Romantism muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Romantismi ajastul hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Zanrid ja muusikavormid: klaverisaatega soololaulud, ooper, väikevormid klaverile, klassikaline sonaaditsükkel, sümfooniline poeem, klassikaline ballett, operett, programmiline muusika. Kirjutatu teemadeks oli loodus, ajalugu, rahvalooming. Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks (väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia). Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente, ettekande keskmeks sai instrumendi täielik tehniline valdamine (virtuoosikultus). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks.
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 ...
kodanlik revolutsioon 18 sajandi lõpul. Paralleelsest romantismiga eksisteeris ka kriitiline realism. Romantikud toetusid enamasti rahvamuusikale, tähelepanu pöörati erandlikele isikutele. · Uuendused muusikas: muusikalise motiivi kordamine erinevatel kõrgustel. Kunstiline lähenemine. Vormi vabadus. Programmilisus. Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident.
Neid laule saab teistest eristada motiivi ja hääletoonist. Kõik laulud olid esitatud prantsuse keeles. Minu arvates sobisid kõik laulud enda kohale, olid esitatud õigeaegselt ehk kurvad laulud 3.-4. vaatluse ajal ja rõõmsameelsemad laulud 1,-2- vaatluse ajal. Uurisin lisaks, et Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Herve '' Mamzelle Nitourche'' ja 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri ''Öömaja Granadas''. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal.
Umbsest Fokstrott tants Moodsa Paharet paha vaim, kurat Jalgsi Barakk vana elamu Erksa Pankrot maksejõuetus Valdkond Kvartett helitöö 4 pillile Vargsi Parkett põrandakate Argsi Operett muusikaline lavateos Nüüdse Kusett lamamisdiivan Doos Annus Saslõkk liha Blokk Sõjaline ühendus Kompott puuvilja+kompott Plokk Ehitusdetail Liliput kääbus inimene Diisel Mootor Etikett käitumisreeglid Geiser Kuumaveeallikas Piiskop kiriku pea
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
„Carmen“. Uuendused 19. sajandil balletižanri arengus – muusika ja tants võrdsel tasemel, kasvas koreograafia, lavalise tegeviuse ja muusika üldtähtsus, kujunes lõplikult välja klassikalise balleti reeglistik, varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. Ooperi ja opereti olulisemad erinevused Ooper: Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil Operett: Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused. „Traviata“ „Nabucco“ Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? - ooperid „Jevgeni Onegin“ ja
koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku. Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele. Üldjuhul oli muusika lugupeetud, väärikas ja võimas. Sealsed muusika palad meeldisid mulle, jäi ka paar lugu veidikeseks peale etendust kummitama. Korra oli ka kuulda kuulsat üle harfi keelte tõmbamise heli. Lavastus oli nii enam-vähem. Alati ei saanud kõigest aru, mulle jäi veidi segaseks Mister X-i
Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin- evolutsiooni teooria,
(muistendid, legendid). Peamised olid tunded, kirg, emotsioonid, romantiline surm, unistuste ja fantaasia maailm. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju ning võeti kasutusele ka uusi pille. Üheks lemmikpilliks sai klaver. Ajastu põhizanr oli ooper, tekkisid ka uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. Paljuski olid eeskujuks Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika
Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal
programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu
Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4
veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau
Tunti erilist huvi rahvakunsti, rahvamuusika, rahvaluule vastu, kirjutati rahvuseeposeid. Tekkisid rahvuslikud koolkonnad. Romantilises kunstis on palju igatsust ja fantaasiat- kõik lähtus sellest, et mõistus võib eksida, kuid tunded ei eksi kunagi. Romantism muusikas Heliloojad kirjutasid palju lühivorme, erit klaveripalu, millega sai edasi anda hetke emotsioone. Eriti armastatud olid žanrid, kus muusikale lisandus tekst (laul ja ooper). Uues žanrina tekkis operett. Romantism on ilusate meloodiate ajastu. Väga iseloomulik oli programmiline muusika (helilooja on võtnud muusikateose aluseks mingi kirjandusteose või mõne muu sõnalise kirjanduse). Romantism kujunes õhtumaade viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Romantism tekkis protestina väikekodanlikult asise ellushutumise vastu. Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu. Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
milles muusikaga ja dramaatilise sündmustiku areng on tihedalt põimunud. Muusika kulg on pidev, jagunemata eraldatud Meloodia etteasteiks. ühehäälselt väljendatud Numbriooper ooperi liik, milles muusikalised etteasted on lõpetatud iseloomuga ning sellega üksteisest eraldatud. muusikaline mõte. Ooper muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Missa a) Operett muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat katoliku kiriku paroodiat, satiiri. jumalateenistu s. b) Oratoorium läbiva süzeega mitmeosaline vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. muusikateos, mida esitavad Organum mitmehäälsus Euroopa vaimulikus muusikas, esimene kahehäälne laul. koor, solistid ja orkester
Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver??
ideaalide ja tekkelise vahel. Romantikud pöörasid tähelepanu erandlikele isikutele, eesmärgiks ülima õnne saavutamine. Uuendused muusikas- Lõputu meloodia, sekventsi (ühe muusikalise motiivi kordus eri kõrgustel), kunstide läbemine, vormi vabadus, programmilisus. Programmilisus aitas lahendada keerulist instrumentaalmuusikat kuulajale. Lemmikanrid-Soololaulutsüklid, sõnadeta laul, sümfooniline poeem, lüüriline ooper, operett. Franz Schubert (1797-1828)-Muusikalise hariduse sai lauldes Viini õukonna poistekooris. Õpetajaks oli Antonio Salieri. Loominulised anded avaldusid varakult ning peale häälemurret kirjutas palju muusikat. Isa soov oli, et poeg hakkaks tööle kooliõpetajaks. Paraku Schuberti loomingulised impulsid olid nii suured, et ta jättis töö ja tekkis tõsine konflikt isaga. Lahkus kodust. Korraks pöördus tagasi veel ema surma tõttu, kuid 1822. aastal lahkus jäädavalt. Algas
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga KUNSTIVOOLUD: *impressionism *romantism : hilisrom...
lauljat laulavad duot. Koori ülesandeks on esineda massistseenides, andes toimuvale hinnanguid ja kommenteerida tegevust. Lauljaid, koori ja kogu lavalist tegevust saadab orkester, kogu muusikalist koosseisu juhatab dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos
,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev", skulptuur ,,Hämarik" 6. Kultuurtaimede sordinimed: kartul ,,Jõgeva kollane", sügisõun ,,Liivi kuldrenett" 7. Pealkirjalaadsete ürituste nimed: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti raamat"
Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi. klaveritranskriptsioonid (Liszt), operett ( uudne Smetana, Antonin Dvorak (Tsehhi); Edward äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad);
Romantism *Väljenduvad kodanlikule ühiskonnale omased ja vastuolulised suunad *Progressiivse ühiskonna osa-väljendas üksikinimese motiivi: kannatused ja tema protest ühiskonna vastu *Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud ...
miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge. Klaverile 2 kontserti, hulk prelüüde, fuugasi, erisugust klaveri muusikat. Soolokont 2 tsellole, 2 viiulile. Tähtsad lavateosed. 3 balletti "Kuldne aeg". 2ooperit "Katerina Izmailova". Operett "Moskva-Tserjomushi", lavapildid "lask", "Lutikas", "Uudismaa". Omaette väärtus filmimuuikal. "Kuningas Lear", "Kohtumine Elbel", "Berliini langemine". Loomingus vahelduvad tõsine sisu, keeruline helikeel lihtsakoeliste kompositsioonidega. Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a.
Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid, kelle teoste põhjal on muusikat loodud (5 näidet) Romantiline muusika ja kirjandus on seotud unistuste ja kirgedega, ammutab jõudu heitlikest inimsaatustest, käib kaasas poliitiliste püüdlustega, on uhke oma maa ja rahva üle. Sümfoonilisele muusikale lisati selle inspireerinud kirjandusteose pealkiri (Liszti „Faust“-sümfoonia). Kirjanikud ja luuletajad,
ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.
2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist muusikaterminitega juttu, peaasi, et oskaksid selgitada, mis teosega tegemist): o romantiline soololaul-sügav sisu, poeetiline tekst, klaverisaade tähtsal kohal o klaveriminiatuurid ehk väikevormid (oska mõnda
kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tsello). libreto muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium. ooper muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti sünteesil. Tekkis 16./17. sajandi vahetusel Itaalias (it keeles 'opera' töö, teos). Esialgu oli tollel uuel zanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel
Alates 1962. aastast rahvusooperi Estonia orkestrant. Rahel Olbrei nimeline auhind Auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Asutatud Teatriliidu juhatuse otsusega 2008. aastal. · Tiit Härm briljantse tehnikaga, jõuline, tundlik ja karismaatiline eesti balleti esitantsija. Natalie Mei nimeline auhind Antakse muusikalavastuse ooper, operett, muusikal, muusikalised projektid kõrgetasemelise lava- ja kostüümikujunduse esiletõstmiseks. Hindamisel rõhutatakse ajaloolise muusikateatri suurejooneliste traditsioonide pieteeditundelist sidumisoskust kaasaegse esteetika ja teatritehnikaga. · Ene-Liis Semper erinevate lavakujunduslike võtete õnnestunud kasutamine ja detailideni ajastutruu terviku loomine lavastuses «Ruja» (Vanemuine). Salme Reegi nimeline auhind
ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller, Goethe, Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli oma kindel stiil ja neist raamidest ta välja ei läinud
põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja
Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss. Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le vi sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu vi muud. Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg. Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis-
Muusikas kasutavad k.r. vene heliloojad( Mussargski) Lääne-Euroopas kasutatakse muusikas romantismi. Iseloomulikud jooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia. Muusikas kasutatakse programmilist muusikat, mille teemadeks on nt: loodus, ajalugu, rahvalooming. Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
Mõiste klassikaline muusika Nimetatakse klassikalise muusika minevikku, on seisnud ajaproovile ja on publikule kaasaegses ühiskonnas. Täna klassikaline tajutavad mitte ainult tippude kõrge helikunst, vaid ka parim meelelahutus žanrid varem: näiteks tippu prantsuse, Viini ja Ungari operett XIX - alguses XX sajandil valsid Johann Strauss Jazz - vormis muusikaline kunsti, mis on kujunenud hilja XIX - alguses XX sajandi Ameerika Ühendriigid tõttu sünteesi Aafrika ja Euroopa kultuuride ja hiljem sai laialt levinud.Iseloomulikud tunnused helikeel jazz algselt alustas improvisatsioon, polyrhythm, mis põhineb syncopated rütmid ja unikaalne kogum võtteid täitmise rütmiline tekstuurid - swing. Edasiarendamine jazz on tingitud arengut
). Miks kirjutada? Arendab sinu kuulamisoskust. Arendab sinu analüüsivõimet. Arendab sinu keelekasutusoskust. Võimalus kasutada muusikatundides õpitud sõnavara. Kirjapandud mõte on korrastatud mõte. Õpetaja käsib. Kuhu minna? Külastatav kontsert peaks toetama gümnaasiumi muusikakursust ning mahtuma mõiste 'süvamuusika' alla. Näiteks: sümfoonilise muusika kontsert; kammermuusikakontsert; koorikontsert; jazzmuusika kontsert; pärimusmuusika kontsert; lavamuusika (ooper, operett, ballett, muusikal). Esitajad kontserdil peaksid olema professionaalsed ning valdav osa muusikast "elav". Lavamuusika zanride puhul tuleb silmas pidada kõiki kunstivaldkondi, kuid arvustuses jäägu peamiseks siiski muusika. Kuhu mitte minna? Kontserdiks ei saa nimetada: klubiüritust; pidu; reivi; bändiproovi; karaokebaari programmi; Mida üks arvustus peaks sisaldama? Lühikesed, ent kõnekad kommentaarid kõikide kontserdil osalenud olulisemate
E.Tamberg „Poiss ja liblikas“ (1963) 27. Eesti operetist ja selle loojatest enne II maailmasõda. Operette hakati Eestis lavastama nii Vanemuise kui ka Estonia seltsis 19.sajandi viimastel aastakümnetel. Esimeseks eesti operetiks võib pidada Alabert Virkhausi „Jaaniööd“ (1910). Vanemuises etendusid 1915.aastal Juhan Simmi „Kooparüütel“ ja laulumäng „Kosjasõit“. Esimeses eesti vabariigis lavastati 12 eesti heliloojate operetti. Eesti algupärane operett toetub üheltpoolt laulumängule ja teiselt poolt klassikalisele operetile. Siiski, eesti juhivad heliloojad selle žanriga väga ei tegelenud. 28. Eesti operetist ja selle loojatest pärast II maailmasõda. Pärast II MS-i kirjutatud operettidest oli esimene Boris Kõrveri ja Leo Normeti sporditeemaline operett „Hermese kannul“ (1946), mis lavastati aga alles 2004. Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19.ndal sajandil. Mis oli romantismi tekkimise ajendiks? Romantismi ajendiks oli Prantsuse revolutsioon mis leidis aset 1789-1799. Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming? Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilau...
1.2. Uued zanrid muusikas Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos, mille keskmeks on mõni tuntud kangelane või kirjanduslik süzee). Lavamuusikas kujunes välja operett (lavamuusika meelelahutuslik zanr) ning arenesid välja klassikalise balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil). Populaarseks muutus programmiline muusika (muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri), mille aine võeti ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise. 19
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal
ROMANTISM Sotsiaal- poliitilised muutused Euroopas 19.sajandil Vana Euroopa lõppu tähistav Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) vapustas valitsevat sotsiaalset ning poliitilist süsteemi. Monarhia langemise, vabariigi kehtestamise (1792), Napoleoni sõdade ja Viini kongressi (1814-1815) järel muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830. aastate tööstusliku pöörde käigus mindi üle vabrikutoomisele, arendati masinaehitust, rajati raudteid. Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealisee...
5 millest võtsid osa enamus Pariisis elavaid või Pariisi külastavaid kuulsaid kunstnikke ja teisi avaliku elu tegelasi. Kolmekümne kaheksas ooper "Wilhelm Tell" esietendus 1829. a. Pariisis. Tegemist on kangelasooperiga, kus peategelaseks Sveitsi kangelane. Ooperis ei ole lõpetatud aariaid ja avamäng oli kirjutatud popurriiavamänguna. (Prantsuse ooperis oli tol ajal popurriiavamäng. Kui sündis operett, siis oli ka tegemist popurriiavamänguga). Oma viimastel aastatel elas Rossini auväärses tagasitõmbumises heliloojana, kes oli kirjutanud oma olulisemad teosed 40 aastat tagasi ning nüüd pärast pikka vaikimist oli taas leidmas oma häält. Mitte küll anakronistlikuna, aga mitte ka osana valitsevatest muusikasuundadest oli ta rahul muusika kirjutamisega iseendale ja oma ringile, mis koosnes inimestest, kes soovisid kuulata tema seisukohti kunstist ning lugusid tema noorusajast. 1829
· remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid · dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid · paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu,
1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena. Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918. Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga
Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on alti lustliku sisuga laul, jutt, tants, Orkestri saatel. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Franz Schubert. 1797-1828 ELULUGU Isa korraldas tihti kodus muusikaõhtuid, kuulis esmakordselt Haydni, Mozarti, Beethoveni loomingut. See otsustas Franzi saatuse , temast pidi saama helilooja. Kogu muusikalise õpetuse päris oma isalt. Ilus hääl ja hea nooditunnetus viis poisi Viini õukonna
August Daniel Wiera - eesti teatritegelane. Ta oli Eesti esimene elukutseline teatritegelane. Aastast 1869 laulis ta Vanemuise seltsi kooris. Aastal 1878 valiti ta näitemängu-, koori- ja orkestrijuhiks. Kuni 1903. aastani töötas poolkutselise trupiga Vanemuise seltsis, hiljem Bürgermusse laval. Tema repertuaar koosnes tõlgitud lustmängudest ja sentimentaalsetest näidenditest. Kuigi 1880ndail püüti lavastada ka klassikat (Molière, Shakespeare, Voltaire), saavutas võidu operett ja ilunäitlus ehk eksootilisi maid ja seiklusi kujutavad muusikarohked dramatiseeringud. Johann Köler - esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Tegi keisrikojas karjääri kunstiõpetajana ning hiljem Peterburi Kunstiakadeemias. Amandus Heinrich Adamson - eesti skulptor. Peterburis vabakutseline kunstnik, 18861887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
