Elektrilaengud ja elektiväli konspekt (0)

Elektri laengud ja elektiväli
Kehade elektriseerimine
Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks.
Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng .
Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid.
Elektrilaeng on füüsikalien suurus.
Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta.
Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud)
Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust – vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine
Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase riidega merevaiku – eboniiti, kui jõõruda siidriidega klassi, mõlemad juhul omandavad kokkupuutuvad kehad eri märgilised laengud.
Looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid pos ja neg. Katseliselt on võimalik kindlaks teha, et samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad ja erimärgilised laetud kehad tõmbuvad.
Elektoskoop
Seda kas keha on elektriseeritud või mitte, saab teha kindlaks elektroskoobiga. Elektroskoop on seadis, mis töötab laetud kehade vastastikusel toimel.
Elektroskoobi põhiosad on: klaasidega kaetud metalli kest, osuti, seest õõnes metallikera, metall vars , toetusals ??
Osuti kaldub esialgselt asendist kõrvale seetöttu, et tema laeng on samamärgiline varda laenguga.
Ainete juhtivus.
Võime järgi juhtida elektrilaenguid jaotatakse ained juhtideks ja dielektriks.
Headeks juhtideks on kõik metallid, maapind , soolade ja hapete lahused , inimese keha jne
Dielektrikud on klaas, marmor , siid, kumm , õhk. Dielektrikutest valmistatud kehasid nim isodaatoriteks.
Rutherfordi katse
1910 aastal tegi inglise füüsik rutherford kindlaks aatomi koostise ja ehituse.
Rutherford järeldas aatomi ehituse kohta järgmist: aatomi keskel asub positiivselt laetud osake – aatomi tuum
Ümber aatomituuma tiirlevad erinevatel orbiitidel negatiivselt laetud osakesed: elektronid.
Kuna aatomi ehitus meenutas neile päiesesüsteemi, siis nim niisugust aatomi ehitus planetaarseks aatomi mudeliks
Aatomi tuum koosneb pos laetud prootonitest ning neutraalsetest neutronitest .
Elektriväli
Elektriseeitud kehi ümbritsev ruum erineb elektriseerimata kehasid ümbritesvast ruumist.
Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks
Elektriväli on mateeria liik, mis eksisteerb sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta.
Elektrivälja iseloomustvad järgmised omadused: tekib iga laetud keha ümber, elektriväli on seda tugevam, mida lähemal laetud kehale, eleketrivälja olemas olu saab kindlaks teha laetud kehade vastastikuse mõju abil.
Elektrilaengute ülekanne
Elektri laengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb elektriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha.
Niisuguse kokkupuute tulemusena mõlema keha laengud võrdustatakse.
Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgu laeng jaguneb 2 võrdseks osaks. Seda katset mitu korda ... edasi vih – käekiri halb
Elektron laengu tähis on e = -1.6.10 -19
Elektrilaeng on elektonipeamine omadus
Iga keha laeng on elektronilaengu täisarv kordne
Q= n e
Q – keha laeng 1 c
1c= 1 kulon
N- elektronide arv
1c on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolu tugevus on 1A.
1c=1as q=It
Positiivne iooniks nim aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni.
Neg iooniks nim aatomit, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid.
Elektronide liikumine kehade elektriseerimisel
Tavaliselt on keha kõikide negatiivsete laengute summa võrdne tema positiivsete laengute summaga ning kehal ei ole elektrilaengut ehk öeldakse, et keha on elektriliselt neutraalne .
Keha on pos laetud kui tal esineb elektronide puud jääk.
Keha on neg laetud kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga.
Kehad elektriseeruvad ainult siis kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitada juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber.
See tähendab, et osa elektone läheb üle ühelt kehalt teisele.
Maandumine nim laengu üleandmisel laetud kehalt laadimata kehale jagunemist
Kui aga teine laadimata keha on tunduvalt suurem kui laetud keha, läheb laadimata kehale üle ka suurem osa laengust.
Mida suurem on keha, millele laeng antakse seda suurem osa laengust üle kandub.
Sellele põhimõttele ongi rajatud maandamine ehk laengu üleandmine maale.
Iga keemilise elemndi aatomi ehitust saab iseloomustada üldkujul
VIHIKU TEKST see X ja värk
ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS
-)kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine kehade vahel, mis enne hõõrdumist olid neutraalsed.
-)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga võrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist.
-)Kui elektrilaendu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi.
-)Elektriliselt isoleeritud süsteemis kehtib elektrilaengu jäävuse seadus.
-)Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaend on muutumatu.
-)Valem: q1 + q2 + ... qN = const .
q1;q2-süsteemi kuuluvate kehade laengud.
ELEKTRILAENGUTE ÜLEKANNE
-)Elektrilaengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mülema keha laengud võrdsustuvad.
-)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks võrdseks osaks. Seda katset mitu korda korrates võib jõuda jagamata laenguni, mida omab elektron.
-)Tähis: e=-1,6 x 10 -19
-)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus.
-)Iga keha laeng on elektroni laengu täisarvkordne.
q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud.
q=N x e -> keha on negatiivselt laetud.
q-keha laeng (1C)
1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest).
N-elektronide arv.
|e|- elektroni laengu absoluutväärtus (positiivne).
-)1 kulon on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul kui juhti läbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t.
-) Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni.
-)Negatiivne ioon on aatom , kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid.
ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL
-)Tavaliselt on keha kõikide negatiivsete laengute summa võrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, öeldakse et keha on elektriliselt neutraalne.
-)Keha on positiivselt laetud, kui tal esineb elektronide puudujääk.
-)Keha on negatiivselt laetud, kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga.
-)Kehad elektriseeruvad ainult siis, kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone.
-)Kehade elektriseerimisel ei tekitata juurde elektrilaenguid, vaid neid jaotatakse ümber.
-)See tähendab et osa elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele.