teadvusta endale, mis toimub ja selle vastu ei hakka. Toimib vaid eestlasele kohane lahendusviis: mõni inimene kirub oma perele ja sõpradele värisevat trammisõitu, kuid tegelikkuses midagi ette ei võeta, isegi ei avaldata oma arvamust avalikult. Käsitletav probleem on väga aktuaalne, sest puudulik trammi- ja trollivõrgustik on meie ümber iga päev ja suure osa elanike igapäevane transpordivahend. Lutsu taolised julge sõnavõtuga inimesed peaksid rohkem ja rohkem reklaamima sellist mõtteviisi ja elektritranspordi kärpimise probleemi inimeste seas, et kasvatada teadlikkust ja suunata inimesi mõtlema sellise käitumise tagajärgedele. Probleemile peaks ka lahendust otsima võimalikult ruttu, sest kui ostetakse veel mitusada diiselbussi, siis ilmselgelt järgmise 5- 10 aasta perspektiivis on mõistlik vähendada elektril põhineva ühistranspordi kulusid.
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata.
"Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks." Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001: Virumaa kirjandusauhind 2006: Nukits parim lastekirjanik Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kiv ir%C3%A4hk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti -lastekirjanikud-ja- illustraatorid/andrus-kivirahk http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukem iseksi/ANDRUS.html
Kogeja Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b, c). (a) Mari laulis laulu. Kogeja võib olla subjekt (d) või (b) Käisime Mariga metsas. määrus (e). (c) Väljak täitus inimestest (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest?
Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted perekonnas, teistega, asendab tunded ja südametunnistuse. Ahnuses ,egoismis ja julmuses mõjub ahnitseva rahavõimu koondportreena. Mõisnike julmust ja omavoli kujutab ka tragöödia "Enne kukke ja koitu " (1919) - feodalismivastane idee. Kitzberg rajas ka alused lastedramaturgiale tõlgitud-mugandatud lastenäidenditega "Okasroosike", "Saabastega kass", algupärandiga "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1907) 31. Oskar Lutsu elu ja looming. ,,Kevade" ja teised Paunvere sarja teosed. 1887-1953 sündis Põhja-Tartumaal Palamuse kihelkonnas Järvepere külas. Isa kingsepp ja muidu töömees, emal kirjanduslik anne, vend Theodor (filmioperaator ja lavastaja), üks poeg suri. Kui Oskar oli nelja aastane, koliti Palamusele, juba lapsepõlvest pääle kirg lugemise vastu, kestis terve elu, oskas keeli. Palamusel puutus madalast juba kokku maa- ja aevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja
Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja lugemine. 17-aastasel noorukil oli äng küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 1999. aasta 11. veebruaril, 177 aastat pärast eesti keelele tulevikku kuulutanud luuletaja lahkumist, võttis Eesti riigikogu Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie emakeele päevana.
osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“
talupoegade ebainimlik peksmine tallinna turuplatsil 21 juulil 1858 oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste põrgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris
Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg .Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.
,,Kevade" tegelaste prototüübid tänapäeva koolis Järgnevas kirjandis arutleme selle üle, kas tänapäeva koolis leidub ka sarnaseid tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik
Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V.Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. o Õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis, Aleksander II linnakoolis ja jätkas õpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. a algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. o Palju enesetäiendamist ja loometööd (Noor-Eesti väljaannete kujundamine, õpetaja). Sõttaminek (Maal-õli, lõuend) Ants Laikmaa portree Oskar Lutsu söejoonistus 1931-1940.a. kunstiteosed. Eduard Ole (1898-1995) o Oli eesti maalikunstnik. o Ole sündis Kaagjärve vallas taluniku kaheksast lapsest seitsmenda lapsena. o Ole õppis 1914–1918 Penza kunstikoolis, lõpetades selle gümnaasiumi joonistusõpetaja kutsega ja asus hiljem tööle õpetajaks. Maal "Laud" Natüürmort kitarriga 1941-1950.a. kunstiteosed. Johannes Võerahansu (1902-1980)
oksi nagu kondiseid käsi heleda osavõtmatu talvetaeva poole. Uus naaber tähelepanelik ja abivalmis võitis kiiresti kõigi poolehoiu. Töö tehtud otsustati hakata jalgpalli mängima et aega lõbusalt sisustada. Lisandi kirjavahemärgid NB! Lisand täpsustab põhisõna, milleks tavaliselt on nimi. Eeslisandit, olevas käändes lisandit ja kui-lisandit koma(de)ga ei eraldata. NB! Kaks viimast asetsevad alati põhisõna järel! O. Lutsu ,,Kevade" tegelane Joosep Toots meeldib igas eas lugejatele. Joosep Toots O. Lutsu ,,Kevade" toimeka tegelasena jääb lugejale hästi meelde. Joosep Toots kui Oskar Lutsu ,,Kevade" toimekas tegelane jääb lugejale hästi meelde. Järellisand eraldatakse koma(de)ga Joosep Toots, O. Lutsu ,,Kevade" tegelane, oli püsimatu noormees. Landaud, kuulsat aatomifüüsikut, tunti kogu maailmas. Antarktisest, kuuendast maailmajaost, teatakse ikkagi veel üsna vähe.
Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960
Akvarell, tempera, paber. 1911 Ants 1912 Laikmaa portree. Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911 Õli. 1913 1912 Oskar Lutsu portree. Trükised Süsi. 1928 Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. Gustav
Teatrikunst tuli tema ellu gümnaasiumis vene keele kaudu (venekeelne kool + hiljem ka vene kunstteater) - vene keele ja kirjanduse õpetaja Vesselovski, kord näd teatritund – kes soovis see esines. Ta oli üks hoolikamaid esinejaid. Asutas õpilaste draamaringi (mis esialgu oli vaid oma klassi piires), hiljem Nerepiga 1917 koolidevaheline Dramaatiline Ring (üle 50 liikmega)/Tallinna keskkoolide dramaatiline ring ( kus iseseisvalt toodi lavale Lutsu Paunvere, Kitzbergi Kosjasõit ja Pakkala Parvepoisid.) (Üks nende näitejuhtidest oli Eduard Türk) Selle ringi raames tegi Kalmet koos Nerepi ja Mooriga kaasa Estonia teatri massistseenides (sealt ka PAUL Pinna - sinust saab kas joodik või näitleja – tol ajal kasutati grimmis paksu värvi.) (Tema näitlejakarjääri mõjutas suuresti ka tema välimus. Ta oli natuke üle 160 cm pikk, kehaehitus oli sportliku joonega ning näojooned võrdlemisi korrapärased
Karl Jungholzi lavastuses ning mänginud ka telelavastustes ja filmides. 1938. aastal anti Ants Lauterile Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ning Nõukogude ajal sai ta Stalini preemia, Lenini ordeni, Nõukogude Eesti preemia ning NSVL rahvakunstniku nime. Alates aastast 1975 antakse välja Ants Lauteri nimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja
laienemisest tingituna kasutatakse keeles palju inglisekeelset sõnavara. Omakasupüüdmatut armastust Eesti maa vastu tunnevad enamuselt vaid eluveteranid. Meie patriotism väljendub laulupidudes, spordiüritustes, Balti ketis ja selles, kuidas me vastame rünnakule. Kui meie vahel ja keskel ka muidu hõõrdumisi esineb, siis vaenlasega silmitsi seistes oleme ühtsed ja käitume väärikalt. Siinkohal võiks näiteks tuua Oskar Lutsu teose ,,Kevade", milles koolipoisid sakslaste vastu ühtselt väikestviisi mässu pidasid. Nad tegid seda küll ebaintelligentselt ja mõtlematult kuid kavatsused olid siiski head - eesmärk pühitseb ju abinõu. Meie väikeriik vajab patriotismi nii haridustasandil, kui ka igal elualal ja mõneti rohkemgi kui mõni suurriik. Samas inimesed peaksid patriotismitunde kasvatamiseks suhtuma tõsisemalt sellesse, et noored saaksid elada, õppida ja töötada koos siin nende kodumaal.
lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008 Vilde kirjandusauhinna laureaati Andrus Kivirähka ootasid Pajusti klubis tervitussõnad, auhinnamedal, vihmavari, väike kontsert, lavastatud romaanikatkend ning palju lugejate küsimusi. Kasutatud materjal ·http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ki vir%C3%A4hk
hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale
Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga (lisa 2), kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale ,,Riigimehed", kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Ott Sepp Reformierakonna liige. 3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris · 2004 Kaj Jevgeni Svartsi "Lumekuningannas" · 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006)
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946
maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest. Esna jõgi on 25 km pikk ja tema valgala on 241 km², jõgi voolab enamikus soisel alal ja vähese inimasustusega piirkonnas. Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi, särge ja lutsu. Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga. Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul ning see hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed,
"Doonori meelespea" (1990) "Tere, kollane kass!" (1992) "Brecht ilmub öösel" (1996) NÄIDENDID: "See maailm või teine" (1966) "Phaethon, päikese poeg" (1968) "Charley tädi" (1970, dramatiseering) "Südasuvi 1941" (1970, dramatiseering) "Viimnepäev" (1972) "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) "Good-bye, baby" (1975) "Kümme neegrit" (1976) "Peaproov" (1977) "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) "Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID: "Võlg" (1966) "Saja aasta pärast mais" (1987) "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) ESSEISTIKA: "Kuradid ja kuningad" (1989) "Ma ei olnud imelaps" (1990) "Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004)
nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla. Eesti Vabariigis on põhilised maksukogujad haritud inimesed ja seetõttu nemad otsustavadki ühiskonnas toimuva üle. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Oskar Lutsu raamatust ,,Kevade" võib leida mitmeid sellised situatsioone, kus harimatud otsustavad haritute eest. Tõnisson palus Arnol valetada, et läksid eelmisel päeval peale luuletuse õppimist koos koju, et pääseda parve põhjalaskmise süüdistusest, nii see tegelikult aga polnud. Sellise situatsiooni kohta kõlbab ütlus ,,Loll võib olla, aga kaval peab olema". Arvatavasti vajabki meie ühiskond harituid ja harimatuid, et olla tasakaalus. Kui looduses on ühesugust väga palju, pole see
aastal ja suri aastal 1953. Ta on paljude põlvkondade lemmik kirjanik. Tema kõige esimene ja tuntum kirjandusteos on ,,Kevade", millel on olnud tähtis roll eestlaste rahvusliku enesetunde ja omapära teadvustajana. Kirjanduslik tegevus kestis tal ligi 45 aastat. Kirjutamise kõrval pidas apteekriametit Tartus, Tallinnas, Narvas kui ka Venemaal ja kokku seda umbes 17 aastat. Kodulinnaks oli tal Tartu, alates 1918.aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst
Museum transports its adult visitors back to their most joyful childhood days and offers children plenty to see and do. The Tartu Toy Museum opened on 29 May 1994 under the auspices of the City Government of Tartu. The museum was located in the basement of a private house at the foot of Toome Hill and in a smaller adjoining building at the address 1 Lai St. In late 2003, the Tartu Toy Museum moved to its new location, an old wooden building on Lutsu Street, which had been specially renovated to house the museum. On 13 March 2004 a new permanent exhibit was opened, including a playroom and crafts room. The permanent exhibit displays toys that children in Estonia have played with throughout the ages. The display also includes artist-made dolls, souvenir dolls from around the globe and traditional Finno-Ugric toys. On 2 December 2005 the exhibit of movie- and theatre puppets was opened in the
teatritegemist Draamastuudio Teatri egiidi all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmnekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. See kaunis hoone Tallina südalinnas on Eesti Draamateatri koduks praegugi.
Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline kirjanik ja stenarist, eesti kirjanikke liitu ja tartu noorte autorite koondisesse kuulub, tuntud eelkõige luuletajana, tema luule on lõbus ja laululine, palju leidub ta loomingus paroodiat, kõneleb võru keelt esmase keelena ja kasutab seda tihti oma loomingus, olnud saatejuht, saanud mitmeid preemiaid nagu näiteks oskar lutsu huumoripreemia, „Kõik on kõige targemad“ 2014, „Urvaplaaster“ 2012, „Contrarünnak“ 2004, „Minu jonn“ 2006, „naine on mees „ 1999 Rein Raud- 1961 tallinn, kirjanik endine tartu ülikooli rektor, tuntud intellektuaalina, Helsingi ülikooli jaapani keele professor ja tartu ülikooli professor, lõpetanud leningradi ülikooli jaapani filoloogia, avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, võitnud vilde kirjanduspreemia, arvukaid artikleid ajakirjanudses, vanemad aino
Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. LK oli näitleja, lavastaja, teatrijuht, kuid eriti sügava jälje jättis ta eesti teatrilukku pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED. ENSV teeneline kunstnik. LK oli a-st abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hanno ja Toomas Kalmet. Seos noorte kalmetitega. Ja lõpetsuseks Valdeku Ratassepp on õelnud, et “Kalmeti lavastajatööd iseloomustab selgus, misanstseenide puhtus, realistlik lähenemine teosele. Vanu meistreid juhib ta
Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi transmissioon toimub alimentaarsel teel. Peamiseks nakkusallikaks inimeste jaoks on toored või väheküpsetatud kalatoidud, mille elus vormi on samuit peremesorgainsm. Eestis laiusstõbi on eriti levinud Võrts ja Peipse järve veekogudes, nakatumine võib ilmneda piisavalt töötlemata haugi või lutsu tarbimisel (Difüllobortrioos 2017), vaid globaliseerunud kaubandus tõi kaasa turule lisa potentsiaalseid D.latum allikad: importeeritud kala, sushi ja sashimi tooded, teste riikide toorkala traditsioonilised toidud (Scholz 2009: 148). Mõnikord infektsioonist viidatakse nagu ,,juudi koduperenaise tõveks", kuna gefilt kalaroogi valmistamisel nad maitsvad seda enne keetmist. Vastavalt Terviseameti poolt avaldatud
Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30 sõnastiku koostamises, milles on fikseeritud üle 100 000 oskussõna. Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu jt kultuuritegelaste kohta. Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid postuumne „Mälestuste raamat” (1974) koostati peamiselt siiski tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest. Johannes Voldemar Veski nime kannab Tartu ülikooli peahoone auditoorium 139. Tema auks korraldab Emakeele Selts igal aastal Tartus Veski päeva konverents. 5 Tunnustused 1. 1945 Eesti NSV teeneline teadlane 2. 1946 ENSV TA akadeemik 3. J. V
näoilme imestamisväärselt ruttu. See oli vahel apaatselt tuim, kuid võis hetk hiljem mõne meeles tärganud kauni mõtte pärast muutuda ilusaks kui kangelase oma". Tekst peegeldab taas arusaama kunstnikust kui erksa ja romantilise mõttemaailmaga inimesest. Selline teemaasetus aga tekitab küsimuse kunstniku olemuse kohta üldiselt: kes siis õigupoolest on kunstnik ja milline on tema töö eesmärk? Näiteks Oskar Lutsu jutustuses ,,Soo" ütleb Toomas vestluses Liisiga: ,,Võhikuga võrreldes on kunstnik üliinimene". Ometi kehtib arvamus ainult kunstist arusaamise kohta, seega ei saa sellest olulisi järeldusi teha. Pealegi ei pea mees kunstniku ametit niivõrd jumalikuks, et pidada arukaks Jannu soovi linna minna, ,,kus ta ööd ja päevad tahab teha tööd, et saada suureks kunstnikuks." Gustav Suits võrdleb kirjanikku maaharijaga poeet harib oma teostega inimesi nagu põllumees harib maad
(2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast teinekord kümme raamatut päevas. «Lasteraamatud ei ole ju tihtipeale väga paksud,» kommenteerib Contra, kelle lemmik eesti lastekirjanike seas on Andrus Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega.
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus...............................
Ma olen päris kindel, et nad teavad seda niigi, sest maakohas liiguvad jutud nagu kulutuli aga nad ei saa ikka rahu, peab ikka surkima ja uurima. Kui ma neile üritan seletada, et elage oma elu ja ärge olge nii uudishimulikud, siis nad solvuvad, nagu puberteedid ja ütlevad, et meie sulle peame küll rääkima. Mis on tegelikult tõsi, sest ma olen väga uudishimulik ja ema teab alati kõige paremaid külajutte. Miks õpetajad ei mõista, et ma ei taha Lutsu ega Koidulat lugeda, et liiga palju korraga ei tee targaks vaid stabiilselt teadlikuks, nad ei saa aru isegi kui ma neile asja puust ja punaseks ette teen. Muudid ja muistendid on kirjutatud sada aastat tagasi, või tegelikult mul pole aimugi, millal täpselt, ja uskuge ma ei tahagi teada. Väheseid noori huvitab muldvana kirjandus. Miks on siis nii, et kõik, kes koolis käivad peavad seda lugema ja sellest teadma? Mina vähemalt ei taha küll nendest müütidest ja jumalatest ja muust lugeda
Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas ...
Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti
„Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on andekalt kirjutatud ja seal on peidus sõnum. Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata.
Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema. 2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt
avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19.
süsteemina, mis genereeib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. Süva- ja pindstruktuuri eristamine (oletame, et meil on olemas iga lause jaoks mingi alus, struktuur). Keeleõppimise võime on kaasasündinud. Väike GG- lause moodustatakse nii, et kasutatakse mingeid reegleid. Asendamised- asendame ühe reegli teisega. Transformatsioonid generatismis: „Kevade on Lutsu parim teos“ Siire: sh topikaliseerimine „Lutsu parim teos on Kevade“ Asendus: „See on Lutsu parim teos“; „Kevade on tma parim teos“ Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“ Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb à „Poiss tahtis õppida lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis)
kirjanik kessaab ennast ära majandada värsitoodangu müügist. Kuna Contra on Võrumaalt pärit on ta kirjutanud ja avaldanud palju võru murdes luuletusi. Tema jaoks ei ole piinlik kirjutada roppe ja musta huumoriga vürtsitatud luuletusi. Ta esineb vabalt ja võidab alati publiku austuse. Contra on külastanud ka meie kooli. Contra kasutab sageli rütmilist raiuvat riimi. Luuletuste põhiteemadeks on päevakajalised sündmused. Contra on võitnud aastal 2007 Oskar Lutsu huumoripreemia. 5 Lisad Luule näited: Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Referaat Teine maailmasõda Teisest maailmasõjast : (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu ...
kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust
kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust
Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Ta on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. 6 Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Ajalugu..............................................................................................................................3 Cooperi test........................................................................................................................4 Saavutused.........................................................................................................................4 Treeningprogrammid.........................................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajook...
ee 25.03.2014 2. Suur Töll - http://www.suurtoll.ee/eating.php 25.03.2014 3. Arensburg Boutique Hotel & Spa - http://arensburg.ee/ 02.04.2014 4. Suur Töll - http://www.suurtoll.ee/fun.php 02.04.2014 5. Vestlus Linnahotelli administraatoriga 30.03.2014 6. Linnakaart - https://www.google.ee/maps 04.04.2014 LISAD Lisa1 (Teekond algab Lasteaia tänavalt, seejärel tuleks pöörata Anton Lutsu tänavele ning sealt Lossi tänavale ja oletegi jõudnud sithpunkti.) 9 Lisa2 A - Suur Tõll/ B - Linnahotell (Sõit algab Lasteaia tänavalt ja suundub edasi Tallinna tänavale, ringteelt teine mahasõit Kuivastu maanteele ja umbes 4 km pärast oletegi sihtpunktis.) 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
