narruse kiituseks Tehnika areng: Laevaehituse areng Kellatööstus Sõjanduses kahurid Panganduses täiuslikum arvepidamisviis(kulud, tulud, kasum) Uus ajaarvamine Gregoriuse kalender 1582 Arstiteaduse taasrajamine(anatoomia rajamine, keemilised muutused organismid) Botaaniks loomaiad Trükikunsti leiutamine Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem Johannes Kepler- Planeetide orbiidid on ellipsikujulised Paracelsus- arstiteadus(rajaja) Andreas Vesdalius- anatoomia Galileo- Täiustas teleskoopi, astronoomia Reformatsioon Saksa reformatsioon Karl V Saksa keisririik oli hiiglasiks nõrgalt seotud väikeriikide kogum Olulisemad otsustajad kuurvürstid Pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel 15 saj lõpp 16 saj alguus varakapilistide suhete kiire areng Kirik ja vaimuelu 16. saj katoliikluse tippaeg 1513-1521 paavst Leo X
15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o Kuna Kuu tiirleb 5 nurga all, orbiidid pole paralleelsed. 19. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? a. Võimaldab suurendada vaatenurka toob kauged esemed ligemale b. Võimaldab koguda valgust suurematelt pindadelt saame näha kaugemaid, tuhmimaid tähti c. Võimaldab täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes saame koostada väga täpseid taevakaarte 20. Mis on reflektor ja refraktorteleskoop? Mis on neil vahet? a
· Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse kirjutatud´´, nad on omaette loodusseadused. KVANTARVUD: PEAKVANTARV · Tähis n. · Väärtuseks suvaline kvantarv. · Määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. ORBITAALKVANTARV · Tähis l. · Väärtuseks täisarv, mis: 0 l n-1. · Iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust. · Määrab stabiilsed orbiidid antud n korral. MAGNETKVANTARV · Tähis ml. · Väärtused: -lml l, kusjuures mlZ. · Iseloomustab liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda. KRISTALLIDE EHITUS · Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre. · Metallide kristallides on kristallvõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks.
kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 5 Kaaslased 2006. aasta sügiseks on teada, et Jupiteril on 63 kuud. Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto on neli suuremat. Kuna need on nii suured, siis võib neid näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C. Avastatud on ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni
........................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 5 Sissejuhatus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid, nende kuud, komeedid, asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi
Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse Päikesesüsteemis komeetide koguarvuks 2- 3 miljonit. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on
grupiks. Ühe grupi neli liiget Third level järgnevad üksteisele Fourth level kahekümnel 180 km kõrgusel Fifth level orbiidil. Kuue grupi orbiidid asuvad üksteise suhtes sellise nurga all, et satelliidivõrgustik katab kogu planeedi. See võimaldab laevadel oma asukohta täpselt kindlaks määrata ka keset ookeani. Vaatlussatelliidid Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need
soliidse aeglusega. Sellepärast peeti teda antiikajal peajumalaks kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 2006. aasta sügiseks on teada, et Jupiteril on 63 kuud. Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto on neli suuremat. Kuna need on nii suured, siis võib neid näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes on nende orbiidid tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Nad on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida suure tõenäosusega leitakse tulevikus veelgi. Kui rääkida suurematest kuudest eraldi, siis Jupiteri kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastanud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Selle kuu keskmine pinnatemperatuur on -50°C.
õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit. 3) STRUKTUUR GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 vanemat satelliiti, mida hoitakse varuks. Kontrollsegment ehk kontrolljaam koosneb püsikontrolljaamast, alternatiivsest
ja osaline kuuvarjutus. Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus. Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud. Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (0,5°), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas.
4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? On ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. VIII MERKUUR 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Merkuuri on Maalt halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176
Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks. Esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale. Teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast). Kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 7. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust? Neid näeb taevas ainult hommikul või õhtul. 40-kordse suurendusega pikksilmaga. 8. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Merkuur pöörleb tiirlemisega samas suunas, kuid pöörlemisperiood on 2/3
Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. Asukoht arvutati välja. Kaaslasi on 2:Triton ja Nereis. Kolm nõrka rõngast. Pluuto-pole hiidplaneet, piklik orbiit, väike. Pluuto kaaslane Charon. Kuiperi vöö-neptuunist edasi olev ala, kus on plaju kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid objekte. Päikesesüstemi väikekehad Asteroidid on marsi ja jupiteri vahel maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad. Ebakorrapärase kujuga, enamasti orbiidid ringikujulised. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massist. Asteroidid tiirlevad enamasti planeetidega samal tasandil. Asteroidid enamasti rauast ja kivimitest. Komeedid(sabatähed) on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Komeedid koosnevad veest ja süsinikust. Veel on ka hapniku ja teisi kergeid elemente. Komeedid tiirlevad igasugusel tasandil ümber päikese ja orbiidid ulatuvad väga kaugele. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje
elektrone ja vastupidi. Bohr tegi postulaatidega katseid vesiniku peal. Bohri postulaadid kiirgavad energiat (elektromagnetilist), muidu on nad neutraalses olekus. Elektronid Bohri postulaadis paiknevad ümber aatomi. Ebastabiilsed aatomid aga kiirgavad energiat vahetpidamata. Postulaat ei mõjuta teisi kehi ja ta jääb alati enda orbiidile. Bohri I postulaat ütleb järgmist, et planeetide vahel tiirlevad lubatud orbiidid, millele on antud kindlad mõõtmed ja suurused. 5. Mis on laine, seisulaine. - Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu. Seisulaine tekib juhul, kui kaks lainet levivad üksteisega vastassuunades. Seisulaine korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on
USA Õhuvägi arendab, hooldab ja kontrollib kosmose segmente. GPS satelliidid saadavad signaale kosmosest ja iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada kolmemõõtmelist asukohta (laiuskraadid, pikkuskraadid, sügavus) ja kestvat aega. · Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil ja samuti sisaldab võimendavaid adaptereid, et neid satelliite orbiidile saata. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 nn pensionil olevat satelliiti, mida hoitakse varuks. Lisasatelliidid täiustavad GPSi vastuvõtjate täpsust, varustades teisi liigsete arvutamiste mõõtmetega
rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, väga aeglaselt sundides neid eemalduma Jupiterist. Io, Europa ja Ganymede on lukustunud kokku loodete jõu poolt 1:2:4 orbitaalse resonantsiga ja nende orbiidid arenevad koos. Jupiteri kaaslased on nimetatud teiste kujude järgi Zeusi elus (peamiselt tema armukeste järgi).
samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara - tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4.köide, Tallinn "Valgus" 1989 2. Internet: http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/ 3. Internet: http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html 7
Kui ilm hea, võib püüda leida ka Punast laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KUUD 3 Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on
All oleval skeemil on kujutatud Päikesesüsteemi planeedid ja Päike. Skeem võrdleb kujutatud taevakehade suurusi. Planeedid ei seisa: nad tiirlevad ja pöörlevad. Kõik Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad Päikese ümber. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeedi tiirlemise teekonda nimetatakse orbiidiks. Pika-ajaliste vaatluste tulemusena teavad inimesed Päikesesüsteemi kõikide planeetide orbiite. Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Kui planeedi teekond viib Päikesele lähemale, siis on planeedil soojem. Kui planeet on Päikesest kaugemal, on seal külmem. Planeedid maalt vaadatuna Et Maa pöörleb, muutub kõigi taevakehade asend maapealse vaatleja suhtes. Seda liikumist on kombeks nimetada ööpäevaseks liikumiseks. Tuleb meeles pidada, et selle pöörlemise periood erineb meie harjumuspärasest 24-tunnisest
olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
.…………………....8 2 Sissejuhatus Valisime selle teema, sest arvasime et sellest on suhteliselt palju kirjutada ja me mõlemad oleme huvitatud kosmosest. Soovisime teada saada rohkem planeetide ja nende tingimuste kohta. 1. Planeedid Enne praegust kindlat kaheksat planeeti on loetud neid lausa 15 kokku. Planeedid kuuluvad Päikesesüsteemi ja moodustavad sellest 0.135%. Kõigi kaheksa planeedi orbiidid on enam-vähem samas tasapinnas ja peaaegu ringi kujulised. Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese ja nende pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. On kahte tüüpi planeete: neli esimest planeeti väikesed ja tihedad, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. Nende kahe grupi vahel asub asteroidide vahevöö. 1.1 Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis 1. planeet ja seega Päikesele kõige lähemal. Ta on päikesesüsteemis
Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Päikesele Lähemate planeetide orbiidid on enamvähem ringi kujulised. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluutot ei saa lugeda ei hiidplaneetide ega ka Maa-tüüpi planeetide hulka. Taevakeha võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule, pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää
pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused. Hiidplaneetide hulka kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega
ühest küljest, aatom kiirgab teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest olekust teise. Arendades seda mõtet edasi, tuli Bohr järeldusele, mida võiks seletada postulaatide abil (Ü.Ugaste 2000: lk 22). 3.2 Teooria alused Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki konstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,... 3. Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega. 4. Siirdudes orbiidilt energiaga Em orbiidile energiaga En kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega .
Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. 10. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning päikese-lähedastel orbiidilõikudes udukoguna helkivad väikesed taevakehad. 3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on
võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem
Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.. Tänaseni ei ole päris selge, miks komeedid Öpiku-Oortist ning satub Päiksesüsteemi keskossa. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide mõjul märgatavalt muutuda. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral. Hale'i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal esimestena märkasid
Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 8. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. 9. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 10. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
kalliskivi. Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla ja tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni. Suure veesisalduse tõttu on Callisto reljeef kaunis tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on
Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Neptuunist lähemal oli Pluuto ka hiljuti, 1979. aastast kuni 1999. aastani, kusjuures periheelis oli ta 1989. aastal. 21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale. Kokkupõrget siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. 11. veebruaril 1999 tuli Neptuun jälle Päikesele lähemale kui Pluuto. Avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste
Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal
Asteroidid Suur lünk Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel köitis samuti planeediotsijate tähelepanu. Siin tuli edu kiiremini -- esimene pisiplaneet Ceres avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele, tuhande kilomeetrise lähedale küünib vaid Ceres (931 km); rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Nagu jooniselt näha, tiirleb enamik asteroide Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et
Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, mille tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Nende saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal
päikesetuule tõttu. Ioonsaba on näha heledatel komeetidel. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest ega ole mõjutatav päikesetuulest, seetõttu järgib tolmusaba enamasti komeedi orbiiti. Väga heledatel komeetidel on näha ka tolmusaba. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Väga suur osa pikaperioodilisi komeete on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja Öpiku- Oorti pilvest. Lühiperioodilised komeedid on pärit Kuiperi vööst. Orbiidid, mida mööda komeedid liiguvad, on enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei teata päris kindlalt, miks komeedid liiguvad Öpiku-Oorti pilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. On täheldatud ka hiidplaneetide mõju komeetide tiirlemisperioodile. Kolme aastatuhande jooksul on registreeritud ligikaudu 70 000 komeeti. Tänapäeval avastatakse mõnikümmend komeeti aastas, millest üks komeeti kolme aasta jooksul on
Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü. Ümber Päikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09 aastat, täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub tal 6 päeva, 19 tundi ja 18 minutit. Pluuto pöörleb orbiidil külili, sama teeb ka Uraan, kuid nende vahel kokkupõrget pole mõtet karta, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Tema täpne keemiline koostis on teadmata, kuid madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata.
Mõnel pool kerkib see rohkem, nt Vaiksel ookeanil, teisal aga hoopis langeb, nt Alaska ümbruse merel. (2) 3.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuses, seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on algsed 800-kilogrammised pöörlevad seadeldised vahetatud teise põlvkonna pöörlevate kahetonniste satelliitide vastu välja ning edasi tuleb juba Jason-1 ja Jason-2 tandem, mis on
orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel. Geostatsionaarne orbiit – Maa tehiskaaslane (kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat e satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel Selenotsentriline orbiit - ümber Kuu tiirleva keha orbiit 2) Mis on kosmiline kiirus; iseloomusta esimest, teist, kolmandat ja neljandat kosmilist kiirust (teisenda need ühikusse km/h) Kosmiline kiirus: vähim algkiirus mingile kindlale orbiidile jõudmiseks 1. Vajalik planeedilt lahkumiseks, Maa-kesksele orbiidile jõudmiseks peab satelliit saama kiiruse 7. 91 km/s maapinnal 2
Tema viiest pojast - Aage Bohrit sai füüsikune Nobeli preemia. Suri 1962.a. Kuid paraku ka Bohri teooria põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid, samuti seda, miks mõni spektrijoon on lõhenenud kaheks kõrvutiasetsevaks jooneks või seda, miks mõni joon on laiem kui teised. 1924.a. esitas prantslane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõigil osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi . Seletus, miks on elektroni liikumisel ühed orbiidid lubatud, teised keelatud , tuleneb laineomaduste ja korpuskulaarsete omaduse vahelisest seosest . c h E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h
suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale omistatakse ''kella üleskeeratava meistri'' roll. Gravitatsioon ja inerts seletavad, kuidas säilib planeetide elliptiline orbiit, ent nad ei seleta selle liikumise algust, milleks Newtoni arvates on vaja algtõuget. Ta oletas, et Jumala sekkumine ei saa olla ühekordne ja tõepoolest: gravitatsiooni seadusest tuleneb, et taevakehade orbiidid lõpuks siiski muutuvad, seega taevasse korra ennistamiseks on vajalik uus tõuge Jumalalt. Nüüdisaegses filosoofia teoorias kehtib teadusliku tunnetuse pöördumatuse printsiip, mis eristab nõrka ja tugevat pöördumatust. Tugeva pöördumatuse puhul minevik ja tulevik justkui surutakse kokku olevikuks, ''praeguseks''. Minevik pole veel möödas, tulevik on juba olemas ja nende vahel ei ole veel ajalist intervalli. Nad justkui eksisteerivad koos ja nende vahel käib võitlus
Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosak...
Kuu tiirlemisperiood ümber Maa tähtede suhtes on 27,3 ööpäeva (sideeriline periood). Päikese suhtes on see periood 29,5 ööpäeva (sünoodiline ööpäev). Kuu paistab meile tänu sellele, et ta peegeldab Päikesevalgust. Kuid tema valgustatud kuju tänu tiirlemisele muutub. Kuu mass on 81X väiksem Maa omast, atmosfäär puudub ja keskmine tihedus on 3,3 g/cm 3. 5. Kuu- ja Päikesevarjutused. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub Päikese ette. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasapinnas, siis oleks iga Kuu loomise ajal Päikesevarjutus. Päikesevarjutusi on 3 liiki: · Täielik- Kuu katab kogu Päikese. Täielikku Päikesevrj. ühes maakohas on võimalik jälgida kord 200- 300 aasta jooksul. · Kroonikujuline- see juhtub siis kui Kuu on Maast veidi kaugemal. 356 000- 402 000. · Osaline. Kuuvarjutus. Tekib siis kui Maa satub Päikese ja Kuu vahele. 1. Täielik. 2. Osaline. Esineb sagedamini, eriti osalisi
Millised on selle rühma tunnused? Neptuun, Saturn ja Uraan, sest need on suured ja väikese tihedusega planeedid. 28. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 29. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad. Need on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 30. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui
Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (3) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (3) Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas.
vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. Päikesesüsteemi planeetide asetus. ( Pluuto ei ole enam planeet) Fakte Päikesesüsteemi kohta: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla
tiirlevad ka neli suuremat kaaslast. Jupiteri aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva KAASLASED Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha (albeedo 0,6), mille keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50oC. Kuid seal on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini
Aristotelese teostest võib tähttähelt välja lugeda, et langemise kiirus on pärivõrdeline raskusega. Kehale mõjuvad tõuge ja vastupanu; liikumise kiiruse määrab nende suhe. Galilei mõistis, et tähtis pole liikumine, vaid liikumise muutus – kiirendus. Inimene ei tunneta liikumist, aga tunnetab selle muutumist. Aristarchos Samoselt (320-250 eKr) - Maa ise on planeet, mis koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese. Merkuuri ja Veenuse orbiidid on Maa omast seespool, seepärast ei ilmu nad kunagi taevasse Päikesest kaugel. Teised planeedid liiguvad Maa omast suurematel orbiitidel ja läbivad neid aeglasemalt. Kui Maa läheb ühe sellise välisplaneedi ja Päikese vahelt läbi, näib planeet liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine). Geomeetria tähtteoseks on Eukleidese „Elemendid“. Seda õpime koolides tegelikult tänini
Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paarkolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur
vesinikust ja heeliumist. Planeedi keskel on arvatavasti väike raua- ja räniühenditest tuum, kuid Uraani ja Neptuuni sees võib olla rohkem kivist ainet ja jääd. 16. Asteroidid- neid on arvult üle 3000. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Nad onnii väikesed, et palja silmaga näeb neist vaid ühte Vesta. Kõige suurem neist on Ceres, läbimõõduga 1003km.Väikseimad on teadaolevalt mõnesaja meetrise läbimõõduga. Mõnede asteroidide orbiidid on piklikuks venitatud ja tulevad Päikesele lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne
Päiksesüsteemi kuulub 9 suur planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi ning teadmata kogus meteoorset ainet. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte lihtsalt Päiksese ümber tiirlevat taevakehade kogumine, tugineb korrapärasusele planeetide suurustes ja liikumises. * Planeedid tiirlevad ümber Päikses samas suunas Päikese pöörlemisega. * Orbiidi raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. * Planeetide orbiidid on ligiakudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 11. Loetlege 8 suurt planeeti. Päikses gravitatsiooniväli hoiab planeete koos ja Päikses poolt kiiratud energia hoiab käigus enamus looduses toimuvatest protsessides. Jupiter, Saturn, Maa, Veenus, Uraan, Merkuur, Neptun, Marss. 12. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Maal on loodelistest nähtusetest tuntud- tõusud ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega
Laine intensiivsus- näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 7. Bohri aatomimudel Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki nurkkonstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,... 3. Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega. 4. Siirdudes orbiidilt energiaga orbiidile energiaga kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
