Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand teemal ''Elektritranspordi tähtsus Tallinnas'' (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me muidu oma ostetud uute bussidega peale hakkaks?
  • Kui bussid võimu võtavad?
Elektritranspordi tähtsus Tallinnas
Elektritransporti investeerimine on põhimõtteliselt lõppenud ning vähehaaval kärbitakse iga aasta ka hetkel tahaplaanile lükatud trammi- ja trolliliine, heaks näiteks on eelmisel aastal töölt eemaldatud troll number 2, mis asendati autobussiliiniga 24. Ühistranspordi kasutajate seas see suurt poleemikat ega peavalu ei valmistanud, tuli ju vaid istuda trolli asemele bussi ja jätta meelde, et 2 asemel tuleb sõita nüüd 24-ga (või siis ekspressliini 24A-ga, mis on ju erakordselt hea, punktist A punkti B saab veel kiiremini). Mina arvan, et see on tohutu probleem ja see probleem ei lahene sugugi , kuniks Tallinna elanikud ei teadvusta endale, mis toimub ja selle vastu ei hakka. Toimib vaid eestlasele kohane lahendusviis: mõni inimene kirub oma perele ja sõpradele värisevat trammisõitu, kuid tegelikkuses midagi ette ei võeta, isegi ei avaldata oma arvamust avalikult.
Käsitletav probleem on väga aktuaalne , sest puudulik trammi- ja trollivõrgustik on meie ümber iga päev ja suure osa elanike igapäevane transpordivahend. Lutsu taolised julge sõnavõtuga inimesed peaksid rohkem ja rohkem reklaamima sellist mõtteviisi ja elektritranspordi kärpimise probleemi inimeste seas, et kasvatada teadlikkust ja suunata inimesi mõtlema sellise käitumise tagajärgedele. Probleemile peaks ka lahendust otsima võimalikult ruttu, sest kui ostetakse veel mitusada diiselbussi, siis ilmselgelt järgmise 5-10 aasta perspektiivis on mõistlik vähendada elektril põhineva ühistranspordi kulusid . Mida me muidu oma ostetud uute bussidega peale hakkaks ? Tuleks aga jätta diiselbussid ostmata, selle asemel osta kaasaegsed trammid ja trollibussid ning laiendada võrgustiku katvust ja parandada kogu sellega seonduv tehnika, pidades silmas selle hõlpsat ja soodsat hooldamist tulevikus. Kõik see peaks olema iga Tallinna maksumaksja südamel ja selle probleemi lahendamist silmas pidades peaks valima enda eest ka esindaja linnavalitsusse.
Tekib ka küsimus, et mis saaks trammiteedest ja maa kohal rippuvatest trolli- ning trammiliinidest, kui bussid võimu võtavad? Muidugi on võimalik need eemaldada, aga see tooks endaga järjekordselt kaasa rahalisi kulutusi ning kui otsustatakse trammirööpad alles jätta, annaks see aluse koledama linnapildi kujunemisele. Praegusel hetkelgi võib linnas näha mahajäetud ning rohtu kasvanud rööpaid, mis pole silmale kuigi ilusad. Järjekordne näide sellest, miks linn võiks eelistada uute masinate sisseostu vanade ära kaotamisele.
Nõustun autori seisukohtadega, kuid pean probleemi isegi veel tõsisemaks, kuna pean rumaluseks isegi mõtlemist elektritranspordi kaotamisele, kui me kõik teame, et pikas perspektiivis on isegi täielik üleminek vältimatu. Probleemi lahendamiseks peaks lihtsalt inimesi valgustama selle probleemi tõsidusest ja edasi võtma tõsisemaid samme linna poole pöördumises. Nii saaks Tallinna mugavama ja meeldivama ühistranspordi, puhtama õhu ja ei peaks muretsema nii palju elektriautode pärast, kui tegelikult oleks mõistlikum rõhku pöörata just elektril põhinevale ühistranspordile.
Kirjand teemal- Elektritranspordi tähtsus Tallinnas- #1 Kirjand teemal- Elektritranspordi tähtsus Tallinnas- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anna110 Õppematerjali autor
11. klassi kirjand, milles on käsitletud elektritranspordi vajalikkust elanike seas; selle plusse ja miinuseid.

Sarnased õppematerjalid

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ..............................................................................................

Keskkond ja säästev areng
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu,

Kirjandus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.  Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.  Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun