaslastest nelja pinnal on märgid sisemisest aktiivsusest,
nagu kanjonid ja vulkaanid.
Kuus suuremat kaastast on Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon
Midagi huvitavat...
Maapealsete vaatlustega on Uraanil avastatud viis kaaslast, mis kõik on meie
Kuust väiksemad. "Voyager 2" leidis juurde 10 veelgi väiksemat kaaslast, lisaks
sellele on tänu Voyager 1 ja 2(kosmosesondid tehtud palju suuri avastusi
kosmoses.
Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel
11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud
Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal.
Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige
vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Alustades vasakult Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon.
Neptuuni kaaslased
Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton(esimene1846.a.) lisaks
veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud kuud. Triton arvatakse
olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises
suunas.
Tuntumad kuud on Triton(kõige suurem),Nereide(teisena avastatud),
Proteus( suuruselt teine)ja kaks sama suurusega kuud Despina ja Galatea.
Midagi huvitavat..
Võibolla ei alustanud Triton elu
kuuna,kuid haarati Neptuuni
gravitatsioonijõu poolt planeedi
kaaslaseks.
Pildil on Neptuuni
kaaslaste orbiidid ümber
Neptuuni.
Kasutatud kirjandus
http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid
http://www.horisont.ee/node/1113
http://www.wingmakers.co.nz/universe/solar_system/Neptune.html
Tänan kuulamast!