Planeetide kaaslased ja rõngad (0)

Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel.
maa
Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis.
*Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa,
marss
*2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877 , *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast : nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda.
jupiter
*kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks . Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia , Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas .
saturn
*üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus , * Titan on Saturni kõige suurem kuu, * Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, *Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis -- ta on kaetud jääga, *Mimas on samuti suure kraatri omanik, *Hyperion -- 4 kraatrit ja 3 valli, *Janus -- harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju, *Epimetheus -- teatakse kahte kraatrit.
uraan
*27 kuud, *Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastastati 1787. aastal, *Seejärel avastati 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning 1948. aastal Miranda, *Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. *Uraani kaaslased jaotatakse kolme rühma: 13 sisemist kuud, 5 põhikuud ja 9 mittekorrapärast kuud. Sisemised kuud on väiksed ja tumedad . Viis suuremat kuud on piisavalt suured, et saavutada hüdrostaatilist tasakaalu. Suurematest kaaslastest nelja pinnal on märgid sisemisest aktiivsusest, nagu kanjonid ja vulkaanid. Kaaslastest suurim on Titania, mille läbimõõt on 1578 km.
neptuun
*15 kuud: 7 väikest, Triton ja lisaks veel seitse hiljem avastatud kuud.  Neptuuni kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal. Teine kuu Nereid leiti alles 1949. Aastal. Triton arvatakse olevat kivine keha, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.
Rõngad on ainult gaasilistel planeetidel. Jupiteri rõngad on ähmased ja tumedamad, väiksemad kui Saturni rõngad.
Saturni kahte tuntumat rõngast  ja ühte ähmast rõngast  on võimalik Maalt näha. Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Rõngaste osakesed paistavad koosnevat peamiselt jääst, aga nad võivad samuti sisaldada jäise kattega kivimi osakesi.  
Uraani rõngad on väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid.
Neptuuni rõngad nagu  Uraanil ja Jupiterilgi, on väga tumedad aga nende koostis on teadmata. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams, järgmine on nimetu rõngas, siis Leverrier ning lõpuks ähmane aga lai Galle .
Teiste Jupiterilike planeetid rõngaste päritolu on teadmata.
Kasutatud allikad:

• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_dianakuusemaa.ht m
  

• http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2011-08-15.8946893351/image_large
  

• http://www.annaabi.ee/uraani-kuud-o.html
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Uraani_kaaslased
  

• http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter
  

• http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box03.html
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Phobos
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Deimos
  

• http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses%C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
  

• https://www.google.ee/search?q=planeedid+ja+nende+kaaslased&biw=1366&bih=643&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=opUmVLDKEsHVygOHq4LYCA&ved=0CAYQ_AUoAQ#facrc=_&imgdii=_&imgrc=ndNIi57sc005-M%253A%3ByXyOEYcWyNQJrM%3Bhttp%253A%252F%252Flemill.net%252Fcontent%252Fpieces%252Fuppiece.2011-08-15.8946893351%252Fimage_large%3Bhttp%253A%252F%252Flemill.net%252Fcontent%252Fwebpages%252Fpaikesesusteem-mis-see-on%3B500%3B381