Eestis on erastamine lõppenud ja majandust määravad seadused on sarnased Lääne-Euroopa omadele. Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu ja üpriski mõõduka hinnatõusu. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad. Eesti energeetika põhineb põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. 2 Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%)
korraldades ohtlike jäätmete kogumise elanikkonnalt. Ettevõtte kohustuseks on tekitada oma tootmistegevuses võimalikult vähe jäätmeid ja järgida kehtivat seadusandlust. Tavakodanik peaks püüdma taaskasutada võimalikult palju jäätmeid ja tekkinud prügist vabanemiseks liituma korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmehoolduse toimimine on tihedalt seotud inimeste keskkonnateadlikkusega. MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5. Administratiivmaksud (rigilõiv) Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist.
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku.
Tulekindlus - materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris (tulekindel, raskelt sulav ja kergelt sulav) ___________________________________________________________________________ 2. A PUIT * toormaterjalina maailmas kolmandal kohal süsi ja nafta järel * eestis 42% metsa maismaast. Leivnuimad: mänd 47%, kask 28% kuusk 20% Puidu positiivsed üldomadused *väike tihedus *suur tugevus *väike soojusjuhtivus *kerge töödeldavus *head dekoratiivomadused *taastuv loodusvara Puidu negatiivsed üldomadused *ebaühtlane struktuur *tundlikus vee toimele *kahjurite tundlik *süttivus *suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev
keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded: 1.Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. 2.Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada 3. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; 4. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes Looduskaitse eesmärk on:1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3)
19. Kuidas kasutatud vett puhastatakse? - Kuna vee tarbimine on tohutult tõusnud inimkonna kasvamise tõttu, ei suuda loodus ise vett puhastada ja siis peab inimene sekkuma ja ise puhastamisega tegelema.Selle pärast rajatakse puhastusjaamu, kus vähendatakse vees saasteaineid tasemini, kus loodus suudab ise seda vett edasi puhastada. 20. Miks on vaja vett kaitsta? - Puhas mage vesi on hindamatu väärtusega loodusvara, milleta Maal elu puutuks. Kuigi maal on vett palju ei ole võimalik enamust kätte saada. Seega on väga oluline kaitsta seda saaste ja reostuse eest.
kasutatakse töönduspuiduks 3. Metsade tähtsus. Mets kui ökosüsteem õhu puhastamine ( suurim taigas) takistab tuult, erosiooni, neelab sademeid- osa veeringest, mullateke küte, ehitus, toit, tooraine- paber, mööbel, puhkus 4. Metsa majandamine. Tarbepuit, töönduslik puit . Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus
Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid. Need teenused omakorda võivad olla väga erinevad, nt elutegevust toetavatest või lausa võimaldavatest kuni esteetilist naudingut pakkuvateni. Mõned loodusvarad on sellised,mis sobivad nii ühte kui teise kategooriasse. Nt puude kui taastuv loodusvara ja samas ökosüsteemi osa (st mets keskkonnarvaruna). Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda
sisekukudeks *on maj otstarbekamad *toetab *Kiireneb korrosioon ja rabenemine *Sagenevad põhhimõtet saastaja ja kasutaja maksab *raha hingamiselundite haigused keskk.invest *pos mõju konkurentsile *kasul hajureostuse vähendamiseks ENERGEETIKAPROBLEEMID Maksustamine *õhku paisatavate saasteainete mõju (ületab riigipiire) 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum
Magevee kasutamine Euroopa Liidus Referaat õppeaines loodusvarade kasutamine ja kaitse Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa
Globaalprobleemid Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine KOOSTAS: (NIMI) Globaalprobleem Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud...
1. Selgita lühidalt mulla tähtsust ja too näiteid. Maaviljelus-saadakse toiduaineid Vee filter- filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks Elukeskkond- mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt Tootmisvahend- saab arendada põllumajandust Sümboolne- nt võeti hea õnne pärast kodukandi mulda kaasa Tihedalt seotud teiste sfääridega. Litosfääriga on seotud, sest seal on kivimid, mis murenevad ning sellest saab muld. Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. ...
Endistes N.Liidu maades ja Ida- Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. Puhas joogivesi on probleemiks paarikümnes Eesti asulas, kuhu tuleb see tsisternidega kohale vedada. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades.
Rajamisel on mitmed uued taastuvelektri- ja koostootmisjaamad, mis suurendavad oluliselt Eesti energiasüsteemi efektiivsust (Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. 2010). Eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevase põlvkonna huve kahjustamata. Ka see eesmärk ühtib säästva arengu ideega. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel on säästva arengu ideede üks põhiprintsiipe (Eesti 21. Säästev areng). Loodust tuleb käsitleda kui ühtset tervikut. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli (tootmise, jaotamise, kasutamise, lõpliku kõrvaldamise) vältel peavad kajastuma toote hinnas. Täna see kahjuks nii ei ole. Kõige tähtsam ülesanne taastuvenergia arengukavas on biomassi
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb
· kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema · maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda
Rio leping looduse mitmekesisusest - 1992. aasta juunis Rio de Janaireos kirjutati alla leping looduse mitmekesisuse kaitsest. Vastavalt lepingule kannavad allkirjutanud maad ühist vastutust biodiversteedi kriisi ees ja kohustatakse töötama maakera liigirikkuse säilitamise heaks. Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elutaimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse nüüd kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus on juurdunud 3 tasandil: 1. pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus 2. teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 3. ökosüsteemide (eluskoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus Mitmekesisus looduses ei ole juhuslik, sest see on kujunenud paljudel eri tasanditel korrastanud talituslike tervikutena, kuid tulemus oleneb sellest, kuidas seda mõõta ning
saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel) Seadused kordamiseks: Keskkonnatasude seadus Keskkonnavastutuse seadus Jäätmeseadus Kiirgusseadus Pakendiseadus Tööstusheite seadus (NB! § 86) Mõisted kordamiseks: Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind Loodusvara kasutusõiguse tasu- Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust. Saastetasu- Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist
136. Paleoendeem kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. 137. Relikt ehk jäänuk. liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. 138. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. 139. Levik liigi territoriaalne paiknemus. 140. Taastuv loodusvara muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia) 141. Taastumatu loodusvara Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. 142. Maavara maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143. Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või
Turbahorisont-tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevais lagunemisastmes,taimejäänuste ladestumisel. Gleihorisont-veea küllastunud aladel ja happniku vaguses, sinakas-rohekas. Mullatähtus loodusele tekivad setted, teikib muld ehk pinnamood.muld on elukohaks organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, toiduks loomadele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vette ja õhku. Tähtus inimesele-saavad kasvada taimed, toiduks inimestele. Muld asendamatu loodusvara, põllumajanduses on ta peamine tootmisvahend. Leostumine-veeslahustuvate soolade väljauhtealadel, see protsess asetseb, peamiselt sademte rikastel aladel,sademed ületavad aurumise. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine
1. Millega tegeleb energiamajandus?(3) Energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamiseks tarbijatele. 2. Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? A)Taastuv ressurss, mis leiab nii kasutamist kui ka tsüklilist moodustumist. B)Taastumatu-kasutatakse kui ei moodustu ehk valekasutuse korral saab otsa kunagi, ressurss ei taastu. C)Ammenduvad loodusvarad on niisugused, mis võivad lihtsalt otsa saada. Osade, nn taastuvate loodusvarade arukas käsutamine võimaldab neid uuendada, taastada ja uuesti käsutusele võtta. D)Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 3. Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) Taastuvate energiaallikate kasutamine on ...
........................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleemidega Läänemeres. Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt
a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas) 5) Kuhu paigutatakse naftatöötlemistehased ja miks? Nafta tootmis tehased paigutatakse tarbimispiirkondade lähedale, sest 6) Kuidas on võimalik naftat transportida ja mis on nende kahe
saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload o keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid
Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
· tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes
aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist
planktonist. Nafta hankimine on eriti ohtlik arktilistes vetes (kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki) Külmades vetes võib merre sattunud naftat pidada praktiliselt igaveseks saasteks,sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Lahendus: Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Kindlasti aitaks ka vee korduskasutamine vett säästa.Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Postiivsest küljest juba praegu,suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades.
Enamik praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu lihtsustamiseks täiustatud. Eriti kehtib see uue põlvkonna kergevee reaktorite kohta, mille ehitusse on projekteeritud lihtsustatud hooldussüsteemid, mis on sõltumatud ehitise projekteerijast. Kui mõelda pikemas perspektiivis umbes 30 aastat ette, ei pea olema teadlane, et mõista, mis meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker. Põlevkivi jagub keskmiselt 2045 aastani. Põlevkivi põletamine tekitab suurt peavalu keskkonnakaitsele, sest sellega kaasnevad ohtrates kogustes heitegaase ja tuhahunnikuid, samuti on meil otsakorral ka põlevkivi kvoot ehk õhu saaste õigus. Kvoodi olemasolu tõttu elektrienergia hinnad olnud üsna madalad, sest me ei ole ületanud lubatud saasteõigust, kuid
• Käsu- ja kontrollimeetmed (või regulatiivsed meetmed): etteantud standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: k...
Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased nime - Tavaliselt ületavad inimeste vajadused olemasolevaid tavad seda hinnamõjuks ja nõudlusseaduseks.
õlitamine rõhutab aastaringide mustrit veelgi. • Termotöötlus läbib kogu puitu, siis jäävad kriimud ja vigastused vähem märgatavad kui peitsitud või lakitud põrandail. • Termotöödeldud puidust põrandalaudade paigaldamise järel tuleb puhastada pinnad tolmust ning kanda peale naturaalne puiduõli või -vaha. • Reeglina ei ole õlitada ja vahatada vaja sagedamini kui kord aastas. Taaskasutatud puitpõrand Vaip • Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga. • Värvitud villa saab siis kududa vaibaks. • See on üks esimesi materjale, mida kasutatati põrandakattena, see on väga vastupidav ja võib kesta sajandeid. • Saab erinevate värvide ja mustritega. • Vill on looduslikult plekikindlam • Pehme kõndida ja mugav istuda • Puuvilla ja džuudi kiudaineid saab ka kasutada vaiba tegemisel. Polüester Berber vaip • See on valmistatud ümbertöödeldud
orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks muutmises ja jääkainena hapniku eraldumises. Need on vajalikud biosfääri säilimiseks. Kasutatud allikad · Miidla, H. 1984. Taimefüsioloogia. Valgus. Tallinn. 423 · Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile I osa. Eesti Loodusfoto. Tartu. 191 · Looduse entsüklopeedia. 2008. Varrak. Tallinn. 304. · Pihlak, A. 2002. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=169 · http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/
VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal. · Suur veeringe- merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. MAGE VESI · Puhas vesi on hinnaline loodusvara, mida peab kaitsma · Kasutatavat magedat vett saadakse jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest. · Paljudes maakera piirkondades valitseb suur veepuudus. · 25% inimkonnastkannatab veepuuduse käes. · Mageda vee tarbimine jaguneb põhiliselt kolmeks: 1. Põllumajandus 90% 2. Tööstus 7% 3. Inimene igapäevaelus 3% · Saastunud mage vesi taastub väga aeglaselt.
· Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod. · 3.Mida näitavad puidu aastaringi osad? · 3. kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5
makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte · Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad. Saastaja maksab Saastaja maksab 1972 OECD: esimest korda võis lugeda sellest printsiibist. · rahvusvaheline kaubandus konkurentsitingimused "NO SUBSIDY" Majanduslik lähenemisviis - Välisefekti siseefektiks muutmine to internalise the externality saatusega seotud sotsiaalsete kulutuste hüvitamine saastaja poolt nii saavutatakse toodete "õige hind" Saastaja maksab printsiip kitsas tähenduses saastaja peab maksma saastatus ennetamise
vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt, kaduv loodusvara, liikide kadumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades-
kuidas ja milleks oleks loodusvarasid otstarbekas kasutada ning kuidas neid kasutatakse, mida peaks ette võetama et neid protsesse soodustada? Kuidas suurendada kasutadaoleva loodusvara hulka või parandada selle omadusi? On olemas ka küisimusi, mille kallal töötades tuleb arvestada mitmete erinevate loodusvaradega. Eelkõige on sellisteks loodusvarakasutuste vastastikused mõjud, küsimused, kuidas ühe loodusvara kasutamine mõjutab teise loodusvara seisukorda (maavarakarjääride rekultiveerimine metsadeks või põllumaaks, tööstusliku keskkonnasaaste mõju metsakasvule, metsaraie mõju veevaradele jpms.). Loodusvarade geograafia allharude eraldamisel tuleb arvestada, et loodus-ja inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka
saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Tsikuraat massiivne astangutena ülespoole ahenev torn, mille tipus asub väike tempel Vana Testament juutide püha raamat Savitsivilisatsioon savi oli Mesopotaamias leiduv peaaegu ainuke loodusvara, sellest ka selline nimi Satraapia - asehaldurkonnad Mazdaism võitlus tõe ja vale vahel Egiptuse poos - maalidel ja reljeefidel kujutatakse inimest: silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis Sfinks lõvi keha ja inimese peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat Obelisk neljakandilised sambad Mastaba madal püramiid
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem
taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullahorisondid erinevad värvuse, tiheduse, tüseduse, keemilise koostise, niiskuse, lõimiste poolest ja huumuse poolest. Mullahodisondid tekivad põhiliselt vee liikumise tõttu, vesi paigutab aineid ümber Näitavad mulla tekimise aega (kui kaua). Eri piirkondades erisugused mullad tekivad kliima, erineva taimestiku ja erineva loomastiku tõttu.
on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad muldadele iseloomujooni, mis on seotud orgaanilise aine akumulatsiooniga ja organismide elutegevusega. Kujunevad välja mullatüübile iseloomulikud tunnused, mis väljenduvad eelkõige selgelt eristuvate mulla horisontide ilmumisega mullaprofiili. Mulla koostis
Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreziimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad
Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju. Üldistavalt võib öelda, et teadliku siseturundusega tegelemisel tuleks silmas pidada järgmist: loo visioon: unista, millisena tahad näha oma ettevõtet näiteks viie aasta pärast, millisena tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes. Suhete puhul mõjutatakse klienti tema isiklike arvamusliidrite kaudu. On ju teada, et parim reklaam on kuulujutt ja sõbra soovitus läheb rohkem korda kui objektiivsed andmed. Eriti just Eesti-suguses pisiriigis avaldab siseturundus oletatavasti suuremat mõju, kui oskame
ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust keskkonnanormatiiv – keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu keskkonnastandardite valdkonnad, mille arendamist juhib Keskkonnaministeerium (KKM): o keskkonnakorraldus o keskkonnaseire o keskkonnatehnoloogia o keskkonnainformaatika o geograafiline informatsioon o metsandus-, regionaal- ja linnaplaneerimine o ehitus, ehitusmaterjalid ja ehituses kasutatavad tooted keskkonnanormatiivid Eestis: o välisõhu normatiivid
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3
(Vihmametsad; ekvatoriaalses kliimas) kliimas) Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel
Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust · Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan. 5) Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised firmad? · Suure mahu tõttu on naftatööstus erinevate majandusharude kompleks, mis nõuab palju kapitali ja annab suurt kasumit. See aga soosib suurfirmasid. 6) Iseloomusta maagaasitööstust. · Tähtsus kasvab
Lääne-Euroopa omadele. Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu suuremad kriisid ja vapustused on möödas ja üpriski mõõduka hinnatõusu. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
