Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 8. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid: mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 9. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma
1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) mõne minuti vältel. Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest. 2. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel?
26. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Teleskoobis suur, hele - pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade, mandritega. tuhandeid vulkaane, osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi?
(3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel. 2. Mis on ,,välisplaneet``? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. (Mitte Maa ja Päikese vahel). 3. Võrrelge Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed
lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest.
· Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga
2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Olulisimateks tunnusteks: puudub tahke pind, koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5
nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid(tähtsuse järjekorras): mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 10. Milline on Maa atmosfäär? Maal on eriline atmosfäär. Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase. Rõhk pinnal on 1 atm. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse
Kõik kommentaarid