Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jaak Kõdar- luuletused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellest ma mitte midagi ei tea?
  • Kellel on hetkel veidigi hea?
  • Miks mõistame hukka?
Jaak Kõdar- luuletused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annamaria1989 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
69
doc

Suuline exam

tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga:

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10

Kirjandus
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"

Kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula

Kirjandus
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

,,Kuu"-populaarseim. Loob eredate loodusnähtuste toel üleva pildi eesti keelest. Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü

Kirjandus
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

saamatust ning ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäändusid ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks ­ sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib ka hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändavad laulikud) ladinakeelne luulelooming, mis olid pilkavad kiriku silmakirjalikkuse suhtes, kutsudes üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimilised. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Keskajal viljejeti ka draamat (sel ajal mõisteti draama all üldist näitemängu, mitte omaette zanri), kuid see oli võrdlemisi algeline. Varane keskaegne draama oli liturgiline (seotud jumalateenistusega). 12. saj etendused laienesid, neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil, ladina keele asemel kasutati rahvuskeelo ning näitlesid vaimulike asemel tavalised linnakodanikud. 14-15 saj muutus draama järjest ilmalikumaks ning muutus

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist

Kirjandus



Lisainfo

Kaks luuletust Jaak Kõdari loomingust.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun