Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon Põrutuste amortiseerimine nii nahaalune lipiidide kiht kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta...
Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline
toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas
inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid
muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis * küllastamata rasvhapete allikas * eelühendid bioaktiivainete sünteesiks *isolaatorid (müeliinkiht) * olulised sapi väljutajad seedeprotsessi käigus
kulgevad, kuhu suubuvad? Mida meditsiinipraktikas määratakse? Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica), Küünarluumine nahaveen (Vena basilica) Kus kulgevad: algavad käeseljal atsesevast veenipõimikust. Kuhu suubuvad: suundudes ülespoole, suubub kodarluumine nahaveen kaenlaveeni, küünarluumine nahaveen aga õlavarreveeni. Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni.
Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks
Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos). Abi: tugisukad, jahe dušš ja vann. Füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine, kõndimine – verevoolu parandamiseks. Tõsta jalad kõrgemale. Harjutused 1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui tasakaalu on raske hoida, soorita harjutust seinale toetudes
4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud
tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve
Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi,
Morfiin ravimina Marii Rikken Keemiline ehitus Morfiin ( Morphine ) kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi. Morfiini kasutatakse mõõduka kuni tõsise valu raviks. Selle toime seisneb ajus asuva valutunnetuskeskuse tuimestamises. Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, välja arvatud juhul, kui ravimit tarvitati juba enne operatsiooni. Üldinfo Morfiin võib olla sõltuvust tekitav ja seda peaks tarvitama ainult inimene, kellele see välja on kirjutatud. Morfiini ei tohi kunagi anda kõrvalistele isikutele, eriti kui neil on esinenud probleeme ravimite väärkasutamise või sõltuvusega. Morfiin kombineerituna alkoholiga võib põhjustada ohtlikke kõrvaltoimeid või surma. Morfiini kuuri ootamatu katkestamise korral, võite kogeda ebameeldivaid võõrutusnähte. Mõju inimesele Morfiini tuleks kasutada arsti poolt tehtud ettekirjutusi täpselt järgides. Liiga suur kogus morfiini võib olla...
1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus väheneb ATP sünteesi võime DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: naha veesisaldus väheneb nahaalune rasvkude taandareneb muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4. Organismi tasand mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.
sugukromosoomiga ( kas X või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas. Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks. Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad toruluud jne. Naistel on teisesed sugutunnuseks rinnad, kõrgem hääletoon, nahaalune rasvkude, kitsad õlad, laiemad puusad, lühemad toruluud.
Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed. 2. Milleks lagunevad rasvad .........? Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks. 3. Mis tähendab oomega rasvhape? Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad
Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vo...
l läbi tervete veenide. Mis juhtub kui ei ravi ? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni. Oluline ohu märk on nahamuutused (varikoosne ekseem). Sääre alumise kolmandiku nahk tiheneb, kaotab oma elastsuse, muutub läikivaks, kuivaks, vigastub kergesti ning nahaalune rasvkude praktiliselt kaob sidekoe vohamise tõttu (lipodermoskleroos).
liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘. • Inuitid kõnelevad inuiti keeli.
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
1g = 38,9 kJ = 9,3 kcal 2) Soojuse hoidmine Enamus veeloomi on paksurasvakihga, et hoida soojust kuna näiteks hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon Nahaalune rasvade kiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad põrutuste eest. Kaitseb veelindudel sulgede märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on
JÕEHOBU Anna-Karin Freiberg Jõhvi Gümnaasium 8a klass See suur imetaja on amfibiont st et ta võib elada nii kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma.
Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit. kolesterool, mis põhjustab lupjunud veresooni Lipiidide ülesanded rakus: a) Põhiliseks energiaallikaks (38,9 kJ/g), katavad 30 35% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks säilitatakse rasvkoena, taimedel viljade sees c) Kaitse nahaalune rasvkude neerude ümber d) Soojusregulatsioon paks rasvakiht hüljestel e) Endogeense vee varuks kaameli küürudes oleva rasva lagunemisel tekib vesi f) Ehituslik ülesanne rakumembraanis fosfolipiidid g) Bioregulatoorne funktsioon - hormoonide koostises h) Depoo funktsioon - mürkide ladustamine (ladustatakse rasvkutte) Nukleiinhapped DESOKSÜRIBO- RIBONUKLEIIN-
Psüühilised toitumishäired Põhilised toitumishäired 1. Ortoreksia 2. Pika 3. Buliimia 4. Anoreksia Ortoreksia Ortoreksia ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust Kr.k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud Toit peab olema kasvanud elukoha läheduses Toiduained: head ja halvad Tarbivad toidulisandeid Olulised on toidukogus, kalorsus, söömisaeg ja kestus Tunnused Juhutoitumine välistatud Väljas liikumine piiratud Koguvad toitumisalast kirjandust Suruvad oma vaateid teistele peale Ravi Ainus ravi on psühhiaatriline Pika Pika Inime...
Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Näiteks pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkude energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest. Kristin Kõrre 11.M klass
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad...
Süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Nimeta sahhariide! Mono, oligo, polü –sahhariidid Nt glükoos tselluloos, Sahharoos, Tärklis Nimeta sahhariidide kaks põhilist ülesannet organismis! Energeetiline ja ehituslik. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Too näiteid lipiidide funktsioonist organismis. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees. Mis on hormoonide funktsioon? Reguleerida ainevahetust. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Kuna muidu moodustub organismis hulgaliselt kloresterooli, mis on samuti üks steroididest.
lase amnionivedelikul lootesse imenduda. Moodustuvad aju ja seljakeelik; Loode kuuleb helisid, näolihased Vanus: 20 nädalat kulmud on selgelt hakkavad liikuma, reageerib Pikkus: 25 cm väljakujunenud; ilmub tundlikult ema meeloludele, tekivad Kaal: 300g nahaalune kude; kortsud kaovad; hingamisliigutused ja nahka katavad looteudemed. aevastamisrefleks. Tajub ema südamelööke, mida Vanus: 24 nädalat Siseorganid on täielikult mäletab ja mis mõjuvad rahustavalt Pikkus: 30 cm väljakujunenud; v.a siiski peale sündimist, kui ema võtab imiku
katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui
· Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohtalt · Ehituslik funktsioon rakumembraani koostises · Varuaine funktsioon loomadel varurasv, taimsed õlid, mesilaskärjed · Ainevahetuslik funktsioon lipiidid lõhustuvad ning moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. · Kaitsefunktsioon põrutuse kaitse, nahaalune koht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Paljud mürgid talletuvad rasvas. Pruunrasvkude, kus toimub aktiivne rasvhappe on oluline lapsel soojusregulatsiooniks. · Lahusti funktsioon rasvlahustuvad vitamiinid vajavad rasva. · Bioregulatoorne funktsioon hormoon (
pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad, naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. 4) Kuidas määratakse inimese sugu? Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. 5) Mis on pärilik ja mittepärilik muutlikkus, mutatiivne ja kombinatiivne muutlikkus? Pärilik muutlikkus pärandub järglastele(muutused geenides või kromosoomides). Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad; naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik muutlikkus keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Mutatiivne muutlikkus väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid
teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Nende ümarat nägu kaitseb külma eest nahaalune rasvakiht. Kitsad silma ja nahavolt silmalaugudel annavad tunnistust kohastumisest lumekiirguse ja vingete tuultega. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Europiidid Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
valmistusmaterjalina esimest korda 1930. aastal. Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid Pikatoimelisteks pöörduvateks rasestumisvastased vahendid kaitsevad väga tõhusalt soovimatu raseduse eest. Need vahendid paigaldatakse arsti poolt ja toimivad olenevalt vahendist 3-10 aastat ning peale eemaldamise saab uuesti rasestuda. Pikatoimelised rasestumisvastased vahendid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Sellised vahendid on: ● rasestumisvastane nahaalune implantaat; ● hormoonspiraal; ● vaskspiraal. Rasestumisvastane implantaat (Nexplanon) Rasestumisvastane nahaalune implantaat on väga tõhus rasestumisvastane meetod. See paigaldatakse naistearsti poolt õlavarre naha alla ning see toimib 3 aastat. Implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Korrektsel kasutamisel on rasestumisvastane toime >99% tõhus. Implantaadi toimeaineks on kollaskeha hormoon etonogestreel,
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
–5. päevast (tagab rasestumisvastase kaitse kohe). 6) Vaskspiraal + Kauaaegne keste, toime aastaid. Ei vaja igapäevast meelespidamist. Tõhus. Viljakus taastub kiiresti. Pikemas perspektiivis soodne. - Menstruatsioon muutub valulikumaks, vererohkemaks, ei kaitse STLH eest. Paigaldab naistearst. Paigaldatakse tavaliselt menstruatsiooni ajal, aga seda võib paigaldada igas menstruaaltsükli faasis. 7) Rasestumisvastane nahaalune implantaat + Pikatoimeline (pöörduv rasestumisvastane vahend), paigaldatakse kolmeks aastaks, võib vähendada menstruatsiooni verehulka, võib tekkida ka amenorröa, tõhusus on üle 99% jm. - Epilepsia ravis kasutatud teatud antikonvulsandid (krambivastased ravimid) võivad implantaadi rasestumisvastast toimet vähendada. Ettearvamatu mõju menstruaaltsüklile, võib esineda pidev ja/või pikaajaline veritsus ja määrimine jm kõrvaltoimed. Paigaldab naistearst.
Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma
oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihtipeale omavanustest poistest pikemad. 16-17 aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama peaks sellega, et uued karvad kasvavad tagasi üsna kiiresti ja on sageli tugevamad kui enne (eriti tuleb seda arvestada "vuntside" puhul). Umbes 9-11-aastasel tüdrukul hakkavad rinnad kasvamisest märku andma. Vaevumärgatavalt muutuvad nibud veidi
C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on
Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. · Lipiidid võtavad osa termoregulatsioonist, kaitsevad nahka kuivamise eest, kaitsevad organeid põrutuste eest. · Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis ( 100 g rasva oksüdatsioonil tekib 107 g vett) · Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks. ,,Lipiidide" mõiste asemel mõistet ,,rasvad" ei ole õige kasutada, kuigi mõnikord seda tehakse. See pole korrektne
seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud: Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad.
Talvel kui temperatuur on madal, on meie piirkonna taimedel pukeperiood, kõigusoojased loomad elavad talvise külmaperioodi üle soojematesse paikadesse varjudes või langedes talveunne. Talve saabudes jäävad ka mõned imetajad taliuinakusse mäger ja karu. Paljud linnud võtavad ette talve saabudes lühemaid ja pikemaid rändeid. Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused võimaldavaid neil soojusenergiat kokku hoida. Neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune raskavkiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik Ökoloogilise teguri toime organismidele: Igal ökoloogilisel teguril on oma kindel mõju organismile. Kõige ülevaatlikumalt saab ökoloogilise teguri toimet kujutda graafiliselt. Temperatuuri intensiivsust saame mõõta kraadides, selle toimet aga hinnata taime arengu või ainevahtuse ontensiivsuse järgi. Ökoloogilise teguri intensiivsus taset, mille alandedes organismi areng seiskub nim alumiseks taluvusläveks
Jää- ja külmakõrbed Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled...
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 MÕJU TERVISELE............................................................................................................. 3 MÕJU KESKKONNALE......................................................................................................3 KEMIKAALI ISELOOMUSTUS............................................................................................4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU...................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hu...
3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid 4.steroidid tsüklilised ühendid Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon 1g 38kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis) Lahustifunktsioon- vees olevad lipoproteiinid kanavad rasvlahustuvaid vitamiine(A,D,E) organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu)
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
9 kJ s.o 9.3 kcal) Ehituslik fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustavad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koi. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
