GPS tekst (1)

5 VÄGA HEA

GPS

GPS – on satelliitnavigatsioon , mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal.

AJALUGU – GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.) tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist. Esimest satelliit -navigatsiooni süsteemi kasutasid USA mereväelased, kes tegid esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida tulistamise sihtmärk ning fikseerida teiste ohtude asukohad, mida kasutati nii mere- kui ka õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit.

STRUKTUUR – GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 24–32 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 vanemat satelliiti, mida hoitakse varuks. Kontrollsegment ehk kontrolljaam koosneb püsikontrolljaamast, alternatiivsest püsikontrolljaamast ja erinevatesse kohtadesse paigaldatud antennidest ning ekraanijaamadest. Erinevatesse maailma otstesse paigaldatud antennid sünkroniseerivad üksteise aatomkellasid nanosekundi täpsuseni. Selleks kasutatakse maapealseid keskusi, kosmosest tulevat ilma infot ja paljusid teisi lähteandmeid. Kasutaja segment ehk tarbija koosneb sadadest tuhandetest USA ja ühinenud militaarkasutajatest ning kümnetest miljonitest tavakasutajatest. Vastuvõtjad koosnevad antennidest, õigetel sagedustel olevatest satelliitidest, vastuvõtja-protsessoritest ning väga täpsetest kelladest. Nad võivad omada ka monitori , et näidata kasutajale asukoha ja kiiruse infot. Vastuvõtjaid jagatakse tavaliselt selle järgi, mitu kanalit neil on: kui mitut satelliiti vastuvõtja samaaegselt jälgib. Originaalselt on see piiratud 4–5 satelliidiga, aga kuna nende arv on ajaga kõvasti kasvanud, on aastaks 2007 vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit.

KONTROLLJAAMAD (pilt) – juhtiv kontrolljaam on Colorado Springs, kus kogutakse monitooringujaamade andmeid ning mis vastutab süsteemi töö ja satelliitide eest. Monitooringujaamad, mida on viis, mõõdetakse kaugusi satelliitideni iga 1,5 sekundi tagant ning taandatakse 15 minuti intervallidega andmeteks ja edastatakse juhtivale kontrolljaamale. Kontrolljaamad asuvad monitooringujaamade lähedused, seal paiknevad saateantennid, kus toimub kommunikatsioon satelliitidega, andmete edastus toimub 1 – 2 korda päevas ning edastatakse arvutatud andmed satelliiidele.

GPS SÜSTEEM – see süsteem on üles ehitatud 24 satelliidile, mis tiirlevad 20200km kõrgusel ülitäpselt määratud orbiiti mööda. Iga satelliit teeb ööpäeva jooksul kaks täistiiru ümber Maa ning saadab lühilainesignaalina maa suunas oma koordinaadid. Satelliidid on ümber maakera tiirlema pandud nii, et igas Maa punktis oleks igal ajahetkel võimalik tuvastada vähemalt nelja satelliiti, mis annavad signaale. GPS satelliidid saadavad kosmosest signaale, mis sisaldavad aega mil teade saati, täpset orbiidi asukoha informatsiooni ning iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada välja om asukoht.

TÖÖPÕHIMÕTE – GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga – nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. Trilateratsiooni meetod tähendab, et maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, selleks on vaja vähemalt kolme satelliiti, et määrata oma asukoht tasapinnal, mis annab meile pikkus- ja laiuskraadid ning et teada saada kõrgust merepinnast on vaja neljandat satelliiti.

GPS SÕJAVÄES – Navigatsioon: GPS võimaldab sõduritel leida objekte isegi pimedas ja või võõral territooriumil ning koordineerida üksusi ja jälgida liikumist. Sihtmärgi jälgimine: Mitmesugused militaarsed relvasüsteemid kasutavad GPSi, et jälgida potentsiaalset maa-ala ja õhu sihtmärke, enne neid vaenlaseks (ohtlikuks) tembeldamist. Need relvasüsteemid mööduvad sihtmärkidest, lubades kaasa haarata täpseid vaenlaste koordinaate. Sõjaväe lennukid kasutavad GPSi, et leida sihtmärke. Raketi ja mürsu juhtimine: GPS lubab täpset sihtmärgistamist erinevatel sõjarelvadel. Sisseehitatud GPS vastuvõtjad peavad vastu kiirendustele kuni 118km ruutsekundis ja neid kasutatakse näiteks 155 millimeetristes suurtükkides ehk haubitsates. Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt.

GLONASS – Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi Süsteem, mis on alternatiiviks GPS-ile. Süsteemis on 24 satelliiti, mis asetsevad orbiidil 19100 km kõrgusel, tiirlemisperioodiga 11 tundi ja 15 minutit. Mõõtmiste põhimõte on sarnane USA navigatsioonisüsteemi GPSiga. GLONASSi arenguga tegelevad Föderaalne Kosmoseagentuur ja "Vene kosmosesüsteemid". Esimene satelliit saadeti kosmosesse 12 oktoober 1982 aastal.

GALILEO – on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsiooni süsteem, mis on samuti alternatiiviks ameeriklaste GPS-ile. Esimene eksperimentaalne satelliit saadeti orbiidile 28. detsembril 2005. Galileo plaanitakse ühilduvana moderniseeritud GPSiga ning vastuvõtjad peaksid olema võimelised kombineerima GPSi ja Galileo signaale, millega peaks suurenema saavutatav täpsus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 18 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glops Õppematerjali autor

ajalugu, struktuur, tööpõhimõte, kontrolljaamad, GPS süsteem, GPS alternatiivid, GPS sõjaväes

satelliit vastuvõtja signaal navigatsioon segment antennid galileo maakera glonass efekt relvasüsteemid õhuvägi doppleri efekt

Sarnased õppematerjalid

docx

GPS-i referaat

Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit

Arvutite lisaseadmed

docx

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus Koostaja: Karl Aleksander Kiviväli MA-12 Tallinn 2012 Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel,

Arvutid

docx

GPS referaat

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult a

Allika?petus

docx

GNSS arvestuse kordamine

GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv a

Gnss asukohamääramise alused

doc

GPS – Global Positioning System

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ..................................................................

doc

Ref GPS ja Navigatsioonisüsteem Renault Espace

Referaat GPS ja Navigatsioonisüsteem Renault Espace-l Õppeaines: Auto lisa- ja mugavusseadmed Tallinn 2008 Sisukord Mis on GPS?........................................................................................................................ 3 Süsteemi areng.....................................................................................................................3 Kuidas GPS töötab? ............................................................................................................4 Kuidas kontrollida GPSi näidu täpsust?............................................................................ 5 Renault ESPACE Navigatsiooni süsteem............................................................................6 Ekraan ............................................................................................................................. 9 Klaviatuur...................

Autode lisa- ja mugavusseadmed

docx

GPS

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA GPS Referaat Juhendaja: Silver Konksi, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 MIS ON GPS? Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult andmeid enda asukoha ning liikumise suuna ja kiiruse kohta. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete (sagedused 1,2 ja 1,5 GHz) püsiva kiirusega s

Navigeerimine

odt

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted.........................................................................................................5 1

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid

Rohkem sarnaseid