- Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. - Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul: - Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1. märtsil tuul puhub, sealt puhub ta ka suurema osa suvest.
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval,
Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast rohkem, kui linnukest käsi veel ukselingil pihku, täringuks tähte
-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided Õ: Kas õues on talv või kevad? L: Kevad. Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt karpi ja küsib: Kas see on kotike või karbike? L: See on karbike. Õ: Kas ta on väike või suur? L:karbike on suur Õ: Aga karp on kinni, sest karbi ees on lukk. Teeme luku lahti! Lapsed loevad salmi liigutustega. (Lukk on meie karbi ees,kes küll luku lahti teeb..) Õ: Mis on karbis? Võtab kleidi pilti ja küsib: Mis see on
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maa
Raske on kergeks saada (1982) vene keeles) Tule tagasi helmemänd (1984) Vaikus saab värvideks (2005) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Teiselpool järve (2008) Proosa uli öö (1990) Kust t Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) See ja teine (1996) Võimaluste võimalikkus (1997) Usk on uskmatus (1998) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Kõik on ime (2004, sarjas Eesti mõttelugu) Seesama jõgi (2007) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005)
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk
Kõik kommentaarid