Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sind armastama oled armastanud, mind höögab ilusaks su armuind. Sa leevendad mu igatsusejanu: Su sõnu rüüpan nagu elujooki, su hellust maitsen nagu maiusroogi. Eelnev luuletus oli Marie Underi 1917. aastal debüütkogust „Sonetid“ pärit. Sonett on luulevorm, millel on 14 värsirida. Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus
Veidigi hea Kui palju on maailmas inimesi, kellest ma mitte midagi ei tea? Kui palju on ilmas inimesi, kellel on hetkel veidigi hea? Kõik on kellegi kaotanud, keegi on alati murtud, harva on leida sellist, kes pole kunagi kurtnud. Tahaks eemaltki vaadata neid, keda muidu ei märka, ei tea, jagaks musta leiba ja muret, annaks nii, et saaks veidigi hea. Miks mõistame hukka? Miks mõistame hukka need, kellel ajus ja arvel, kätes ja vaimus, kellel on lõpuni jõudu viia see turule? Miks tahame, et otsustaks need, kes jätavad tööriistad põõsasse ja konid murule, kellel jätkub jõudu, kuid ainult selleks, et juba eos kiskuda elust välja asjalik alge või seos.
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku,...
Reaalne sõprus. Sõprus on pärl, mis iial ei purune, kindlapeale on soojem kui päike. See on miski, mis eales ei unune, olgu see kui tahes suur või väike. Võid kõiges sõbra peale loota, ükskõik kui raske ka ei oleks. Mitte miski ei saa seda aaret muuta, Mõelda vaid, kui seda sõpra sul poleks Tõelised sõbrad ei hooli puudustest, sõbrad andestavad kuid ei unusta. Ei tunne puudust täielikust truudusest, su suurimaid unistusi nad ei purusta. See on midagi mida ei tohi käest lasta, mille eest saab vaid oma südamega maksta. Armastus Armastus on miski,mis süütab pilgus leegi, miski,mis väikese südame soojaks teeb. Meie soontes ka kõige külmem veri keeb, kui on olemas meie jaoks see keegi. Seda ei saa võrrelda millegiga, kõige erilisem on see tunne. Kui kirjutan meie nimed lumme, võid jagada seda kellegiga. Ma soovin,et sa mind kunagi ei jäta, ei taha neid mälestusi maha matta. Ükskõik mis ka ei juhtu, palun jää Sinust ilma ma jääda...
ONEGINI KIRI TATJANALE Võin aimata, kuis haavab teid kurb saladus, mu kirjasaade, kuis teie põlglik-uhke vaade nüüd viskab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõtteski te puhul: ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõ...
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Sõbrad Sõbrad! Teile mina täna ütlen: ,,Hipp-hurraa!" Sellest kajab kogu tänav, kajab küla ka! Olete mul olnud ikka seljataga toeks. Kas jään vaeseks või saan rikkaks üldse see ei loeks! Sest kui sõber hädas aitab, mina sõpra tean! Minu sõpru ei saa laita, nad on superhead! Sõbrad! Teieta on elu kole. Sõprus on mu kuld! Kui mul sõpru üldse pole, siis on asi hull.
,,Eest ära" Anna Haava See luuletus oli lühike ja tabav. Lihtsate lausetega oli ära seletatud, mida öelda taheti. ,,Eest ära" rääkis sellest, et elu läheb kiiresti ja tuleb eest ära tulla või sellega kaasa minna. Ei ole kasulik jääda ühe koha peale seisma, sest aeg ei jää kunagi ootama. Ootama jäädes võib hoopis head võimalused käest lasta. Tuleb ise midagi ära teha, et oma tahet saavutada. Mulle meeldis see luuletus sellepärast,et mõte oli kergesti mõistetav ja kohe selge. Luuletus oli väga sügava mõttega ja pani mõtlema, et ei ole kasulik kunagi elus seisma jääda, tuleb tegutseda ja pidevalt eluga edasi liikuda. Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline
Sünnipäevaluuletus tüdrukule. (18a) Sa olid pisikene armas plika, kel päiksetäpid põskedel reas. Sul mõni hammas suust puudu oli ikka ja valendavad patsijupid peas. Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim Hea, kui Sul on üks naljakas põrsas või siis näiteks dresseeritud konn. Aga kusagil kummuti nurgas olgu Sul pisike karvane õnn.
Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt...
ja piibu pealt talt keegi tuld ei nuru. Nii möödund kõigest pilgul kinnisel, ta hetkeks peatub hoone künnisel, kus juudil tolmud rõivaid ripub varnas. „Siin pidasin kord oma pulmapeo …“ mees mõtleb vist ning äigab üle näo, kus ruskab kabjajälg tal põsesarnas. Arvamus: Inimene, kes on kogu oma elu teinud tööd ja näinud vaeva on nüüd üksik. Teised hoiavad tast eemale ning ei tunnusta teda. Luuletus paneb mõtlema ning tekitab nukra tunde. Blasfeemiline ballaad Pastiche a la Villon Nikolai Triigile pühendet Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, su kitsas redel viipab otse taeva! Et kiita kõigile sind pillitorust, mu kurnat kops ei pelga ühtki vaeva. Puupakust porsunust sind voolind höövel, paraadiks võikaks valmistand sind peitel. Nüüd uniselt su konksus ripub röövel
1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest
Luulekava emadepäevaks Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! "Ema süda" Lydia Koidula Kes viib mind sängi süles? kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! "Ema" Feliks Kotta Mu ema, sind tänan Oled olnud hea. Ja kinkinud mul elu, ilusa! "Mu ema" Marvi Vallaste Vaid teistele jagad, eales vastu ei oota, ka raskemal ajal saan Sinule loota. Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu, vaatad kõrvalt, kui vaja omad sammud astud, oled kukkuma õpetanud min...
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''
Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum Luuletus kirjeldam särava metsa võlusid, kuid sellega üritab autor väljendada oma meeleolu ja heameelt. Luuletus algab ja lõppeb ähvardavalt ja süngelt. ja varesed vannuvad kurja. Viimane rida näitab metsa tumedamat külge. Varesed üldjuhul sümboliseerivad pahameelt ja hirmu. Siin püüab autor näidata, et tema heameelt ei suuda miski häirida, sest metsas sillerdav päike muudab kõik paremaks. Samuti tundub luuletus veidi allegooriline. Selles on loodus mets ja päike isikustatud. Ära pillu mind, mets, käbidega,
Kevad Marit Mesi Kevadist ilma me oodanud oleme. Ei meeldi meile jää ega pakane. Viimaks talv on jäänd eilsesse. Aknast lehvitab päikene Diivanilt õue me jookseme.
Luulevihik ,, Kõik muutub lauluks" Valisin siis analüüsiks esimese ülesande ja vastan neljale küsimusele. 1. Luulekogu läbivateks teemadeks on surm, sõda ja vabaduse igatsus. Luuletaja nägemus ja tunded sõjaaegsest Eestist. Sellest kuidas hing ihkab vabadust ja sõja lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste.
Juhan Liiv vihkas oma luulet isegi veel rohkem, kui oma surmavat haigust. Juhan Liivi kirjutas väga palju sellised autobiograafilisi luuletusi, milles Liiv on õelnud, et ta ei taha, et teda ja tema luulet austatakse. Seda ütlevad ka esimesed read luuletusest ,,Noor-Eestile" . Mind ärge austage - ei iial iganes! Üks osa tema luuletustest on kirjutatud jutustava sisuga, nii ka luuletus ,,Rändaja". See luuletus annab edasi rohkem lugu kui meeleolu. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulekene ·siiski vilgub viimati. Liiv ise ei pea oma luulet peaaegu mittemillekski ja pigem arvab ta, et see on teisele ainult koormaks. Seda on ta väga täpselt õelnud luuletuses ,,Ärge küsige mult luuletusi" .
Tean, et kui satun ise kunagi kas Saksamaale või mõnele muule saksa keelt kõnelevale maale, siis ma tean, et ma ei eksi ära, sest ma oskan teed küsida. Näiteks suvel, mil Tallinna linn oli turiste täis, astus minu juurde saksa keelt kõnelev naine ning küsis teed. Oli päris uhke tunne, kui ma suutsin teda saksa keeles juhatada, mitte öelda, et ma ei saa temast aru. Me teeme saksa keeles tihti mitmeid huvitavaid harjutusi. Näiteks oleme me võõrkeeles isegi luuletanud. Antud luuletus on vastuluuletus õpetajale. Ehk nad isegi võtavad õpilasi kuulda? Liebe Lehrerinnen und Lehrer, So wünche ich mir euch! Bitte seid netter mit uns- Gebt nicht so viele Hausaufgaben und macht seltener Kontrollarbeiten. Diskutiert mit den Schülern über aktuelle Themen und behandelt die Schüler als gleichwertige Menschen. Macht den Unterricht interessant und habt keine slechte Laune! Bitte seid lustig und dann sind wir fleissig!
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja
Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: „Luuletused“, „Lained“, „Ristlained“, „Põhjamaa lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana.Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele
Tutvustan Gustav Suitsu luulet kogude ,,Elu ja tuli" ja ,,Tuulemaa" põhjal. ,,Elu ja tuli" 3 luuletust. ,,Tuulemaa" iga aastaaja kohta üks luuletus. ,,Elu ja tuli" 1905 1. Luuletus ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma."
Kose Gümnaasium Tiiu-Maarja Kink 11A 2007 OTSIMINE Kui see maailm on su meeltele avatud siis ole valmis kaitsma mind kõige eest, millel kuradi hind. On see siis palju palutud? Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõ...
varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.Minu jaoks on ainsaks jõuks lisaks loodusele,mille vastu inimene ei saa,ema armastus,sest selles väljendub eneseohverdus ja turvalisus ning see on iga inimese elu kujunemisel üheks tähtsaimaks komponendiks. Luuletus "Loojang"
Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (19...
luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated. Eriti meeldib mulle sellest luulekogust luuletus ,,Agulis", kus Under kasutab üldistusjõulisi pilte inimeste kaotatud või umbejooksnud elust. Lugedes tuli silme ette kirjeldatud agul ning teda ennast seal elamas. Kuna ta on sündinud Tallinna ühes agulis, siis olen üsna veendunud, et luuletus võis rääkida sealsest agulielust. Kohe hakkasin otsima sarnasusi tänapäevaga ning luuletuses kirjeldatud elu elavad siiani uskumatult paljud inimesed üle terve maailma. Kõige rohkem kõnetasid mind järgmised värsiread aguli raskest elust:
Mariliis Tisler 11.B Austatud Õpetaja ! Iseloomustasin klassivenda järgmiste omadussõnadega : aktiivne, otsekohene, lõbus , abivalmis,kannatlik ja sõbralik Luuletusteks valisin : Anna Haava-Eesti ära. Valisin selle luuletuse sellepärast, et see luuletus iseloomustab Kasparit kõige paremini tema tahet midagi saavutada ja luua. Tema eesmärgiks pole niisama istuda, vaid jätta endast märk maha.Selle luuletuse omadussõnaks valiksin Kaspari puhul aktiivne, sest ta on lihtsalt selline tüüp, kes ei suuda rahulikult istuda vaid tahab võtta elult mida võtta annab. Henrik Visnapuu-Üle kodumäe. Valisin luuletuse sellepärast, et selles luuletuses ei olnud kurbust ja süngust vaid väga positiivne ning lõbus
autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid aastal 1901 läks üle ajaloo ja keeleteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal. 1916. aasta suvel mobiliseeriti Blok tsaariarmeesse, kuni Veebruarurevolutsioonini teenis ta Pinski soodes. 1920. aastal valiti ta Ülevenemaalise Poeetide Liidu Pertogradi osakonna esimeheks. Aleksandr Blok suri Petrogradis 7. augustil 1921. Esimene luuletus ilmus trükituna 1903. aastal Peterburi sümbolistide ajakirjas. 1907. aastast alates tegi poeet pidevat kaastööd sünbolistide väljaanettele ja avaldas rea luuleramatuid. Jaanuaris 1918 kirjutas ta kaks üldtuntud teost epohhi loova poeemi "Kaksteist" ja luuletuse "Sküüdid". Oma keerukal ja vastuolulisel kunstnikuteel on Blok Korduvalt kirjutanud ka teatrile. Tema draamateostest väärib märkimist dramaatiline poeem "Roos ja Rist"(19121913)
maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Laikmaa soovitas Underil hakata kirjutama Eesti keelseid luuletusi, põhinedes Underi poolt kingitud luulel. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas “Postimees” tema armastusluuletuse “Kuidas juhtus”, millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Underi esimese luulekogu “Sonetid” avaldas “Siuru” kirjastus aastal 1917. Hiljem tekkinud rühmitusest kerkis esile “Tarapita”, mille liikmeteks said mitmed endised siurulased. 20. septembril 1944 lahkus Under perega Eestist ning asus elama Stockholmi lähistele. aastal.Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20
Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava aeglusega“ soetab autori värssidesse tihedasti ajakriitilist elementi, milles ta oma vahenditega kaitseb muutuva elu eesõigusi. Harva arendab kirjanik luuletust tervikuna ajakriitiliselt, sagedamini eelistas
öelda, ta oli väga otsekohene.Otsekohesus näitab, et inimene on julge ja ei karda oma seisukohta esitada teistele.Peamisteks teemadeks on suhted,rahvused, kodumaa kohta käivad luuletused ja veel mõningad üksikud teemad.Autori luuletused olid väga sügavamõttelised, ehk neid saab mitut moodi mõista.Oleneb inimesest, kes kuidas luulest aru saab aga jäi mulje, et neid saab mitut moodi mõista.Kõige enam meeldis või tekitas palju mõtteid luuletus ´´Me tuleme algusest´´ kuna see luuletus pani mõtlema sellele, et kõik ei püsi kaua ja närbub või sureb kunagi.Tuleb saada inimestega hästi läbi, sest elu käib kiiresti.Tuleks võtta elult maksimum, et sa ei peaks vananedes midagi kahetsema. 3. ´´Taevas mere kohal´´ PM-Ei tohi teha midagi mõtlematut, hiljem on tagajärjed palju suuremad. Kui üks kord langed, siis igaveseks
Kindlasti on kirjandusel ja selle autoril omavaheline seos, olgu selleks siis lühike luuletus või koguni terve raamat. Vaevalt hakkaks kirjanik õnnejoovastuses mõnda kurba teost kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud
värsse. Enne kodumaale naasmist avaldas ka " Siuru " I album, mõned Tuglase valduses olnud luuletused. " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta. Luuletus " Eesti pastoraal ", mis on luuletaja lapsepõlve mälestustest välja kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi.
Curriculum Vitae Isikuandmed Nimi: Marie Under Sünniaeg: 27. Märts 1883 25. September 1980 Aadress: Tallinn, Eest Emakeel: eesti Pereseis: Abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ( 1902 ) Lahutatud 1924 Abielus Artur Adsoniga ( 1924 ) Lapsed: 2 Last Dagmar ja Hedda Hariduskäik 1893 1898 Cornelia Niclaseni Tütarlaste Eraalgkool 1887 1892 Väike-Roosikrantsi Väikelastekool Täiendkoolitus Lasteaednike Kursesed Teenistuskäik Viru tänava paberikaupade poe kassapreili Risti Mõisa lastepreili Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: ...
teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest elust, ent hariliku ja üksiku tagant tõuseb seos üldise, suurega. 5. Kõige enam meeldis mulle luuletus „Lapsest saadik olen“. See luuletus oli minu jaoks justkui inspiratsiooniallikas. Kõige paremini ja meelde mõte, et kui tahad midagi saavutada ei ole oluline kaua selleks aega läheb või kui palju selleks harjutama peab, lõpuks peab juhtuma see mis on soovitu. Mitte miski siin elus ei tule kergelt, kõige nimel peab vaeva nägema. 6. Autor näeb maailma rahuliku, puhtana ning sisemise selgusega. Ta ei kahetse taga
Sümbol: härg sinilill kuldnokk saju torupill 5. Väga palju lausekujundeid mulle paraku silma ei torganud, õigupoolest leidsingi vaid üheainsa: Pöördumine: Ära maga! Kõige keerulisemaks osaks luuleanalüüsi juures osutus minu jaoks esimene samm – luuletuse valik. Pidin need mitu korda läbi lugema, sest esmapilgul ei paistnud ükski neist mind eriliselt kõnetavat. Valisin lõpuks siiski I. Ivaski „Äike Rõngu surnuaial“, sest see luuletus oli äkitse puändi tõttu minu jaoks kõige meeldejäävam. „Äike Rõngu surnuaial“ algab sügava morbiidsuse ning süngusega, ent lõpeb sellele vastupidiselt ülima helguse ning lootusega. Seda kõike on väljendatud läbi võimsaima elemendi Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks.
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna
iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme. “Hommik” Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust: Üksikud nired blondjuuste kahust Voolavad kollase viinana Üle mu oime pärlvalge kausi. Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim! Liuglevad sängist mu hingsetet jalad, Mis nagu sulatet kuuhõbest valat;
Su kurb lein kaebus südant lõikab, on solvatud su koerarind. Luiged lendasid. Luigutav rivi säras päikeses kui helendav kee. Neid ja noormees- nad istusid kivil silmad rahutult pöörleval veel. Tahaks minna, ei tea kuhu minna. Põhjatuultega lendaks ma sinna. Ta on samas, siis kusagil kaugel. Kord on vaikne, kord äiksena õel. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Meri meri, suut ja ai vahuta. hakkab valjult kõnelema vihaselt ja vahutav. Mulle meeldis väga luuletus Kalamees naerab. See jutustas päevast, mil saak oli nii suur, et kalamees naeratas. Kui saak on suur ja hea, on kalamees õnnelik esiteks selle pärast, et saab oma pere korralikult ära toita ning teiseks sellepärast, sest suure lasti eest saab ka paremat hinda. Minu arvamus ning hinnang Valisin just Juhan Smuuli, sest elan temanimelisel tänaval, üks tema näidenditest on „Lea“, mis on minu ema nimi ning minu kodutänava Tooma kauplus on saanud just Juhani talu järgi nime.
Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad? --------------------------------- Rõõmu, mure vulisev oja olen ma, Kahest kokku igatsev laulja rändaja. Pole mingit kahtlustki, et mees armastab loodust nii palju nagu ennastki. Mees näeb ennast kui ojakest, rahulikku, kuid siiski salapärast. Samuti ei jätta kahtlusevarju looduse armastuses ka Marie Underi luuletus, milles ta ütleb: ,,... Muld! Maa! Sull’ üsna ligidalle astun: Su sülle viskan südame, su uuestisündimisse katsun, suus mõrsja-jaa.’’ Under ütleb luuletuses, et ta läheks hea meelega loodusele naiseks ning annaks talle oma südame. Tema jaoks on maa midagi ülevat ning puutumatut.
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav,
· Luuletused jäid kohati segasteks · Raamatus puudusid pildid · Üldiselt polnud luuletustel viga, aga leidus ka väga igavaid luuletusi · Soovitaksin seda lugeda pigem vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 54, luuletused on peamiselt kirjutatud vabavärsis, aga esineb ka riime. · Läbivad teemad: isamaa, loodus · Meeleolu: kurvameelne Luuletuse analüüs Ja õues on kevade See luuletus rääkis Ma seisan kasepuu varjul- kevadest. Ja autor vihjas üks üksik leheke siin ka üksikutele ta ladvalt närtsides langeb- inimestele. Ja õues on kevade. Lause-, kõla- ja Miks, süda, nii valjult tuksud? kõnekujundid: Vait, vait, ära värise! metafoor-''ta ladvalt Nad leinalaulu sul laulavad- närtsides langeb'' ja `'Nad Ja õues on kevade! leinalaulu sul laulavad'' Aitäh!
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
“Dorian Gray portree” 1. Milline mõju on Dorianil teistele või on ta ise mõjutatav (kuidas ta laseb)? Antud raamatus on Dorian tegelane, kes mõjutab teisi, kuid on samal ajal ka ise mõjutatav. Kõige rohkem laseb ta ennast mõjutada lord Henryst. Kuna mees on noormehest vanem ja elukogenum, siis vaatab Dorian talle alt üles, teda hinnates ning austades. Ta kuulab kõike, mida Henry ütleb ning muudab oma tõekspidamised Henryga vastavusse. Ka kunstnik Basil püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi. Erinevus seisneb ainult selles, et kõik inimesed, kes Dorianiga kokku puutuvad laskuvad veel halvemale teele kui tema. Näiteks saab tuua Henry Ashtoni, noore Perthi, Adrian Singletoni ja Kenti poja. Kõigile neile on Dorian mõjunud laastavalt: ühele õpetas pahetsemist ja teisele liiderlikkust; k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
