eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina."
1920.aastal võttis Max Brod käsikirja fragmendid enda kätte hoiule ja pani kokku teksti, mis 1925.aastal ilmus esimest korda romaanina. ,,Protsessi" on püütud määratleda mitmeti: kas allegooriana indiviidist bürokraatia anonüümses masinavärgis või usufilosoofilise uurimusena süüst ja karistusest. Kafka tegelased tapetakse sõnatult kõrgemate võimude käe läbi, kes tunnevad ainult seadust, mitte armu. Kafka ise leidis oma romaanist ka huumorit. Mõnikord luges ta sõpradele sellest katkendeid ette. Ta olevat sealjuures valjusti naernud. ,,Kafka on kirjanik, kes väljendab meie sajandit kõige selgemini." Elias Canetti Väärib lugemist: · Toomas Liiv, Kohtumine kristusega: Franz Kafka kanooniline juhtum/keiss.- Looming 11/2011 · Kairit, Kaur, Ei mingisugust lootust enam?- Vikerkaar 10/2002
Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja hõõrub nina alla, et tema mees on vangis. Ühel õhtul läheb Nipernaadi väidetavalt uksetaha, kus Anne-Mari magab ja rääkis ning mängis ööläbi kannelt seal. Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit. Kui soo kuivatamiseks padrunid õhku lasti ja see asjad veel hullemaks tegi siis Nipernaadi lasi koos Joonaga jalga. Päev Terikeste külas- Nipernaadi ja Joonas jõudsid huvitavasse külla, kus Kadri, kelle isa oli surnud, magas igasuguste meestega. Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja
esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kaela sidus? 18. Tädi Elsa pool oli Kadril mitu ebameeldivat olukorda. Nimeta kolm. 19. Kuidas läksid korgid läbi, kui Urmas Kadrile ootamatult külla läks? 20. Miks sai Kadri sanatooriumis vene keele selgeks? 21. Mida sundisid vanemad Annet tegema, mida ta ei tahtnud? 22
Sinna unistusse saamiseks tuleb neil minna luuakambrisse. Sirlile tuli kooli uus matemaatika õpeataja , kes käskis lastel koguaeg hästi palju arvutada. Ühel päeval võttis Sirli kooli kaasa kalkulaatori ja õpetaja võttis selle temalt ära . Kirjutas päevikusse märkuse ja käskis isal laupäeval kooli tulla . Kooli olid tulnud ka teiste laste isad.Õpetaja oli väga kuri ja ähvardas kõikide laste isasid .Seepärast sidusid isad õpetaja kinni ja saatsid Aafrikasse. Ühel päeval luges isa lehest imelikku uudist ,et linna lähedal on tohutu majasuurune elukas , kelle keha on kaetud okastega. Siim arvas ,et kui paneb köögi aknalauale küünla põlema ,et siis meelitab selle suure looma enda maja hoovi. Siis aga läks köögikardin põlema ja Sirli ja Siim kutsusid kojamehe appi, kes tuli oma merega ja kustutas tulekahju ära. Härra Lammas aga nägi , kuidas kojamees kõndis koridoris meri sabas ja laskis kojamehe hullumajja saata.
"Emil ja salapolitseinikud" Emil sõidab Berliini vanaemale külla. Emil läks riidesse panema. Ema andis poisile kaasa 140 marka ja käskis selle ilusti ära panna ja hoida hoolega. Raha oli mõeldud vanaemale. Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri. Ta naelutas oma raha kinni. Nüüd ei saa enam midagi juhtuda ja ta läks kupeesse tagasi. Härra magas. Emil jäi ka magama, kuigi ta püüdis mitte jääda. Ta nägi halba und. Ja prauhti! Kukkus ta toolilt maha. Ja ärkas. Mees oli läinud. Tasku oli tühi! Raha polnud! Rong peatus. Emil silmas eemal musta kõvakübarat. Järgmisel hetkel oli Emil
rahulikku ja rõõmsat elu, kuni päevani millal ta leidis keldrist ema kirjutatud päeviku. Tüdruk oli väga uudisimulik ning otsustas päevaraamatu läbi lugeda. Ema oli alalõpmata Ann´ile seletanud, et üks korralik tüdruk ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida ning kodused ülesanded tuleb alati ära teha. Ann elaski nende reeglite järgi ja talle jäi juttude põhjal mulje, et ka tema ema oli noorena selline olnud, kuid siin eksis tüdruk rängalt. Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus hoopis kasuisaks. Ann solvus oma vanemate (eelkõige ema) peale ning läks kodust minema. Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga Võsule, kus seisis tühjalt nende sõbranna surnud vanaisa maja. Kuna Rita oli suur pidutseja, kutsus ta sinna oma venna (joodikutest) kamba, kes jäid ka
Ta avas raamatu ja see kõneles temaga. Oma rõõmust tahtis ta ka perele rääkida. Kodu uksest sisse astudes istusid kõik suures toas diivanil. Suureks imestuseks lugesid nad kõik raamatuid. Kätlini saabumist nähes, hõiskasid nad talle rõõmsalt, et ka tema tuleks nendega lugema. Kätlin tundis, kuidas raamatud nende perekonna õnnelikumaks olid teinud. Õnnelikult, kuid natukene segaduses olevalt istus ta teiste kõrvale ning luges oma raamatu pealkirja, milleks oli "Eilne". Kätlin soovis, et mitte kunagi ei oleks miski nagu eile, mil kõigi pead vaevas nutitelefon. Kirke Jõgis 9A Kivimäe Põhikool
Tore oli mõelda, et saan siit ehk rohkem sõpru ning ehk on nad toredad ja meil on kõigil vähemalt üks ühine eesmärk. Jõudsin kooli, mul oli seljas pidulik triiksärk, teksad ning kingad. Olin ennast üles löönud, et oma uutele ja vanadele klassikaaslastele end esitleda. Päev algas aktusega, seal ma neid nii hästi ei näinud, sest rahvast oli palju, kõik siblisid ringi otsides endale seisu- või istekohta. Direktor luges aula eesotsas oma igaaastast pikka ja inspireerivat kõne, kus tema sõnades tundus see aasta palju lihtsam, kui ma olin kindel, et oli tulemas. Tema kuldsed lõpetussõnad suunasid mind meie koduklassi, kus oli meid ootamas meie klassijuhataja õp.Maia Agar. Klassi sisened valdas mind imestus, ma polnud harjunud nii suure klassiga. Vestlesime ning tutvusime omavahel, arutasime kes ja kust miks siia oli tulnud. Millegi pärast ei tulnud mulle pähegi, et keegi
saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv - kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme
Suruti peale vene kultuuri ja vene rahvuslust, aga sellega eestlased ju leppida loomulikult ei saanud. Loodi ka mitmeid ajalehti eestlastega eesotsas , mis toetasid venestamist, nt: "Valgus" ja ,,Olevik". Mis oli veel masendavam, et isegi omade seas on venestamis- toetajaid. Jumal tänatud, et oli olemas siuke ajaleht nagu ,,Postimees", sest see oli ainuke leht mis üritas rahvuslikku vaimu üleval hoida, pluss oli muidugi see, et see oli eesti keeles. Arvatavasti luges seda lehte iga ennast eestlaseks pidav inimloom ja selle lehe tähtsus oli kindlasti suur. Ühtekuuluvustunne, et ,,jah ma mõtlen samamoodi nagu teised eestlased, jah ma pole ka rahul sellega mis toimub aga õnneks mulle on antud lugeda uudiseid eesti keeles, oma rahvuskaaslastelt". Ma arvan need mõtted keerlesid paljude peas. Peale Postimehe, tegutsesid ka karskusseltsid kes viisid läbi erinevaid näitemänge, kontserte ja kõneõhtuid. Need püüdsid rahvustunnet hoida
Tema emapoolne vanaisa oli mustanahaline abessiinlane, kes oli Peeter Esimese soosik. Puskin ise oli mustade juuste ning tõmmu jumega. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse käsitamatu ükskõiksusega. Ta oli jäetud lapsehoidjate, prantslastest eraõpetajate ja guvernantide hoolde. Oma lapsehoidjasse, Arina Rodionovnasse oli ta väga kiindunud. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumisse. Ta hakkas poeeme kirjutama juba varajases eas. Tema esimene avaldatud poeem oli kirjutatud vaid 14-aastaselt. Pärast kooli Lütseumi seinte vahelt sattus noor Puskin Peterburis poliitilise ja kirjanduslikku elu keerisesse tutvus tulevastest dekabristidest ,,vabamõtlejatega", Hüvanguliidu silmapaistvate tegelastega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes.
Annabeliga andnud tõuke pedofiilale. Humbert Humbert Peategelane oli tagasihoidlik ning ta polnud agressiivne pedofiil. Raamatu alguseski on kirjeldatud, kuidas ta istus pargipingil ning kõigest jälgis noori tüdrukuid mängimas. Kunagi ei teinud neidudele liiga ning elas ennast välja seksuaalselt prostituutide peal. H. H. elu mõjutas tema isa, kes andis talle palju nõu ning luges talle tihti raamatuid ette. Kõige rohkem aga on mõjutanud teda Annabel. Tema oli see, kes pani lumepalli veerema. Annabelil ja Humbertil oli ,,kuum suhe" ning nad armastasid üksteist kirglikult. Kuid pärast Annabeli surma tüüfusesse ei saanud Humbert enam noortest neidudest üle nümfettideks ta kutsus neid. Kuna jutustajaks oli H. H. ise, siis temast pole palju räägitud rohkem on ta
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi
sajandi keskpaiku. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist) keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette). Paljugi mis on tänases Euroopas on saanud alguse Kreekast. Kõik need filosoofid, matemaatikud, arstid ja teadlased kes on loonud/algatanud need valdkonnad on andnud Euroopale hindamatus väärtuses tarkust. Kreeka suurim saavutus DEMOKRAATIA, kus anti rahvale võim oli inimkonna arengus suur samm edasi. Ühtlasi kõik need teadmised ja teadused mis on täna, on saanud alguse Vana- Kreekast.
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihoidlik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta aga eneseväärikuse. Samas oli neiu sügavalt usklik, luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse on osa tema tugevusest. Tihti mõtles ta pigem teiste heaolule ning ohverdas enda, sest ta oli väga heasüdamlik tüdruk. Pärast mõnda aega ning mitmeid kohtumisi, hakkas Sonja Raskolnikovi järjest enam armastama ning usaldama. Alguses ei olnud ta kindel, kas ka Raskolnikov nii tunneb, kuid lõpuks mees tunnistas talle seda(loe lk 431). Ka R
1786.a. läks Thomas Prantsuse armeesse. Aga, et kaitsta aristokraatliku perekonna mainet otsustas ta kasutada oma ema neiupõlve nime Dumas. Ta paistis armees silma olles julge ja võimeline sõjaväelane tõustes armee kindraliks 31. aastaselt. Thomas-Alexandre Dumas abiellus Marie-Louise Elisabeth Labouretiga ja nad said poja Alexandre Dumasi. Alexandre isa suri 1806. Aastal jättes ta ema peaaegu vaesunult Alexandre kasvatama. Olgugi et tal ei õnnestunud saada haridust, luges Alexandre meeleldi kõike mida sai. Napoleon I mõjutas Alexandre lennukat kujutlusvõimet seiklusteks ja julgustükkideks. Nii koligi ta Pariisi kus ta allus Palais Royalile teenistusele. 3. Dumas ja ta kirjutised Pariisis töötades hakkas Alexandre kirjutama artikleid ajakirjadele ja ajalehtedele, kui ka näidendeid teatritele. Ta esimene soolo näidend Henry III ja ta kogudus sai publiku poolt heakskiidu. Järgmine aasta
Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli). 16-aastaselt suri ta ema tuberkoloosi. Kuigi ema oli armastav, on ka teada, et isa suri 2 a pärast ema, tabab teda närvivapustus ja Dostojevskil diagnoositi langetõbi. Ema oli poisid pannu õppima Peterbusri sõjaväe-inaseneride kooli. Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan "Vaesed inimesed". See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema
aastat noorema medõe Colleeniga, kellega on siiani abielus. J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 194244. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale. Mark Chapman tulistas John Lennoni pihta neli lasku. Pärast seda istus ta kõnniteele ja avas raamatu. Ta luges rahulikult mitu lehekülge oodates politsei saabumist. Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on kirjutatud tema elust ning arvas, et John Lennoni tapmisest saab "Kuristik rukkise" viimane peatükk. "Kuristik rukkis" Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 194546 ning raamatuna USAs ja Suurbritannias 1951. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks.
.. POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõpru, 20% pere, 13% hobisid, 10% suhteid, 7% rahulolu, 5% raha ja kohustustest vabadust, 4% kooli, 3% kodumaad, 2% ei osanud öelda ja 1% iidoleid. Ilukirjanduses on positiivsuse tekitajateks 26% sõbrad, 22% suhted, 16% rahulolu, 12% pere, 8% hobid, 6% raha, 5% kodumaa, 2% kool ja kohustustest vabadus, 1%
näljasurma" "Isa oli äkiline, aga andis oma viimase peost, et meid inimesteks teha, koolis lasta käia" Isiklik arvamus Minule jättis Henrik Visnapuu sümpaatse mulje. Ta oli alati sõbralik ja aktiivne aga nagu oli raamatus öeldud siis oli tema pigem see, kes jälgis teiste laste mängimist muiates, kui ise kaasa mängides. Vähemalt minu arust oli ta tark kuigi ta ei lõpetanud Tartu Ülikooli. Tark võib öelda sest ta õppis alati palju ja veel ise lisaks. Ta luges alati raamatud. Henrik oli ka aktiivne kuna ta oli "Siuru" rühmituse liige ja üks nenedest, kes sellele aluse pani. Kasutatud materjalid Henrik Visnapuu autobiograafia - autor Harald Peep http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu
Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja
Sammuti toimub hetkel Põhja-Koreas. Inimesed on täieliku diktaatori mõju all. Nad ei tohi riigist väljuda ega otsustada midagi rumalat, muidu nad hukatakse.Romaanis "Meister ja Margarita" otsustas Keiser hukata Ješua, kes oli pidanud totraid kõnesid, mis eksitasid inimesi ja kuulutas et varsti on inimesed vabad ja et nad saavad lõpuks aru, kui halb on keisrivõim. Ta jättis ellu inimese, kes oli mõrvanud ja õhutanud inimesi mässule. Näide sellest, et Keisri jaoks luges tema võim rohkem. ta kartis, et kaotab oma mõjuvõimu inimeste üle ning otsustas pigem hukata Ješua, kes julges temas kahelda. Ei tehta vahet tegelikkusel ja näivusel. Euroopas on hetkel väga suureks probleemiks immigrantide sisse smuugeldamine lubadusega, et nende elu muutub paremaks ja lihtsamaks. sisserändajad jäävad seda juttu uskuma, mis neile kõike lubatakse ning annavad ära oma hinge tagant kõik, mis neil on, ainult selleks, et saada võimaluse tulla euroopasse
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja
Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur.
Hermann Kolbe oli esimene inimene, kes kasutas sõna süntees tänapäevases mõistes. Koos Edward Franklandiga ta leidis, et naatriumi ja süsiniku kolmiksside võib olla hüdrolüüsitud vastavate hapetega. 2 Konfliktid Praktilise keemia ajakirja toimetajana (1870-1884), Kolbe kritiseeris vahepeal väga tõsiselt teiste töid, eriti pärast 1874. aastat, et mõned arvasid teda olevat vaimselt haige. Ta oli sallimatu suhtumisega ja ta luges kõik ilmuvad artiklid läbi,et säilitada oma armastatud keemia, pidades nuhtluseks kaasaegset struktuuri teooriat. Struktuurse keemia tagasilükkamised, eriti August Kekule'i benseeni struktuuri teooria, asümmeetrilise süsinikaatomi teooria J. H. Van't Hoffilt ja reform keemilise nomenklatuurile Adolf von Baeyeri poolt, tulemuseks vaid sõimavad artiklid Praktilise Keemia ajakirjas. Mõned hinnapakkumistele tõlgitutes artiklites on näha sügavat konflikti tema tõekspidamiste ja
Mees jätkas saate vaatamist ning neiu tegi talle hiljem seltsi. Nad jutustasid kaua ja neiu oli pakkunud Rainerile labakud valmis kududa. Õues oli külm ning Rainer käis sõrmkinnastega. Neiu lubas talle kududa korralikud labakud, millega oleks Raineril tunduvalt soojem. Saabus õhtu ning mees läks koju. Keskööl mõtles ta, et peaks oma võltshabeme ära võtma kuna see õudsalt sügeles tal. Hiljem luges ta Chrisile muinasjuturaamatut ette, sest koer eisaanud muudmoodi magama jääda. Mõni kuu hiljem mõtles mees et ta ei suuda enam neiut tõrjuda, ta sai aru et neiu meeldib talle väga. Ta avaldas talle oma armastust ja nii nad elasid koos õnnelikult elulõpuni.
Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks. -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harva ka lõpus. Turistid uskusid, et nad jõuavad varsti hotellini. *Sageli kasutatakse tekstides mitmeosalisi ja keerulisemaid liitlauseid, kus segunevad rind- ja põimlause või mitmeastmelised kõrvallaused. Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli teistest palju tagasihoidlikum. ________, _________ ja _________, kes___________ . Bussijuht keeras kiirteelt kõrvalteele, mida ääristasid männipuud, mis kõrgusid taevasse, kus säras päike. I II III
. kuid teda ei olnud kodus. Mineviku moodustamine Minevik moodustatakse nii perfektiivse kui imperfektiivse aspekti puhul infinitiivi tüvest soolõppude abil: 29 lugema mina lugesin M () sina lugesid (läbi) tema luges mina lugesin N () sina lugesid (läbi) tema luges meie lugesime Mitm () teie lugesite (läbi) nemad lugesid Erandid: Järgmiste tegusõnade tüves toimuvad mineviku moodustamisel mõned muutused: imperfektiivne perfektiivne aspekt
aasad olid tõenäoliselt kääbikute ja Maakonna prototüübid. Mabel hakkas peagi oma poegi õpetama. Ronald oli andekas laps: juba 4-aastaselt oskas ta lugeda ning varsti õppis ta ka korralikult kirjutama. Ronaldi lemmiktundideks olid keeled. Ema tutvustas teda juba varastel Sarehole`i päevadel ladina keele algtõdedega. Sõnade kõla ja kuju huvitas poissi samavõrd kui nende tähendus ning ema pani tähele, et pojal on keelte peale eriline anne. Õpingutest vabal ajal luges Ronald palju. Tema lemmiklektüüri moodustasid Andrew Langi "Haldjaraamatud", eriti "Punane haldjaraamat", milles oli ka lugu Sigurdist, kes tappis lohe Fafniri kummaline ja võimas lugu, mis leidis aset nimetus Põhjalas. Siit saab alguse Tolkieni eluaegne huvi muistse PõhjaEuroopa muistendite vastu. Ronald armastas väga loodust ja looduses viibimist. Tal oli tugev tunnetuslik side loodusega - taime kuju ja selle puudutus pihus huvitasid teda rohkem kui botaanilised üksikasjad. Ta
töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. 1.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 1.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A. Jemeljanovi ütluste kohaselt ja arvestustabeli järgi tegi hageja 8 tundi päevas tööd. Tabelit kontrollis koha peal olev meister N. Kutzov, mistõttu pidas maakohus teist versiooni usaldusväärsemaks, sest need on dokumentaalselt tõendatud. Maakohus väitis, et
vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed
juba tookordse Lutsu huumorimeelele. Vahetunnis sooviti talle kirjandusliku tegevuse alguse puhul õnne. Reaalkoolis üha avardus Lutsu kirjanduslik huvipiirkond. Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes.
Siis nägi Laura ka esimest korda, missugune teler seestpoolt välja näeb. Laura oli umbes 30-aastane, elas 2-toalises korteris koos oma pojaga, õhtuti vaatas diivanil telerit ning jõi natukene serrit või maasikalikööri. Ta elas kõige ülemisel korrusel, kuulis pidevalt lifti liikumist ning kuidas pätid käivad katusel, kuid teda ei huvitanud see. Ta ei mõelnud eriti maailma peale ning teadis, et ta õieti maailma kohta midagi ei tea. Ta luges eksootilist novelli, mille tegevustik toimus Lõunamere saartel. Laura teadis, et tema paikeb parasvöötmel, millel on oma delikaatne ent karm võlu. Kunagi oli Laural suvituslinnas olnud ka kavaler, kuid nad läksid lahku ning ta elas mingit aega tädi juures. Kavaler käis Laural külas, kuid too tüdines temast ning tutvustas temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad
André-Marie õpetamisele. Alates sellest aastast veedeti vaid mõned kuud Lyonis, et pereisa saaks tegeleda äriasjadega. Kuigi André-Marie ei käinud koolis, sai ta korraliku hariduse. Isa hakkas talle ladina keelt õpetama, kuni avastas poisi huvi ja loomuliku ande matemaatilisteks õpinguteks. Isa ei sundinud André-Mariet midagi õppima, kuid teadis, kuidas poega inspireerida. Enne, kui viimane lugema õppis, oli tema suurimaks naudinguks Buffoni ajalootekstide kuulamine. Ampére luges artikleid ,,L'Encyclopédie'ist", millest paljusid ta oli võimeline hilisemas elus deklameerima. On teada, et ta alustas teose lugemist esimesest väljaandest ning luges artikleid tähestikulises järjekorras. On öeldud, et Ampére oli endale selgeks teinud kogu teadaoleva matemaatika 12. eluaastaks, kuid see kõlab liialdusena, sest tema enda sõnul ei alustanud ta matemaatikaraamatute lugemist enne, kui oli saanud 13. aastaseks. Siiski oli ta alati
Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud. Lihtsakoeline lugu, paralleelid Indrekuga.), ,,Rahaauk". 1907.aastal astus Anton ülikooli õigusteadust õppima. Enne sehkendas vanade keelte eksami, sai kenasti hakkama ja stuudium edenes kenast. Lisaks täiendas end inglise keele ja prantsuse keele osas. Luges palju kirjandust, tutvus ja hiljem ka tõlkis o. Wilde ,,Dorian Gray portree". Luges Dostojevskit, B. Shaw'd jne. Ülikoolipäevil kirjutas novellid: ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri". Nendes käsitleb noore inimese eneseotsinguid. Mõneti tegemist ka naiste õiguste küsimusega, seltskonnanormide ja nende eiramise, formaalsuse üle arutlevaid mõttekäike. Mõned novellid äratasid lugejais pahameelt. Peeti liiga vabameelseteks. Saavutab esimese tuntuse. 1911.aastal
ja targaks meheks ning otsustas talle ära rääkida, milleks tal raha vaja on. Melkisedek võttis selle kuulda ning oli nõus raha laenama.“ Kolmas päev oli meie jaoks väga nukker. Tegelesime taas abi otsimisega, kuid see katse läks samuti aia taha. Ka see õhtu istusime lootusetult praksuva lõkke ääres. Sõime värsket kala, mille püüdis neljakümnendates mees, kes istus lennukis minu kõrval. Ta oli murtud südamega ja elutüdinenud meesterahvas ning tema luges meile tol õhtul nutuse luuletuse: „Lakkab see mõttetu melu, see jooksu- ja tantsupiir, mis saadab jultunud Elu. Kui tumeneb silmapiir, Ihar öö end maale laotab, Mis äkki on murest prii, Ja nälja ja häbi kaotab. „Lõpuks!“ poeet sõnab nii: „Mu vaimul ja selgrool vaja pole muud kui puhkust vaid; hing sünge on kogu aja; ma ootan su kardinaid öökambrisse tihedaid, oh pimedus, kosutaja!“ Neljandal päeval oli eelneval õhtul esitatud luuletuse tõttu raske ärgata
nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada
aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Kui otsida Oskar Lutsu elust üht ja läbivat kirge, siis näeme, et selliseks teda maast-madalast vallanud hasartseks kireks oli lugemine. Tähed sai ta selgeks viieselt, kuueaastaselt aga luges juba kõike, mis kätte juhtus, nii raamatuid kui ka ajalehti. Raamatuarmastus, aukartus kirjasõna ees on Lutsu elu läbiv, kogu tema elukäiku määrav tung ja pürgimus: Shakespeare, Molière, Racine, Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin,
aastal võitis Nobeli preemia. Teosega "The Bluest Eye" pälvis ta Pulitzeri auhinna. Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest. 2. BIOGRAAFIA Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis. Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski). Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli humanitaarteaduskonda. Seal vahetas ta oma nime, mis ennne oli Chloe, Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb emakeskmisest nimest Anthony. 1953. aastal omandas ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal
Aleksandr Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu
(19041989) Hispaania · Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. · Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10aastaselt. · Debüütnäituse korraldas Dali 14aastaselt. · 1919. aastal, 15aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jt. · Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ja Nietzsche teoseid. · Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. · Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. · Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.
Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Rind- ja põimlause võivad olla ka segunenud: Saatejuht tutvustas külalisi, luges ette vaatajate kirju ja alles siis alustas intervjuud mehega, kes oli vaikinud kuus aastat. Põimlause võib olla mitmetasandiline: Bussijuht keeras maanteelt kõrvalteele, mida ääristavate kõrgete mändide okstel veiklesid päikeselaigud, mis lummasid reisijaid, kes nägusid vastu aknaklaasi surusid, et looduse imedest paremini osa saada.
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS
J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 1942-44. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale. Mark Chapman tulistas John Lennoni pihta neli lasku. Pärast seda istus ta kõnniteele ja avas raamatu. Ta luges rahulikult mitu lehekülge oodates politsei saabumist. Selleks raamatuks oli Salingeri "Kuristik rukkis". Mark Chapman uskus, et raamat on kirjutatud tema elust ning arvas, et John Lennoni tapmisest saab "Kuristik rukkise" viimane peatükk. "Kuristik rukkis" Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 1945-46 ning raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja
võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr. algas saksa pealetung(venelased, sakslased). 19.veebr loodi päästekomitee, moodustati koos Maanõukogu vanamatekogu otsusega(K.Päts, J.Vilms, K.Konik). 21.veebr kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. 23.veebr Pärnus kell 8 luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti teksti ette. 24.veebr Tallinnas asusid enamlased petrogardi. Samal õhtul moodustati EV ajutine valitsus, peaministriks sai Päts ja asetäitjaks Vilms. 25.veebr lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi. Saksa okupatsioon: nov algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11.nov kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Toimus ka Ajutise valitsuse legaalne koosolek.
18-aastane Pekka-Eric Auvinen kuus õpilast, koolidirektori ja tervishoiutöötaja. Selline käitumine noormehe poolt oli tingitud sellest, et kaasõpilased olid teda aastaid koolis kiusanud ning ühel hetkel poisil sai lihtsalt kõrini. Peaaegu aasta hiljem toimus Soomes uus koolitulistamine, kus Matti Juhani Saari tappis 10 inimest ja seejärel iseenda. Põhjuseks oli, et noormees vihkas kõiki inimesi ja ühiskonda. Aga kas ta võttis eeskuju aasta tagasi toimunud intsidendist, mille kohta ta luges ajalehest ja kuulis uudistest? Sellele küsimusele ei oska mitte keegi enam vastata. Eelkõige saavad koolitulistamisi ja üldse vägivallatsemisi ära hoida lapsed. Kui kõik noored hästi läbi saaksid, kedagi ei mõnitataks, kiusataks ega tõrjutaks koolis poleks kellelgi põhjust midagi sellist üldse teha. Ka mina olen põhikoolis kokku puutunud koolivägivallaga, kuid mitte kunagi ei tulnud mul pähe hommikul klassi sisenedes kõik ära tappa. Probleemid
uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud kehtestati riigi kontroll panganduse üle 1933. aastal hakkasid Ameerika Ühendriigid kriisist üle saama Rahvas luges seda Roosevelti teeneks Ta valiti veel kahel korral USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt INGLISMAA Esimese maailmasõja tulemusena kaotas Inglismaa maailmas juhtiva koha, mis läks USA kätte Peamiseks probleemiks kujunes aeglane üleminek uutele tehnoloogiatele Eriti raskeks muutus 1926. aasta üldstreik (esimene Inglismaa ajaloos) olukord Lõppes palgatõusu nõudnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
