Luuletuse „Küsija tütarlaps“(1912) luuleanalüüs (0)

Luuletuse „Küsija tütarlaps“(1912) luuleanalüüs
Jānis Rainis (1865 – 1929)
Luuletus „Küsija tütarlaps“ on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d ( ristriim ). Näiteks, „Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin .“
Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga „Kust..?“. Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga „Ma..“. Luuletuses toimub kogu aeg kordus.
Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna „ armsam “.
Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Soneti teises osas, vastaja vastab küsimustele mõtlikult. Süngust toob sellele osale näiteks, „Kust sa nii sügavaid sõnu said?, ma surmaüska kaua vaatasin“.
Sõnavalikus on kasutatud kontraste. Näiteks suur, vaikne, särav, sügav, jne... Kõnekujunditest kasutab luuletaja perifraasi. Näiteks sõnades „taevapäike“ ja „surmaüsk“.